Küsimused T-40 kohta

Pesas ei pruugigi kõvasti olla, aga tihend võib ootamatult kõvasti seda võllijuppi kinni hoida.
Kui ei taha tihendit rikkuda, siis ma keevitusega pigem ei läheneks. Keskele auk ja poldieemaldaja võib ka toimida. Need võllid ei tohiks seest überkõvad olla.
PS. Selle võlli purunemisel tuleb esisilla kinnitused väga kriitiliselt üle vaadata, pahatihti on põhjus just seal.
Ärge nüüd küsige, kuskohast ma seda tean. Wink
Vasta

Teleskoop magnetiga ei õnnestunud,proovisin ka puurida,aga tundub väga kõva materjal olevat,peab mingi spets puurid muretsema,kõige lihtsam variant on ikka keevitus,tihendid on uued juba tellitud.
Vasta

(11-01-2025, 19:53 PM)tcumen Kirjutas:  Kui ei taha tihendit rikkuda, siis ma keevitusega pigem ei läheneks.

Keevitamine on võimalik ka leebelt läbi viia, pole vaja kogu reduktorit võimisiganes punaseks ajada. Läbi torujupi on see jah keerulisem. Siiski jupikaupa saab ka torusse.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Kogenud keevitaja laseb elektroodi võlli jupi külge kinni ning selle elektroodi abil tõmmatakse võll esisillast välja.
Vasta

(12-01-2025, 00:08 AM)gruppen Kirjutas:  Kogenud keevitaja laseb elektroodi võlli jupi külge kinni ning selle elektroodi abil tõmmatakse võll esisillast välja.

Olen isegi seda varianti mitu korda kasutanud, näiteks löökkruvikeeraja padrunist murdunud otsikut kätte saada. Elektrood auku ja siis korraks käpaga vool peale.
Vasta

(12-01-2025, 00:08 AM)gruppen Kirjutas:  Kogenud keevitaja laseb elektroodi võlli jupi külge kinni ning selle elektroodi abil tõmmatakse võll esisillast välja.

Algajal võib see elektroodi kinni jäämine vaat et pareminigi välja tulla. Smile
Kindlasti sõltub elektroodist ka, pigem võiks olla kuivatamata.
Igatahes tasub proovida, aga võllile tuleb kindlasti pihta saada.
Vasta

Ma vahepeal uurin, et kui peaks hakkama pidureid remontima siis millised lindid kaubandusest hankida, et olla kindel varuosa kestvuses ja toimimises.
Vasta

(08-03-2025, 16:47 PM)Laurimetall Kirjutas:  Ma vahepeal uurin, et kui peaks hakkama pidureid remontima siis millised lindid kaubandusest hankida, et olla kindel varuosa kestvuses ja toimimises.

Oleneb kui palju kasutad masinat aastas.
Ostnud olen agromarketist. https://www.agromarket.ee/toode/pidurilint-t-40/
Uurida võid ka pidurimester.ee.
Vasta

(08-03-2025, 22:34 PM)estiko12 Kirjutas:  
(08-03-2025, 16:47 PM)Laurimetall Kirjutas:  Ma vahepeal uurin, et kui peaks hakkama pidureid remontima siis millised lindid kaubandusest hankida, et olla kindel varuosa kestvuses ja toimimises.

Oleneb kui palju kasutad masinat aastas.
Ostnud olen agromarketist. https://www.agromarket.ee/toode/pidurilint-t-40/
Uurida võid ka pidurimester.ee.

Üldiselt kasutan paar korda aastas aga lihtsalt kuna selline asi juhtus piduriga, siis plaanin ikka korda teha. Kuna töö on ka omajagu aega võttev siis tahaks korralikult teha, et ei peaks kohe uuesti tegema. Loll küsimus aga mis näiteks originaal lintide ligikaudne eluiga olla võiks? Kas moto tt ,siduri ketaste või mingite muude näitajate järgi.
Vasta

Pole varem täheldanud...
Läheb miski 5...10 sek. kuni õlisurve tekib peale mootori tööle hakkamist.
Vasta

(08-03-2025, 23:15 PM)Laurimetall Kirjutas:  
(08-03-2025, 22:34 PM)estiko12 Kirjutas:  ...
Uurida võid ka pidurimester.ee.

Üldiselt kasutan paar korda aastas ... Loll küsimus aga mis näiteks originaal lintide ligikaudne eluiga olla võiks? Kas moto tt ,siduri ketaste või mingite muude näitajate järgi.

Nii harva kasutamise korral ei oma pidurimaterjal suurt tähtsust. Korrosioon on see, mis asja ära vormistab. Nii viis aastat ehk kestab väljas hoitaval traktoril...

Pidurilinte kontrolliti TH-2, mis oli kas tonni kütuse läbipõletamise järel või kord aastas. Vahetati vajadusel. Mõni mees ei saanud vahetusvälpagi täis, teine sõitis mitu välpa samade lintidega.

Pidurilinte tapab mõnuga seisupiduri pikaajaline kasutamine. Roostetav trummel ja pidurilindi materjal võtavad täpselt teineteise kuju ja piduri vabastamisel ei eemaldu täielikult. Liikumahakkamisel rebitakse tükke lahti. Kui hästi läheb, tõmmatakse tükid trumli ja lindi vahele mitmesse kihti ja ongi pidur peal.

Kui peab traktorit parkimiskohal kindlasti paigal hoidma, siis tigukäik on selleks hea. Veel parem, kui saab masinale "pesa" teha, kus juba gravitatsioon masinat paigal hoiab. Kõval pinnal kaks pikka poomkantlauda mõlemale pool tagarattaid sobib selleks hästi.

Minu soovitus samuti Pidurimeistrile. Cool Vii oma (puhastatud!) lindipõhjad neile ja saad normaalse kattega asjad tagasi. Uuri enne, kas nad võtavad ka värvitud linti või peab olema haljas.

Täna meile poest müüdav kraam ei saa ligilähedalegi, olgu pealeigi odavam.
Vasta

Pidurid on nõrkadele. Cool 
 Mu omal ei olegi vist pidureid Big Grin
Vasta

Vaatan, et on müügil palju traktoreid, kus mootor on teist värvi ja mõnel on ka töötunde üsna vähe. Kas võib järeldada, et T-40 mootor iseenesest on ka selline laiali lendaja, kus lihtsam pigem uus panna? Või on pigem muu kraam nii vastupidav, et kannatab mitu mootorit läbi ajada?
Vasta

(11-03-2025, 21:59 PM)Laurimetall Kirjutas:  Vaatan, et on müügil palju traktoreid, kus mootor on teist värvi ja mõnel on ka töötunde üsna vähe. Kas võib järeldada, et T-40 mootor iseenesest on ka selline laiali lendaja, kus lihtsam pigem uus panna? Või on pigem muu kraam nii vastupidav, et kannatab mitu mootorit läbi ajada?

Enda kogemusest võin öelda, kui remontisin ühte 40 mootorit, mootori õli võiks tihedamini vahetada ning hoida mootorit kuivana(lekkete remont/likvideerimine).
Õhkjahutus mootori isepära õhk+õli jahutab mootorit. Emma kumma puudulikus tekkitab kahju mootorile.

Kui võtta ette mootori vahetus või mootori remont. Nohjah. Kui leiad ZAK mootori siis jah aga muu ei kõlba üldiselt.
Mootori remondi saad ise teha ning tead mida vahetad või remondid.

Võib pikkalt kirjutada või kiruda kuidas on neid traktoreid kasutatud aga... Smile
Vasta

(11-03-2025, 22:17 PM)estiko12 Kirjutas:  
(11-03-2025, 21:59 PM)Laurimetall Kirjutas:  ... Või on pigem muu kraam nii vastupidav, et kannatab mitu mootorit läbi ajada?

Enda kogemusest võin öelda, kui remontisin ühte 40 mootorit, mootori õli võiks tihedamini vahetada ning hoida mootorit kuivana(lekkete remont/likvideerimine).
Õhkjahutus mootori isepära õhk+õli jahutab mootorit. Emma kumma puudulikus tekkitab kahju mootorile.
...

Siin see uba on: õhkjahutusega mootori kolvigrupp on väiksema tugevusvaruga, kui vedelikjahutusega mootori oma. Ennekõik silinderhülss, mis vähimagi saastumise korral üle kuumeneb. Kui lisada siia juurde veel asjatundmatud kasutajad ja tõsiasi, et T-40 polnud ka nõukaajal "päris" traktor, vaid pigem mingi abimasin vähemoluliste asjade kuidagi äraajamiseks, siis polegi imestada. Neid lapiti juba nõukaajal.

Arvestades meil levivat mootori "kappremontimise" maaniat saastvaruosadega, millele paneb vääritu punkti traktori lausaline üleplätserdamine värske värvilaadse tootega, siis polegi halb maine ime.

Täpselt sama halvas maines on ka Deutzi õhkjahutusega mootorid - kasutajate rumalus/hoolimatus rikub mootorid.
Vasta

Arusaadavalt on õlist nõretav mootor suht kiiresti tolmuga kaetud ja õhkjahutus ei toimi. Sama on ka nokk õhus sõitmisega, kus õlirõhk kukub ära.  Oletame, et mootor on puhas, mis tööd või tegevused veel sellele mootorile võiks veel  saatuslikuks saada? Olen märganud, et suvel purustajaga võib õli temp isegi 100 kraadi olla  siis olen pigem kõrgema pöördega lasknud, et ikka õhk ringleks.
Vasta

(12-03-2025, 20:20 PM)Laurimetall Kirjutas:  ... Oletame, et mootor on puhas, mis tööd või tegevused veel sellele mootorile võiks veel  saatuslikuks saada?
...

Ega peale ülekuumenemise muud polegi. Lääne õliga on varu rohkem, "kamsaga" saab kiiremini mäng läbi. Rihm pingule, õlijahuti kuumaga tööle, pidevalt habe korstnast väljas töötamist vältida - võiks kesta.

Talvel kange külmaga võiks lasta silindrid ikka mõnusalt käesoojaks tiksuda enne, kui pähe andma hakata. Õlirõhu võiks dekoga enne üles lasta, kui gaasi andama hakata.
Vasta

Löpuks tuleb välja, et täitsa ok mootor aga kui mootoril on ribid umbes või hakata mingit mingit korralikku koormust andma, siis läheb ikka kuumaks ära ja ongi õhtal.
Vasta

(12-03-2025, 23:54 PM)Laurimetall Kirjutas:  ... või hakata mingit mingit korralikku koormust andma, siis läheb ikka kuumaks ära ja ongi õhtal.

Ja milline kolbmootor talub pikaajalist töötamist ülekoormuse tingimustes?

Õhkjahutusega kolbmootorid ON õrnad ala- ja ülejahutamise suhtes. Sisseehitatud omadus, mida hooletu kasutaja saab oluliselt forsseerida, jättes ribid puhastamata või ventilaatoririhma libisemisväärselt lõdvaks.

Teenelikend ei ole siin ei halvem, ei parem. Targa kasutaja käes head kerged ja töökindlad ronijad, juhmkasutaja käes lähevad täitsa ise ja päris katki.

Halvemaks teeb nõukatootmise suutmatus tarnida nõuetekohaseid materjale ja neid projektdokumentatsioonis määratud tolerantsides toota. Lisame siia äärmiselt ebaühtlase kvaliteediga koostamise ning ekspluatatsiooninõuete eiramise ning isegi on üllatavalt sitked putukad.
Vasta

(Eile, 08:06 AM)v6sa Kirjutas:  
(12-03-2025, 23:54 PM)Laurimetall Kirjutas:  ... või hakata mingit mingit korralikku koormust andma, siis läheb ikka kuumaks ära ja ongi õhtal.

Ja milline kolbmootor talub pikaajalist töötamist ülekoormuse tingimustes?

Õhkjahutusega kolbmootorid ON õrnad ala- ja ülejahutamise suhtes. Sisseehitatud omadus, mida hooletu kasutaja saab oluliselt forsseerida, jättes ribid puhastamata või ventilaatoririhma libisemisväärselt lõdvaks.

Teenelikend ei ole siin ei halvem, ei parem. Targa kasutaja käes head kerged ja töökindlad ronijad, juhmkasutaja käes lähevad täitsa ise ja päris katki.

Halvemaks teeb nõukatootmise suutmatus tarnida nõuetekohaseid materjale ja neid projektdokumentatsioonis määratud tolerantsides toota. Lisame siia äärmiselt ebaühtlase kvaliteediga koostamise ning ekspluatatsiooninõuete eiramise ning isegi on üllatavalt sitked putukad.

Ma lihtsalt näen, et müüdavatel traktoritel on tihti mootor teist värvi ja sellest hakkaski huvi, et kas lähevad liiga kergesti laiali. Endal veel käib aga polnud sellele varem mõelnud, et neid mootoreid on ka  nõukogude ajal ja pärast seda lihtsalt teadmatusest ja ükskõiksusest omajagu utiili läinud, kuna lihtsal tööl kuumaks ei lähe ja siis mingi aeg on kõik umbes ja kuskil kündmise või taske töö juures kooleb ära. Kuna T-40 kasutati palju ka transport töödel siis üks asi on kuumus ja õli aga kuidas muidu T-40 mootor pöördeid talub? Näiteks pikemat maad max kiirusega sõita jne?
(01-04-2024, 10:22 AM)rulli Kirjutas:  
(01-04-2024, 09:36 AM)isandpauk Kirjutas:  Selle aasta esimese kolme kuuga on MTÜ Tõeta Ukrainat Põhja-Tallinna üksus toimetanud Ukrainasse juba seitse autot.
Kuna see on kolme auto jagu rohkem, kui eelmisel aastal sama ajaga, siis oleme ilmselgelt hankinud liiga heas korras masinaid.
Laisaksmuutumise vältimiseks võtame vahele ka tõsisema projekti:



Elu on raske aga õnneks lühike.

naaberfoorumis on pakkumisel heas korras tagadiffer samale mudelile 

[Pilt: 240306125303-376415-52.png]


kokkulastud, kuna
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne