[13piisab]

Mis pihjusel sellised toimingud ette võtsid?

Ma otsin põhjust, miks on "traktoril" (20a vana Audi 3.0tdi) alla ca 2300rpm jõud kadunud. Ning siis tekib suht äkki summutist väljuva suitsupilve saatel
Häda tekkis "paugust" sõidu ajal.

Boost control valve (N75) on elektriline ja vähemalt väljast vaadeldes töötab: käivitades lükkab end muusse asendisse. Kui N75 lahti ühendada, läheb masin küll limp modesse (max pöörded ca 3,2k jne), aga isegi limp modes on madalal pöördel hulka rohkem jõudu kui normaalolekus. Mis tundub jabur.
Masinale endale paistab olukord selline (hallil taustal MAF ja boost, mille puhul request ja actual väga erinevad) :
http://teet.luarvik.org/d/7915-1/Kiirendus_data.JPG

...ja logaritmilisel graafikul (ka pöörded logaritm, et skaalale mahuks) visualiseerimiseks kaks graafikut - üks nn tavaolukorras ja teine (pärast joont) limp modes:
http://teet.luarvik.org/d/7917-1/Audi_MAP_etc.JPG
(nagu ka sealt näha, siis limp modes saab mingi valemiga rohkem õhku, kuigi rõhk on sama...)

Eks tuleb ilmselt selle turbo hingeeluga tutvuda. Kiiret õnneks pole, kuna see masin suvel ei liigu.

Juhused on maailmas olemas ja ilmselt puudub seos (mida ma loodan), aga antud masina häda tekkis mu kuuendal sõidukorral pärast esinduses saadud (emissiooni-)softiuuendust. Enne mida oli masin 21 aastat algse tehasesoftiga kenasti ringi kulgenud. Muidu esimesel korral sain esindusest lausa puduvat konfi ID-d kurtva masina. Mida ma ei saanud miskipärast ise sisestada ja esindus pidi ka oma vea parandama. Aga masin jäi edasi lonkama

[maaks]

Mul garaažis pikalt seisnud üks nõukaaegne kompressor, millele (ilmselt isa kunagi) on pandud juhtme otsa kahvelpistik. Paneks sinna nüüd sigaretisüütaja pistiku, aga kas kompressoril on vahet kumb on + ja kumb -? Idee järgi ju peaks savi olema
Selline (vähemalt väga sarnane) kompressor kui on oluline:

Nõukaaegne auto kompressor TEMP-1; 12V - korralik puhas (136871870) - Osta.ee

Sellest loomast ikka ei saanud ASJA :-(
"Töötab" ja ka natuke puhub, selle manomeetri järgi ~0,5bar aga see otsik, mis käib ventiili külge (plastist käkk) lekib - ilmselt midagi ära kulunud. Ma garaažis kasutamiseks tõin poest uue 
Kui keegi soovib endale/ järeltulevale põlvkonnale mänguasjaks või misiganes eesmärkidel kasutamiseks, siis Nõmmel on ära anda.
   
Suure soovi korral saab ka saata kuhuiganes post käib - uus omanik maksab postikulu.
Käest-kätte saaks järgmisel nv Hiiumaal või suure reede nv TLN-Püssi trassil...
5267715 Margo
EDIT: Leidis uue omaniku!

[v6sa]

...
"Töötab" ja ka natuke puhub, selle manomeetri järgi ~0,5bar aga see otsik, mis käib ventiili külge (plastist käkk) lekib - ilmselt midagi ära kulunud. ...

Uue kompressori hankimine oli kindlasti rahaliselt mõistlikum, kui otsa väljavahetamine:
https://tooriistamarket.ee/et/rattapumpamisotsik-5mm

Või kui peab olema kangiga kägistatav, siis:
https://avsk.ee/est/tooted/rehvitarvikud...74119.html

[maaks]

...
"Töötab" ja ka natuke puhub, selle manomeetri järgi ~0,5bar aga see otsik, mis käib ventiili külge (plastist käkk) lekib - ilmselt midagi ära kulunud. ...

Uue kompressori hankimine oli kindlasti rahaliselt mõistlikum, kui otsa väljavahetamine:
https://tooriistamarket.ee/et/rattapumpamisotsik-5mm

Või kui peab olema kangiga kägistatav, siis:
https://avsk.ee/est/tooted/rehvitarvikud...74119.html

Vabandust, sa said valesti aru! Lisaks sellele, et kompressor on nõrk, lekib lisaks ka otsik. Otsiku lekke sai käega peale surudes pea-aegu 0-i, aga rehvi rõhk sellest eriti kiiremini ei kasvanud (rehv oli kah suur muidugi).

[13piisab]

Ma ei hakka Sterni mosu-teemat teemavälisega killustama - seega küsin siin: mis mõte on viidatud video kepsude venitamisel? Kepsu roll on ju surumisjõu ülekandmine ehk siis vastupidine sellele, mida millegipärast testitatkse.

edit: vastus on äkki "klikkide korjamine", mida ma küsimust küsides lahkelt toetan?

[wax]

Kepsupoltide tugevuse testimiseks pole ju vahet, kas suruda ülevalt alla, või tõmmata alt üles  (Okei, tähte norides, gravitatsiooni vahe on, aga see ei mängi nii suurt rolli )

[13piisab]

Just - see test taandub tegelikult lausa poltidele või nende keerme-osale. Pilli puhub aga küll - kui testitaks surudes, ei puhuks polt pilli ja oleks kepsude testimine.

[v6sa]

...mis mõte on viidatud video kepsude venitamisel? Kepsu roll on ju surumisjõu ülekandmine ehk siis vastupidine sellele, mida millegipärast testitatkse.
...

Põhjagaasil kolvi ÜSS läbimisel läbipuhkefaasis tekitab kolvi, kepsu ja kolvisõrme kogumass märkimisväärse venitava jõu. Ning see jõud on olemas ka survetakti lõpus-töötakti alguses, kuid seal töötab surve põlemiskambris oluliselt vastu.

[honkomees]

Ma ei hakka Sterni mosu-teemat teemavälisega killustama - seega küsin siin: mis mõte on viidatud video kepsude venitamisel? Kepsu roll on ju surumisjõu ülekandmine ehk siis vastupidine sellele, mida millegipärast testitatkse.

edit: vastus on äkki "klikkide korjamine", mida ma küsimust küsides lahkelt toetan?

Videos (umbes 0.45-0.50) väideti ju, et kepsud ei tööta mitte ainult surumisele vaid ka venitusele ja väga suurtel pööretel purunevad kepsud inertsist tekkinud venitusest. Kas see väide ka tõene on, ei oska öelda!

[Janka]

Ma ei hakka Sterni mosu-teemat teemavälisega killustama - seega küsin siin: mis mõte on viidatud video kepsude venitamisel? Kepsu roll on ju surumisjõu ülekandmine ehk siis vastupidine sellele, mida millegipärast testitatkse.

edit: vastus on äkki "klikkide korjamine", mida ma küsimust küsides lahkelt toetan?

Videos (umbes 0.45-0.50) väideti ju, et kepsud ei tööta mitte ainult surumisele vaid ka venitusele ja väga suurtel pööretel purunevad kepsud inertsist tekkinud venitusest. Kas see väide ka tõene on, ei oska öelda!

Reeglina on tänapäevastel automootoritel silindreid enam kui üks. Sellest ka tõik, et ühe silindri töötakti ajal on mõni teine silinder sisselaskefaasis ja tema keps kannatab sel hetkel venituskoormuse all. Mida tugevam on rõhk tööd tegevas silindris, seda suurem on ka venituskoormus sisselaskefaasis olevas silindris asuvale kepsule.

[13piisab]

Tegelikult ei määra venitavat jõudu siiski mitte teise silindri töötakti jõud ("rõhk") vaid nurkkiirendus. Ruutsõltuvus: on pöördeid 2 korda rohkem, on jõud 4 korda suurem.

Lasin juturobotil arvutada (allpool) ja andis täitsa usutava lahenduse, kuigi esialgu jättis kepsu massi arvesse võtmata. Kepsupoltide poolt vaadates "ripub" aga lisaks kolvile ka keps. All on juba parandatud versioon ehk kolb + "osa kepsust" (AI kippus ikka targutama ja ei kaasanud koostu tervet kepsu. Olen targem ja annan järele ).
Arusaamaks: tõmbejõu puhul taandub kolb+keps sisuliselt punktmassiks, mis on võntvõlli kepsusaale all. 

Ehk siis survejõud keskmiselt väiksesel (kolb 80mm) vabalthingaval sisepõlemismootoril on suurusjärgus 40kN ja turbomootoril suurusjärgus 60kN. Ning tõmbejõud 7k rpm puhul ca 20kN ehk survest 2..3 korda väiksem. Samas nagu Allan tabavalt viitas, siis tõmbe-ahela nõrgim lüli on ju kepsupolt, mille ristlõikepindala on muust palju väiksem. Surve puhul on nõrgim lüli aga keps ise.

   

   

[v6sa]

Oled kindel, et edasi-tagasi liikuva liikumissuunda muutva kolvi tekitatava dünaamilise koormuse surnud seisu läbimisel võib taandada labaselt väntvõlli vändaraadiusel ühtlaselt pöörlevaks massiks?

Ma mäletan natuke keerukamat rehkendust ülikooliajast

[13piisab]

Aga kui mäletad, siis räägi õige asjast. Või vähemasti komponentidest ja loogikast, mis on peamised: valem ilma arusaamiseta on lihtsalt mingi valem.

Olen kindel mina ja on ka juturobot - mis jõud seal siis veel olema peaks? Ning summeeruvad tõmbe puhul väntvõllil, mis koostu liigutab (tõmbab). Loogiline.

[giordanobruno]

760g kolb tekitab tõesti 7000RPM korral ~18kN jõudu ja kui kedagi peaks huvitama, siis 10000RPM-iga ~37kN.

[aavu]

Mida tugevam on rõhk tööd tegevas silindris, seda suurem on ka venituskoormus sisselaskefaasis olevas silindris asuvale kepsule.

Neid rõhkudest tekkivaid jõude tasandab, ega lase liig suureks kasvada kepsu venituse suunas üks vidin, mida kutsutakse hoorattaks. Mida raskem ja suurema läbimõõduga, seda väiksem on survetaktis tekkiva jõu ülekanne sisselasketaktis olevale kepsule venituseks. Kiirenduse osakaal on väiksem ja põhijõud on vända pöörlemise tekitatu. Kui aga hooratas puudub sootuks, siis on pilt teine.

[zazik]

Mida raskem ja suurema läbimõõduga, seda väiksem on survetaktis tekkiva jõu ülekanne sisselasketaktis olevale kepsule venituseks. Kiirenduse osakaal on väiksem ja põhijõud on vända pöörlemise tekitatu. Kui aga hooratas puudub sootuks, siis on pilt teine.

Survetakti asemel vast mõeldud ikka töötakti, siis tundub kõik loogiline.

[honkomees]

Küsimus trimmerijõhvidest ... trimmerdamise aeg hakkab kätte jõudma , tervis veel töötada ei luba aga varud said üle kaedud ja suurt midagi järgi ei ole. Kellel on ISIKLIKKU kogemust erinevate jõhvide osas, et saaks võrrelda. Vaja töötamiseks kõrgemas-tihedamas-puitunud heinas elik korda 2 suve jooksul ja silma jäänud seni kasutatud Duoline'le (mida suuremas-odavamas pakendis ei ole saada) alternatiiviks sellised nagu Techni 280 (Kõrge sulamistemperatuur 280 ¬∞) ja Terramax (ideaalne professionaalidele, kes töötavad karmil, kuival ja kivisel maastikul. See jõhv on valmistatud kõrgekvaliteedilisest kopolümeeri segust, et suurendada tugevust ja jäikust. See jõhv on loodud ja konstrueeritud nii, et see aitaks teil tööd teha karmides tingimustes. + Lõikab lihtsalt läbi tiheda ja tugeva taimestiku karmil, kuival ja kivisel maastikul + Valmistatud kvaliteetsetest kopolümeeridest tugevuse ja vastupidavuse tagamiseks: talub hõõrumist ja kulumist, absorbeerib lööke ja vähendab katkemist. + Silmapaistev kokkusulamis- ja kleepumiskindlus trimmeripea poolil. + Spetsiaalse laiendusega keermesamm tagab silmapaistva stabiilsuse maksimaalse tõhususe ja suurema lõikekiiruse saavutamiseks. Kuni 30% vastupidavam kui tavapärased ümarjõhvid)
Ehk siis, milline on sihuke jõulisema masina puhul vähem katkev ja kuluv ning kui palju tasub reklaamtekste uskuda   .  Flexiblade meetrihind on poole kallim neist ja jääks esialgu valikust välja.

[Janka]

Honkomees, ei oska ma soovitada midagi paremat ega nigelamat. 
Kümne aasta eest sai ostetud 47 meetrit seda materjali 34,80€ eest ja siiani pole olnud vajadust kera uuendada. Umbes pool on veel tolleaegsest ostust alles.
Ma pole muidugi mingi profitrimmerdaja ka, aga neli-kuus korda suve jooksul on ikka heina niita tarvis.

https://www.verkter.ee/trimmeri-johv-ore...250-m.html

[honkomees]

[quote pid="574856" dateline="1746458188"]
... Kümne aasta eest sai ostetud 47 meetrit ... Umbes pool on veel tolleaegsest ostust alles.
... neli-kuus korda suve jooksul on ikka heina niita tarvis.

https://www.verkter.ee/trimmeri-johv-ore...250-m.html
[/quote]
Imevärk, mul kulub ikka kokku 100+m Duoline't aastas, ühel trimmeril 3,5 mm ja teisel 3 mm jõhvi, lisaks väikestel 2 ja 2,4 mm jõhvid, aga nendega teen väga vähe. Bensiini läheb ca 60 l. Ja seda koduümbruses, alla hektari traktorile kättesaamatut pinda.

[speedsta]

Kas suurematel pindadel, kus vähe segavaid elemente, poleks alternatiiv 3-4 nurkne heinaketas? Kulu kütusele väiksem, töö kiirem ja puhtam. Lamandunud ja risti-rästi heina on kettaga kehvem niita, aga jõhviga on pusimist sama palju lõpuks. Kus vähegi kannatab, lasen ise kolmnurkse võsakettaga, mis eelnevalt korralikult teritatud.