[Janka]

Tegin teoks ammuse mõtte ja valmistasin veel ühe soojusvaheti. 
Nüüd on ka sellest ahjust kõik mahlad välja võetud ning peaaegu kogu eralduv soojus ruumi kütmiseks kasutatud.

   

[muska71]

Tegin teoks ammuse mõtte ja valmistasin veel ühe soojusvaheti. 
Nüüd on ka sellest ahjust kõik mahlad välja võetud ning peaaegu kogu eralduv soojus ruumi kütmiseks kasutatud.

Minuteada see ju korstent ei vaja?Madise kirikus ja äkki ka jõelähtme kirikus samad ahjud keset tuba püsti ja ühtegi korstent pole.

[tõnn]

Hästi tuulduvas ruumis ei vaja korstent.

[isandpauk]

Müüja jutust jäi mulle kunagi ka selline mulje, et sealt korstnast tuleb nii puhas õhk, et linnud teevad sinna otsa pesi.
Oma kogemus näitab, et olles pikemalt selle aparaadi lähedal sellises hõredas kohas nagu pvc välitelk, on peavalu garanteeritud. Pange korsten külge ja korras. Ega te diiselmootoriga autot ka tuppa käima jäta.

[Janka]

Jah, jutud juttudeks, kasutamise praktika näitab tõe kiirelt kätte.
Algselt oli mul see ahi ilma korstnata. Tõepoolest, põlemise lõhna pole tunda, aga inimese nina pole suurem asi gaasiaanalüsaator ka. 
Hommikul töötuppa tulles oli kõik kena. Üsna kiiresti avastasin, et umbes päälelõunast alates ei saa tulemasinaga enam suitsule tuld otsa. Esimene reaktsioon oli muidugi, et kuradima tulemasin jälle pekkis ja uut vaja, aga kui väljaspool ruumi tsäks kenasti taas tööle hakkas, lõi pildi selgeks. Toas hapnikku lihtsalt napib ja ruum vajab regulaarselt tuulutamist.
Nii et jah, ilma korstnata ei soovita väikses ruumis seda pilli pikalt käiata. Kui just muidugi kirikuga tegemist pole.

Müügimees muide väidab ka seda, et kui korsten külge liita, siis korstna väljund ei tohiks olla madalamal, kui ahju kõrgeim punkt. 
Ma nüüd hakkasin seda reeglit eirama   
Eks aeg ja pikem praktika  näitab, kuis ja mis ja miks selline väide tuulde lastud...

[tõnn]

Allpool olev korsten vähendab tõmmet.
Väiksem tõmme tähendab ka vähem õhku põlemisel.
Mittetäielikul põlemisel kulub rohkem kütust ja tekib tahm.

Praktika võib hiljem näidata, et hoidsid kokku 20eur torujupi raha ning pekki läks masin, mis maksab 2000eur. Well done!

Võid ju õues toru jätkata ning teha 1,5m või rohkem tõusu sinna.

[Janka]

Tõnn, oled nii lahke ja seletad seda diiselpõleti tõmbelugu tiba lähemalt???
Mina ja kindlasti paljud teised ei saa muidu aru, milleks põlemiseks vajaminevat õhku (sund)pumpaval küttemasinal "hea tõmme" peab olema.
Kas peaksin nüüd muutuma murelikuks ja hakkama seda ava suurendama, mille kaudu ventilaator ahju korrektseks töötamiseks vajaminevat õhukogust  kambrisse toimetab?

   

[wagoneer]

Mul UA autode boksis töötab see 8kw gero laadne ahi. Väidetavalt ka nii puhas,et kohe lust. Nagu juba Janka ka mainis,siis lõhna ei olegi tunda. Aga töötades seal 4+ tundi järjest kui ahi töötab on peavalu garanteeritud. Ma siis lihtsalt teen mingi aja tagant korra tõstandukse lahti,sest 700mm seinast ei viitsi auku läbi hakata puurima.

[huvi5]

peaaegu kindel võib olla, et need aurud on ka kantserogeensed, normaalne inimene suunab need õue

[tõnn]

Vent võib ju pumbata sinna õhku kuid langev suitsutoru töötab selle vastu.
Lisaks sellele on vajalik teha õhu juurdepääs ruumi, millest korstna abil õhku välja lastakse.

[muska71]

Vent võib ju pumbata sinna õhku kuid langev suitsutoru töötab selle vastu.
Lisaks sellele on vajalik teha õhu juurdepääs ruumi, millest korstna abil õhku välja lastakse.

Suitsutoru otsa saab ju ka panna nt ventika.Osatst saab juba 20.- plastist ventika mis täitsa piisav.
Õhk tuppa on hädavajalik sest õhu puudus pärsib põlemist ja võib samuti pikas perspektiivis ahju pekki keerata.Kes arvab,et ajan kägu siis võtke mingi suvaline väikemootor ja pange see nt kaubiku kuuti käima ja kuudi uksed kinni ja kohe saate ise näha millal mootor streikima hakkab ja lõpuks ka seiskub kuna hapnik otsas...Antud kohas saaks ka selle triki teha nagu ka turbo gaasikateldel on,et topelt toru korstnana õue.Toru sisemisest osast läheb soe toss õue ja topeltoru vahel olevast kanalist tuleb õuest põlemisõhk tuppa ja see sisemine soe toru ühtlasi ka soojendab tuppa tulevat õhku.Turbo Gaasikatlal on samamoodi,üks tõru õue ja selles torus tooss välja ja põlemiseks vajalik õhk katlasse ja korteris fress klappi vaja polegi,kondens katel mis läheb korstnasse nõuab jällegi fress klappi.

[lauren]

Üks härra on youtubes sellest ahjust ka pikema video teinud. Ostis ka kuna reklaamiti, et korstent vaja pole aga reaalsuses lühikest aega väiksemas töökojas seda käitades läksid õhukvaliteedi mõõtjad päris ruttu punaseks.

[Janka]

Selge pilt, Tõnn! 
Ei suutnud sinu jutt mitte kuidagi veenev tunduda.
Seega muretsemiseks pole mul põhjust 
 Vähemalt niikaua kui küttekeha ei asu umbselt suletud kitsas ruumis (a'la kaubiku kuut!   ), kus põlemisprotsessiks vajaminev pealetulev õhk kiirelt otsa saab. 
Kõik muu jahu (allapoole langev toru ntx) on praktikas tõestamata jäetud teoreetiline tolm ja las ta jääb...
Hetkel minu poolt seega kõik. Tuletan meelde, et see ahi on olnud tänaseks kasutuses kolmandat või lausa neljandat talve. Alguses ilma korstnata, seejärel korstnaga (kuskil eespool on isegi pilt sellest) ja nüüd soojusvahetiga.

[Mart Laanelepp]

Ants oma videos eiras seda sisse töötamise aega ka, esialgu ilmselt kärsatabki tootmisjäägid maha aga nii väikses ruumis ilma korstnata niikuinii mõistlik ei ole.

[Janka]

Ants eirab seal igas't ägedaid asju  ja teeb seda teadlikult
Lustakas värk, aga ilma piire kompamata youtube'is vaatajaskonda ei kogune kah  

[maaks]

Eestis on iseenese pikaajaline ära mürgitamine jätkuvalt lubatud.
Kuniks seda tehakse teadlikult (kordades üle süües, liigselt alkot tarbides, heitgaase sisse hingates vms. teed pidi) on see igaühe vaba valik.
Et seda rumalusest ei juhtuks, siis võiks mõne numbri meelde jätta:
Diislikütuse põlemisõhu vajadus 1L =~9555L õhku, täielikul põlemisel saadused =~1375L CO2 + ~1L H2O (veeaur) + ~7570L N2 (sama mis algselt sisse ahmiti).
Sellest dokumendist refereeritud - ei viicinud ise läbi arvutada (reede ikkagi)  

Kole jah, aga arusaamatuks jääb mis neil  laboratoorsel moel auto mootorite töötamiseks vajalike põlemissegude laboratoorsel moel leitud komponentnumbritel vedel- või gaasiküttekateldega pistmist on? 
Kas keegi kütab ka sisepõlemismootoriga oma töötuba?

Ma ise küll ei suuda meenutada ühtegi kirjatükki, kus oleks ära toodud kütuse molekulide muundumise valem hetkel kui nad sisenevad sisepõlemismootorisse. Ehk siis ma pakun, et saadud numbrid kehtivad 99,9% ka "ämbris" põlemise korral

[Janka]

Eestis on iseenese pikaajaline ära mürgitamine jätkuvalt lubatud.
Kuniks seda tehakse teadlikult (kordades üle süües, liigselt alkot tarbides, heitgaase sisse hingates vms. teed pidi) on see igaühe vaba valik.
Et seda rumalusest ei juhtuks, siis võiks mõne numbri meelde jätta:
Diislikütuse põlemisõhu vajadus 1L =~9555L õhku, täielikul põlemisel saadused =~1375L CO2 + ~1L H2O (veeaur) + ~7570L N2 (sama mis algselt sisse ahmiti).
Sellest dokumendist refereeritud - ei viicinud ise läbi arvutada (reede ikkagi)  

Kole jah, aga arusaamatuks jääb mis neil  laboratoorsel moel auto mootorite töötamiseks vajalike põlemissegude laboratoorsel moel leitud komponentnumbritel vedel- või gaasiküttekateldega pistmist on? 
Kas keegi kütab ka sisepõlemismootoriga oma töötuba?

[spitfire]

Eestis on iseenese pikaajaline ära mürgitamine jätkuvalt lubatud.
Kuniks seda tehakse teadlikult (kordades üle süües, liigselt alkot tarbides, heitgaase sisse hingates vms. teed pidi) on see igaühe vaba valik.
Et seda rumalusest ei juhtuks, siis võiks mõne numbri meelde jätta:
Diislikütuse põlemisõhu vajadus 1L =~9555L õhku, täielikul põlemisel saadused =~1375L CO2 + ~1L H2O (veeaur) + ~7570L N2 (sama mis algselt sisse ahmiti).
Sellest dokumendist refereeritud - ei viicinud ise läbi arvutada (reede ikkagi)  

Kole jah, aga arusaamatuks jääb mis neil  laboratoorsel moel auto mootorite töötamiseks vajalike põlemissegude laboratoorsel moel leitud komponentnumbritel vedel- või gaasiküttekateldega pistmist on? 
Kas keegi kütab ka sisepõlemismootoriga oma töötuba?

Ei oska ülalpool toodut ei maha laita ega ka mitte takka kiita, aga siia on vast sobilik tuua huvitav paralleel toidumaailmast: kcal ehk energia hulk, mis on märgitud toidupakendile, peaks andma meile aimu kui palju seda produkti tarvitava persooni töökas keha kosub. A mitte kedagi ei paista liigselt häirivat, et need numbrid pakendile saadakse selle produkti reaalsel PÕLETAMISEL eralduvat energia hulka mõõtes. Ühtegi sarnast protsessi mõõtvat seadet ei ole nägema trehvanud, samas igal väiketootjal, kes täna tõi turule uudistoote on homme pakendil kcal peal. Ei pane mõtlema? No tegelt ei pane. Vaatame lakke ja kütame edasi.

[Jesper]

Sellel pole ju erilist tähtsust, sest eesmärgiks ei ole teada saada, kaua su süda ühe sõõriku pealt tuksuda jaksab, vaid erinevate toitude omavahel võrdlemine. Samamoodi ei ole garaaži kütmisel oluline, kas 1kg diisli põletamisel seotavate-eralduvate gaaside hulk on mõnisada liitrit suurem või väiksem, oluline on teadmine, et need hulgad on garaaži suurusega võrreldes märkimisväärsed.

Kogu "probleem" on Automoto foorumile tüüpiline liigne heietamine ja targutamine, isegi kui kõik on selge, ära tõestatud, kokku lepitud ja graniiti raiutud, õnnestub mõnel grafomaanikomando liikmetest sealt 3 lehekülge vaidlust välja imeda