[aatom]

Päris ok pilt on sel kaameral, jaga infot mis marki ja mudel kaamera see on?

Vot seline, tellisin 5m jäiga kaabliga, kaasas 90 kraadi peegel ja konks, nõuab telosid, millel OTG tugi.
Näitab pilti nii telos / tahvlis / arvutis, aga soovitan max 3.5m (mida pikem, seda kvaliteetsem kaabel peab olema), kuna minu oma arvuti esipaneeli USB pesast ei toimi (seal arvuti sisene kaabel vahel), aga tagant (pesa otse emaplaadil) töötab. Sama seis telodega, Samsung A41 pirtsutab ja viskab pilti ära, Pixel 6 töötab laitmatult, LG V30 segased lood OTG-ga.
Arvutis Windowsi enda kaamera programm näitab kohe, lisaprogrammi pole vaja, telosse panin I-Camera HD äpipoest.

[aatom]

Panen enda teemasse ka, tänud hundu615 viite eest, nimelt Soomes oksjonil üks päris kena 91 aasta kabrio, ehk olen oma teemaga kellelgi huvi tekitanud .

[aatom]

Täna sai autoga liigutud ettepoole ja siis taas taha. Kõigepealt pilt auto mootorist.


No täitsa väsinud ja vana auto kapotialune, millesse hiired on pesa teinud ja mõnele asjale ka hambad sisse löönud. Kapoti valgustus on ka olemas, aga kus on lüliti, et teda kustutada, no aru pole saanud, elektriskeemis nagu on. Millegipärast on kere koodi vm koht värvi alt välja lihvitud, aru ma ei saa, miks. Sportautole kohaselt on amordikannud sillatud ja miskid vardad ka ettepoole, et jäikust lisada. Ja keskel plasti pealt on ilus punane kiri 3800 jne täitsa jalga lasknud.

Hakkasin siis tegelema selle nuka anduriga, et E041 veakoodist lahti saada. Kõigepealt anduri, mitte magneti, vahetus, enne aga liigutasin nukahammasratta nii, et magnet näha oleks. Näeb niru välja ja ei ole nii tugeva magnetiga, kui uus ostetu, aga uue anduriga hakkas ilusasti tööle ja veakood kadunud. Tegelikult oleks vast ka vana andur töötanud, pistiku keskmine klemm oli üsna roheline / oksüdeerunud.


Siis võtsin juhi esitule ette, kaugtuli ei tahtnud töötada. Muide sellel pole tule releed, õigemini relee on lülituseks kaug / lähitule hõõgniidi vahel, kõik need amprid jooksevad salongis läbi lülitipaneeli. 90+ autodel lisati juhtmete vahele relee, sest seda voolu tiba palju lülitile, peaks oma autole kah tulevikus paigaldama. Tulega seoses pääsesin vaid kontaktide korda tegemisega.



Ja siis liikusin auto taha, üks tagurdustuli ei põlenud. Vot selline huvitav Philips 1156 Made In USA pirn oli sees, võimsust 27W suisa. Koputasin vähe, et hakkaks põlema, selle peale tõmbas klaasi piimjaks. Kõrval olev on aga pagassi valgustuse pirn, 12W. Ja taas aru ma ei saa, pagassi valgustusel peab ka elektriskeemi järgi lüliti olema, aga ei leia, kas tõesti luku sees? Igatahes ta ei kustu ära, jätsin hetkel ühendamata.


Päris palju tööd on veel, uued süüteküünlad (salongipoolseid piin kätte saada), uued süütejuhtmed, õlid, filtrid, sumps parandada, veelkord õlilekkeid kontrollida jne. Aga plaan on juuniks ta taas liiklusesse saada / ülevaatus teha.

[DevilDeVille]

Osadel asjadel oli mäletsemistmööda selline lülitus, et avatud asendis luugiga andis ühendust ja vice versa. Ei olnud katkestiga nagu tüüpiline ukselülija vaid tasakaaluakrobaat. Pommirühmades äkki elavhõbedalüliti. Kas neid ka Reattale taibati paigaldada, ei oska arvata. Selle ajastu mikihiirtel võis kapotialuse valguse eelduseks olla ka sisselülitud parktuli.

[highway2hell]

   

   

Minu skeemid näitavad sellise lahenduse. Peakski olema metallkuul lambi enda sees, mis õiges asendis lambi põlema paneb.
Kapoti valgusti skeemi lähemalt silmates tundub, et saab tõesti oma toite alles siis, kui parktuled põlevad!

[aatom]

Elektriskeemid ja remondijuhend täitsa olemas, minul ka sama skeem, aga valesti. Õige vastus ongi " tasakaaluakrobaat" vm teda nimetatakse, ei lülita massi, vaid toitejuhet (see ongi elektriskeemis valesti). Sellist imelooma / lahendust polegi kunagi näinud, pirni pesas jupstükk, mõtlesin, et kaitse ja läbi põlenud ning lolli peaga lühistasin (kogu krempli pidin nagunii lahti harutama, kuna roostes ja ei andnud ühendust ka veel lisaks). Ja täitsa töötab, vinge.


Täna jõudsin siis niikaugele, et sain esimest korda proovisõitu teha. Emotsioonid on nii ja naa, tuletan meelde, et selle auto ost oli täielik pimeost, toodi kohale, näha, katsuda ja sõita ei saanud, no otsustasin nii, ei tahtnud Eestimaa teise nurka sõita. Emotsioonid mitte selle pärast, et halb auto ja oli kehva sõita, vaid planeeritust on selle auto peale läinud vähemalt 10x rohkem aega / vaeva, lihtsalt võtab emotsiooni maha. Ning kulub veel, et ülevaatusele minna ja kulub megapalju veel, et ise rahule jääks. Ja nähes, kui odavalt / visuaalselt palju paremas seisus nad teistpool lompi on või kasvõi ülal viidatud Soome auto tõenäoline hind ...

Aga pole midagi, tegutsen edasi. Ja siis mis testsõidul avastasin. Kokkuvõttes sellise vanuse ja läbisõiduga nagu polegi midagi hullu. Käigukast tundub väga hea, kohapeal käike sisse pannes käib väike jõnks, aga sõiduaeg vahetab ülisujuvalt, ei pauguta vm. Peaks kuskilt tabeli otsima (käik vs kiirus vs rpm), et näha, kas kõiki 4 käiku kasutab. Kui ma ei eksi (või oli see uuematel), siis peaks sellel autol olema siduri (või kuidas seda vanakooli automaatidel nimetatigi) lukusti, et auto veelgi ökonoomsem oleks ühtlasel kiirusel sõites (teatavasti vanakooli automaatidel on mootori pöörete ja kasti sisendvõlli rpm väike vahe, mis muundub selles suures keras soojuseks). Ja kui lapatsi põhja vajutad, kohe hetkega vahetab käigu alla, kõik toimib väga hästi, sujuvalt.
Ja mootor, vahetasin süüteküünlad (sellel mootorile mõeldud NGK iridium. Kuigi tehas näeb ette 0.06" / 1.4mm vahet, soovitatakse selle vanema tüübi süütemoodulil 0.045" / 1.1mm, nii tegingi, muide 2 küünalt süüdatakse korraga, seega päris vahe on 2x suurem, väga võimas süütepool peab olema), juhtmed (täiesti katkised), aga saagi aru, nagu paremaks polekski läinud. Tühikäigul päris stabiilne pole, eriti sooja mootoriga, kui pöörded aju langetab 1100 juurest sinna 700 kanti, samas ei midagi väga hullu. Kui vanu küünlaid vaadata, siis juhipoolsed mõlemad silindrid tahmased. Samas testsõit ühtegi veakoodi esile ei toonud ja paganama hea asi on ikka see "Service Mode". Näiteks pisut töötanud auto temperatuuri näitas ikka Low kirjaga. Tahtsin siis kontrollida, kui palju tegelikult on, lähed sellesse režiimi ja vaatadki, mis väärtuse aju saab.



Aga mis oli kehvasti proovisõidul, need on pidurid. Selline kummaline käitumine, vajutades pisut aga tuntavalt kisub juhi poole, korrigeerid rooliga ja siis või juurde vajutades enam ei kisu, mul pole ühegi autoga, ei vanurite ega uuematega, nii olnud. Pakkuge palun, kas õhk ühes pooles, painduv / kummi piduritoru üles paistetanud ja voolavus kehva, peasilinder jupsib vm? Peale proovisõitu unustasin katsuda, ega mõni pidur peale jää. Samas pidurid on väga head, võimsad, pedaal pole miskit moodi pehme. Ja sildades ei saa nagu ka miskit olla, kõik tihe, ei kolise, kiirendades ka liigub otse, ei kisu. Ja miks ABS tuli põleb ... moodulil pole toidet. Ma väga loodan, et asi relees, mitte juhiistme all taaskord, no ei taha seda suurt tööd (poldid sigaroostes jne) ette võtta. 
E: Siiski leidsin suurema probleemi, miks pidurdades kisub. Nimelt suurem loks roolilatis, eriti sisemine kõrvalistuja poolne. Ja oh üllatust, rooliots on määrdenipliga. Kummidel kah välisservad kulunud ja mõistagi kõrvalistuja poolne pidur ei liigu nii vabalt, kui võiks.

Nüüd täpsem pilt mootoriruumist ka.

Kõigepealt juhin tähelepanu salongiventikale keskel, pole originaal, peal kiri Passat B4   kruvidega kuidagi kinni tõmmatud, pistik ka hädapärast ühendatud (isoleerisin igaks juhuks). Ja seal 3 releed, mis pole oma pesades (kinnitused katki), kah tõmbasin nipukatega kinni. Siis mida te ei näe, on salongi pool väljalaske soojuskaitse plekk, oli teine lahti ja täpselt aru ei saanudki, kuis kinnitatakse, panin traadiga kinni ajutiliselt. Kütus tuleb sellesse musta U kujulisse torru, mis istub pihustite peal, otsas vaakumiga surveklapp ja tagasivool. 4 x vaakumjagaja on sisselaske peal, millest üks ots pime, tundub vaakumiga pidurivõimendile (Soomes müüdaval masinal on just selline tavapärane). Sisselase uuemal mootoril (taaskord nagu sellel Soome masinal) on mitme kaardus toru kujuline (pikem tee sisselaskes), annab mõned kilovatid ja rohkem väänet. See kolmhark pidurivärgi lähedal on EGR klapp, milles suisa 3 solenoidi. Generaator on väga meeldiva koha peal hoolduseks ja ees tema juures süüteelektroonika, mille peal eraldi / vahetatav 3 x süütepoolid. Sisselaskme juures on enamus andureid ja ka tühikäigu mootor. Temperatuuri andureid vaid üks, kahe (sissepuhe ja väljapuhe) radiaatori ventilaatorite käivitamist (2 tugevus režiimi) juhitakse ka selle kaudu mootori aju poolt.

Viimane pilt ka mootori alt, no õline ja harva poetab piisa ka, väntvõlli tihend, karteritihend, eriti parem kasti veovõlli tihend (toimub dünaamiline õlivahetus ).

[aatom]

Autoga pisut sõitnud, et lasta targematel sillad üle vaadata jne. 
Nukkvõlli andur aeg-ajalt ikka ei tööta (sõitmise aeg viskab ja kustub hoiatus, sama veakood). Kas pistik endiselt ei anna ühendust või magnet, mis tundus nõrk.
Kütusekulu numbrid hirmsad ekraanil, külma mootoriga 20+, seni madalaim, mida näinud, 16. Aga maanteel ühtlaselt sõites võiks olla 9 ... 10. Mootori / kasti töö loogika on päris keeruline ja iga asi mõjutab kütusekulu, nagu näiteks see nukaandur, mootori temperatuur (peab olema üle 71 kraadi), vaakumlekked (kasti küljel miski vaakumklapp), siduriluku kasutus (TCC), endiselt pole aru saanud, kas 4. käiku kasutab (käike kuskil ei kuvata, andur ainult PRND), mootori töö nn Closed Loop (väiksemgi viga viskab kohe Open Loop reziimi) jne.

Aga suure ponnistuse peale sain lõpuks ABS-i tööle, uskumatu peavalu oli, viga imelihtne. Nimelt ABS-i pearelee kontaktid niimoodi põlenud, et lülitudes pinge andis edasi, aga koormuse all mitte (takistus kontaktide vahel). Ehk siis katsetades ja testriga mõõtes kõik oli korras, aga kui testri asendasin 21W pirniga, siis pinge kadunud. Lisaks auto on nii targalt ehitatud, et kui võtad ära ABS relee või kaitsme, siis näidikuplokk (IPC) paneb ise ABS tule põlema.

Ja üks testjuhtme soovitus ka, mille peale nagu varasemalt polegi tulnud, aga raadio remontimisel seal sees oli ka selline ahel (5V toite muunduris). Nimelt kui on oht, et toite lülitad kuhugi valesti ja ei taha lühist tekitada, pane juhtme vahele hõõgpirn, 21W näiteks koormustele kuni 1A, mida väiksem voolu vajadus, seda väiksema võimsusega hõõgpirn. Hõõgpirni takistus suureneb oluliselt põlema hakates ja see kaitsebki. Pirn ise kileteibiga kokku, et ei puruneks.


Ja lõpetuseks, tegin endale arusaamiseks kompaktse ABS mooduli elektriskeemi väga paljudest lehekülgedest. Ehk on kellelgi huvitav vaadata:

[isandpauk]

Ja üks testjuhtme soovitus ka, mille peale nagu varasemalt polegi tulnud, aga raadio remontimisel seal sees oli ka selline ahel (5V toite muunduris). Nimelt kui on oht, et toite lülitad kuhugi valesti ja ei taha lühist tekitada, pane juhtme vahele hõõgpirn, 21W näiteks koormustele kuni 1A, mida väiksem voolu vajadus, seda väiksema võimsusega hõõgpirn. Hõõgpirni takistus suureneb oluliselt põlema hakates ja see kaitsebki. Pirn ise kileteibiga kokku, et ei puruneks.

Sobiv pirn vahele jadamisi on hea soovitus suvalise pinge juures katsetades. isegi, kui ülejäänud ahel on lühises, käib ahelast läbi vaid pirni enda "tarbitav" vool. Tegin hiljuti ühe 230V vahelduvoolu mootoriga katsetusi, et leida erinevatele kiirustele sobivad juhtmed. Jadamisi oli 100W hõõglamp ja tänu sellele midagi maha ei põletanud.
Edu ja jaksu.

[Jesper]

Mul on tsikli tööriistakomplektis selline vidin: https://www.stokker.ee/kontroll-lamp-c-550.1504-kst - täpseid vatte ei tea, aga pirni heleduse järgi aitab kenasti otsa peale, kui mingi ühendus kuskil maha mädanema hakkab vms. Tundub suht vastupidav ka, 10 aastat erinevates kottides ja kohvrites kaasa loksumist pole seni lambist jagu saanud.

Sealt edasi täpsemalt pingelangu mõõtmiseks tuleb ikka tester välja kaevata, aga kiire esmase diagnoosi jaoks on lamp väga mugav.

[aatom]

Eile, kui katsetasin, kas ABS korras (ja töötabki, sõites tuli põlema ei läinud), siis õnnestus lõpuks ka 4 käik (overdrive vist) ära tunda, 1300 ... 1500 pöörded 90 kruiisides. Aga kergema gaasi vajutusega läheb kohe kolmandale käigule. TCC (sidurilukk) aga veel mitte. Muide kui minna ekraanil hoolduse menüüsse (nii võib ka täitsa sõita ja misiganes andmeid jälgida), siis pisikeste kolmnurkadega näitab ära TCC (sidurilukk), LOOP (kõige täpsem, ökonoomsem mootori töörežiim, teagi lihtsat seletust), OXY (helendades lahja segu), EGR, käigud (arvestuslik, kohapeal ei näita miskit, aga kui kast libiseb ...) ja COMP (kliima pump peaks olema).


Auto mootori ajul tundub olema ka iseõppimise võime, tühikäigu pöörded ei kõigu enam pea üldse ja töö on kuidagi parem ... senikaua, kui akut ei pea maha võtma.
Tulles aku juurde, siis originaalis käib talle selline imelik aku.

[aatom]

Minu kogemus USA-ga ütleb, et Eesti toll tahab ka päris palju ja võimalik, et USAs veel mingi käitlustasu, niiet umbes kahega tuleb kogu pott korrutada hetkeks kui reaalselt käes.

Eks saab näha, aga ma tegin linnukese, et maksan kohe tollimaksud ja minu käest kasseeriti kohe 158 lisaraha. Pole kaua oodata, asjad teel ja lubati 2. juuni.
Samas kui olen ostnud USA-st Ebay või Amazoni (mitte saksa) kaudu, automaatselt kasseeritakse tollimaksud ja kättesaamisel ei küsi keegi minu käest muffigi.
Tollimise teemaga väga vanast ajast olen kursis, ka tootekoode taga ajanud, tolliga vaielnud, vanal ajal oma toodete tarbeks (kellad, tablood) sai Led-e nii Taiwanist, Koreast, ja viimane ots Hiinast tarnitud (julgen ennast Eestis üheks vanimaks / parimaks Led-ide spetsialistiks pidada).  Aga seda pole ma enam viimased pea 10 aastat teinud, nüüd kõik teisiti.

Räägin seekord esitulede juttu ka. 
Esituli ise on H6054 tüüpi, see selline imelik, kus tuli ja halogeenpirn on integreeritud üheks tükiks ja pirni vahetamisel tuleb kogu tuli vahetada. Minu autol on ta tavatüübi H4 pirniga tule vastu vahetatud ja lisatud parktuli sinna sisse.


Suuna/parktulega on hoopis erilised lood. Originaalis on parktuled kollast värvi 5W pirnidega (välja arvatud külgmise kurvitulega samas klastris olev parktuli, läbipaistev 5W), ka esiratta juures olev oranž markeerimistuli (see pole suunatuli). Suunatuli aga on nurgas, pirn läheb oranži kupli sisse, 27W PG13 890 halogeenpirn, mis õrnalt hõõgub läbi takisti park tuledega koos. Ja kurvituled, mis lülituvad suunaga sisse on ka, sama 27W halogeen markeerimistulest järgmine.


No ja kuidas siis mina peaksin nüüd tänapäeva seaduste järgi tegema, eelmised omanikud olid lahendanud asja nii, et külgmised ja nurk + markeerimistuli suunatuleks, parktuld seal aga mitte (see on esitules). 
Nuputasin, mis ma nuputasin, et oleks originaalisarnane ja äkki tohiks sõita suisa nagu päevatuledega, parktuled kõik valged, markeerimistuli ka põlema (oranž), kurvituli ja suund 27W.

[DevilDeVille]

Sellise aastakäigu autol sobib tehaselahendus muretult, pole ühelgi ülivaatlejal midagi kögiseda. Ma pole Reattaga konkreetselt kursis, aga mikitehnikal on küllaltki levinud koos suunaga lülituvad valged kurvituled.

[aatom]

Tänud DevilDeVille, taas targem. Jah minu autol on ka kurvituled. Teadmatusest ühendasin juhtmed ringi, peab õigesti tegema ja parandan oma eelneva postituse ka ära.
Pagan, alustasin valelt poolt, kui oleksin parema suuna enne võtnud, siis seal on suunatulel sisse ehitatud oranz kuppel, et kasutada valget PG13 890 27W (mida polegi nii väga saada) halogeenpirni. Vasakpoolsel oli see tükkideks tule sees (ekslikult arvasin, et pirni kuplist).

Aga see selleks, järgmine häda selle autoga ... Mingil põhjusel jahutusvee temperatuuriga 70+ kraadi kohapeal tiksudes pani radika ventilaatorid tööle kõige madalamas reziimis, sissepuhe ja väljapuhe jadas (varem pole kordagi nad tööle läinud). Ja oh seda seakisa, mis tuli kohati väljapuhke omast (mootoripoolne). Mis seal ikka, laager kuival. Väljast kuskilt õli sisse lasta ei saa. Võtsin siis ta auto pealt maha ja põhihäda oli tagumises laagris. Määret täis ja jäi vaikseks, aga esimene laager kõrises. No kui laiali, siis vahetaks selle ka ära. Aga see paganama labade vidin, mis tundub võllile lükatud olema, tõmmitsaga läks puruks, jube rabe, nagu malmist tehtud. Proovisin ka keerata, aga siis keerles hoopis mootori rootor. No mis seal ikka, nii tagasi ei pane, on ju tasakaalust väljas. Keevitasin siis TIG-iga üliettevaatlikult (punkt ja kohe suruõhuga jahutus) kinni nad tagasi, pisike lihv ka, panin kokku ja pagan, mootoril hoopis vale hääl ning voolutarve varasema alla 2A nüüd 6A. Tegin lahti ja neetud kollektoril pragu sees. No ei saanud kuidagi liiga palju kuuma, eks see oleks ka hiljem kunagi juhtunud ...

Mõistagi olin enda peale parajalt tige, oleks võinud ju kokku laduda ja las ta pisut kõriseb ... nüüd otsi, mis asenduseks sobiks.

[aatom]

Nii, liigume tasapisi ülevaatuse poole, aga raskustega.

Taga numbrituled, neist üks juba enne oli kuidagi kehva valgusega, kustus teine päris ära. Võtsin lahti ja hoopis tagumine plastkorpus pooleks, pirn oli alla stangesse vajunud. Võtsin siis juba mõlemad lahti, puhastasin, liimisin ja pooleks läinud torule peale liimi veel termokahanev rüüs ka peale igaks juhuks. Nüüd korras sellega (pildid unustasin teha).

Siis proovisin, kas aknapesu vett tuleb. Tuli aga suur loik auto all. Tudeerisin siis asja ja tekkis tunne, et peaks paagi eemaldama, nii saaks paremini aru. See aga ei õnnestunud mitte. Releeplokk segas, sai lahti kruvitud ja eemale surutud, siis aga avastasin, et jahutusradiaatori lõdvik koos klambriga ka segavad. No seda ei tahtnud mitte puutuda, pärast ei saa pidama vm. Pidin siis pumba oma peenikeste elektrooniku näppudega kuidagi sealt kätte saama ja mis selgus, tagasivoolu klapp pooleks, arvatavasti vesi kunagi külmunud vm. Liimisin kokku ja igaks juhuks liim-termokahanev rüüs peale. Sai hästi teine.


Ah ja teine pakk kiviautost, pidin ju uue radiaatori ventilaatori mootori tellima, tuli uskumatult kiiresti (DHL), taas paar päeva varem. Seegi sai kokku ja auto külge. Kuigi mootoril kiri, et toodetud Hiinas, siis toimib hästi. Taaskord jube mugav on see auto "Service Mode", lähed sinna ja saad nende ventilaatorite 2 releed (sisse ja väljapuhe mootorid jadamisi või rööbiti) käsitsi tööle panna testimiseks (ainult siis, kui auto mootor ei tööta).
 
Ja no siis sain vihastada ameeriklaste peale, või õigemini vaeste mehhiklaste vm tegelased vidinaid toodavad. Tagapidurid ... tegelt mulle ei meeldi mitte need tagasi keeratavad süsteemid, hiljuti naise X-type tagapiduritega olin kah hädas (kinni roostetanud, ei taha keerata ja kumba pidi, youtube videod näitavad valesti jne). Nimelt uutel käsipidur ei tööta või õigemini äkki oleks hakanud tööle tagantjärgi, võibolla mitte. 
No seletan lähemalt: ma ei tahtnud mitte katsetada laua peal, kas käsipidur toimib ja mis ma tast ikka torgin, ostsin ju väga kalli raha eest (100€ tk saatmisega, valida polnud), peaks töötama. Esimene tõrge tekkis selle lollaka ümara plekitükiga, mis kinnitub silindri ja piduriklotsi külge.


Tundus loogiline, et ta peab sinna 4 soonde sisse minema. Aga et ta sobiks ka piduriklotsiga, pidin silindrit miski 15 kraadi tagasi keerama (selle tõttu ei teagi, kas algupäraselt oleks tööle hakanud). Kui vanad maha võtsin, siis nägin, et see lollakas rõngas peab hoopis vabalt selles välimises soones liikuma. No mitte kuidagi ta ilma mudimatta seda ei tee ja X soonte servad ka töötlemata, servad sellised, et takistavad lisaks. 
Panin auto peale ja ühe poole käsipidur enam vähem sain tööle, teine peaaegu ei tee midagi, nii küll ülevaatuselt läbi ei saa. Vihastasin ja võtsin vana (see, mis töötas, kuigi näeb roostes jne välja, teine pool lekkis ja oli kinni poolenisti), keerasin tagasi ja panin uued piduriklotsid ning töötab hästi, käsipidur paremini, kui see uus teisel pool (loodan, et ülevaatusel erinevus liiga suur pole).
No võtsin selle mittetöötava käsipiduriga laua peale ja proovisin silindrit ühele poole / teisele poole keerata, kas see võiks käsipidurit mõjutada. Ja mõjutab küll, kui keerata silindrit edasi (ja ta liigub välja selle tulemusel), siis nagu käsipidur hakkas toimima, aga ta ei lähe ise tagasi (käega tugevalt surudes küll). Samas see vana, mille ma tagasi panin, seal isegi peale silindri tagasi keeramist (muidu ju uued klotsid vahele ei lähe), käsipidur töötab nii kuis peab, surub peale ja liigub tagasi ...
Eks kunagi võtan selle uue ning vana lekkiva ja kinni oleva lahti ning vaatan, mis erinevused sees on (olen varem neid keeratavaid pidureid renoveerinud, näiteks Saabi esipidurid, millel käsipidur ees, tean kuidas võiks töötada).

Pilt kah siis mõlemast pidurisadulast, esimesega väga jamamist polnud, ainus mis ettevaatust nõuab, seal tagurpidi silinder (klotsi pool on tühimik), kuhu sisse lähevad piduriklotsi nagad, need jube kerge valesti panna (üks sissepoole, teine väljapoole) ja silindri tolmukatet vigastada. Päris kolakad ja rasked on nad ka, sellest suur saatmiskulu.


Ah ja ammu juba tekkis tunne, et kütuse taseme näidik nagu õieti ei näita, pool paaki koguaeg. Käisin ja tegin täna peale pidurite kordategemist miski 20Km testsõidu ja jummel tänatud, et koju jõudsin. Kodus ajasin auto (ninaga üles kallaku peale) tolmuimejaga puhastamiseks ja pärast ei tahtnud käivituda kohe, järsku kütuse näidik nullis ja hoiatus ekraanil, et kütus otsas (ju nn. tuli läks põlema, minul tuld pole, on teade ekraanil). Selle korda tegemine pole vist mitte lihtne, paistab, et paak tuleb maha võtta sest seestpoolt nagu ei näinud ühtegi teenindusava.

Kokkuvõttes olen niikaugel, ootan nüüd, kui saaks roolilati ära vahetatud, sillastend, veovõlli käigukasti tihend, ette uued imelikus mõõdus 215/65R15 kummid (need tööd tellin) ja ehk saab siis ülevaatuse tehtud, legaalselt liiklusesse peale poole aastast toimetamist.

[alfredo]

Sry reostamise pärast, kuid siinkohal meenub vägisi ühes filmis pakutud stseen, paluks mitte väga südamesse võtta

Vanamehed heietavad vanadest headest aegadest, kui tehti veel neid õigeid ameeriklasi...

[aatom]

Räägin selle auto mootori aju juttu ka vahelduseks, päris modernse välimusega, igatahes vinge tulemus 1989 aasta kohta. Pildid pole minu auto ajust, vaid üks netipilt ja teised soodsalt ostetud ajust (igaks juhuks riiulisse, oli kas Pontiac Bonneville või Buick Lesabre peal). Asub meeldivalt salongis kindalaeka all, ehk siis kuivas ja heas kohas. Aju põhimõtteliselt koosneb kahest tähtsast vidinast, aju ise, sellise kujuga, aga teist värvi pistikuga ajusid kasutas GM sellel ajastul palju, osad kattuvad ka Reattaga, oluline on, et Serv. No. number kattuks (puutetundliku ekraaniga autodel 01228253 või 16198264), siis on elektroonika sama.
Teine pool ajust on aga nn koodipulk, kus on ära määratud kõik autoga seotud parameetrid / mapid ja ka programm oma aknaga kivis. Ja neid kasutati Reattal meeletult palju erinevaid, iga aasta muudatused ja California oma rangemate heitenormidega veel eraldi (mina sain 17 kokku kõigil Reattadel).



Pealtnäha väga kvaliteetselt tehtud, vist 3 kihiline elektroonika alusplaat (pcb), nii nagu IPC-s kasutatud. Ja kihtide vahelised ühendused/augud (nimetatakse viadeks) on täis joodetud, lisab ka töökindlust. Ning mõistagi lakitud, kuigi asub salongis.

Nüüd aga koodipulgast, mõistagi ostetu koodipulk ei sobi mu autoga (võiks ju testida, aga hetkel mitte), või vähemalt programm mitte (paremal suur kivi). Selline huvitav vidin, vasakul elektroonikaplaadi all on miskid 2 väiksemat kivi, peaks plaadi eemaldama (joodetud), et näha. Elektroonika plaat ise on keraamilise põhjaga (kah tase, teadnudki, et juba 89 aastal kasutati, laias laastus on elektroonika alusplaadid epo/klaasriie e. FR4, kõrgsagedusel oma, alumiinium näiteks Led-ide asjade juures ja keraamika). Sellisel komponente suht võimatu vahetada. Seal keskel kah miski mikroskeem ja need mustad ribad peaks olema takistid. Paremal siis 27256 või 27C256 256Kbit aknaga programmimälu.

[aatom]

Üks ilupilt ka minu selle suve sõiduvanuritest, täiesti erinevad autod, nagu siga ja kägu  . See 96 on minu kollektsioonist kõige rohkem sõitu saanud aastate jooksul (13 aastat minu käes) ja kogunud olen vanureid juba vist 15 aastat, mulle meeldivad autod vahemikust 1960 - 1990, ehk siis pisut, aga mitte väga modernsed (samas Reatta on nagu erand).

[aatom]

Vahepeal päris palju vett taevast alla sadanud ... ja autoga seis ikka poolik.
Roolilatt, sillastend, uued esirehvid ja veovõlli simmer vahetatud, võttis töökojas terve päeva, sest kõik lahtikeeratavad asjad on roostes, arve tuli ka vastav. Läksin siis hooga õhtul ülevaatusele ja ei saanud läbi, käsipiduriga pean veel tegelema, see uus polnud piisavalt tugev. Ja heitgaasid CO suisa 6, pööretel tõusis 10 peale ja sinna ta jäigi, mul pole ühelgi mõõdetaval vanuril selliseid numbreid olnud  .

Mis seal ikka, ülevaatuspunktis vaadates auto lambda anduri pinget, ei vastanud kuidagi heitgaasi mõõtja näitajatele. Tegelikult oleks pidanud oma nina uskuma, no oli aru saada, et segu rikas. Järgmisel päeval siis Viljandis poodi ja võtta oli kohapeal 1 juhtmelise (originaalis selline) asemel 2 juhtmeline (mass eraldatud). Paigaldasin (juhtmeid ei jootnud vaid kasutasin kaasas olnud pressitavaid üleminekuid), vedasin eraldi massijuhtme auto ajude massijutmete liitumispunkti, sellega seoses sai kõik ühe poldi alla käivad miski 10+ juhtme otsa puhastatud ja korrastatud ka akuklemmide üleminekud (meie aku ühenduselt originaalkaablitele). 

Ja kui need tööd tehtud, võtsin ette termostaadi vahetuse ja radiaatori voolikute roostes traat-originaalklambrite vahetuse (sest mootor jahtus kergesti vihmaga sõites ja ülemine toru lekkis mõlemast otsast). Ka jahutussüsteemi pesu ja läbiloputamine. Peale seda aga hakkas "kino" pihta . Kõigepealt ei leidnud ma kuidagi remondijuhendist jahutussüsteemi õhutamise juhendit, selline pisut lollakas süsteem, et veepump asub üleval, ventileerimise klappi pole, ehk siis õhutasku jääb paratamatult mootori ülemisse otsa ja ei lahku enne, kui termostaat avaneb (mis ei puutu ju veega kokku). Lõpuks selle juhendi leidsingi ja käibki nii, et mootor tööle, radiaatori kork maha (no minul viskas jahutusvedelikku välja nii) ja valada juurde jooksvalt. Jahutussüsteem on Lada-le sarnane, täitepaak pole surve all, radiaatori klapp reguleerib, kas võetakse või tagastatakse täitepaaki jahutusvedelikku.

Ma ei lasknud mootorit liiga kuumaks, nii kui nägin, et temperatuur 90 kraadi, lülitasin välja. Seda suurem oli ehmatus, kui nägin, et sumpsist tuleb aurupilv nagu ... kas plokikaane tihend läks, vana auto ja ikkagi sportauto ju. Ehmatus õhtul suurenes veelgi, kui peale korduvaid maha jahtumisi / käivitamisi ja miski 20+Km proovisõitu täitepaagist endiselt õhku üles punnitas. Ja aur oli selgelt nagu kleepuv kah. Jätsin siis õhtul asjad sinnapaika ja tuhnisin netis ameerika foorumeid ideede korjeks. Muide termostaadi vahetus õnnestus, maanteel hoidis ilusasti 82 - 84 kraadi, ostsin 82 kraadise termostaadi, valida oli ka kõrgema ja madalama temperatuuriga.
Ja ühes postituses jäi silma, et jahutusvett võib lekkida sisselaskes nii gaasiklapi korpuse soojendusest (jahutusvedelik käib sealt läbi, alumiinium korrodeerub läbi), kui ka sisselaske tihendist endast just juhipoolsetest silindritest, eriti tagumine 6. Võtsin siis rahustuseks õhtul ühe õlle ja hommikul nuputasin, kuis viimati mainitut kontrollida, kaamera ju olemas. Lammutasin siis pisut sisselaset, kõigepealt MAF andur korpusega eest, nii sain gaasiklapi soojenduse teemat vaadata, ei tundunud nagu jälge lekkest. Siis eemaldasin  plastist vaakumjagaja, nii tundus, et pääsen paremini kaameraga ligi. Ja mu meelest lekke koht täitsa hästi näha.

Lisaks siis tegin kompressiooni testi ka igaks juhuks, mõistagi auto mootor soojaks, siis korralikud töökindad kätte, väljalaske kollektorid sealsamas, no väga lahe küünaldega toimetada  . Sellele autole käivad peenikesed küünlad ja mu kompressiooni mõõtjal see ots liiga lühike, olin sunnitud kummitihendi eemaldada, et üldse midagi mõõta, seetõttu ei pruugi näit päris täpne olla, aga kõik silindrid ühtlaselt vahemikus 9,4 - 10 bar, ka see kuues. Lisaks hommikul testisin, kui külma mootori käivitasin, kas ajab radiaatori lõdviku punni, õnneks mitte. Tundub, et plokikaane tihendid toimivad.

Ja küünlad, keraamika järgi just see kuues allpool rohkem tahmane, selgelt miski põleb seal lisaks. Aga küünla värv on selline, nagu segu hoopis lahja, saa nüüd aru ...
Teagi, ehk leidub targemaid, kes oskavad kommenteerida, kas (segu)jahutusvee põlemine tõstab CO-d, kuidas mõjutab Lambda anduri näitu ja kui kaua nii võiks sõita, enne kui lambda anduri täitsa pekki keerab?
Poeg andis hea idee, et hetkel sõita saaks, paneks jahutusveeks destilleeritud vee ainult, aga siis ei puhasta ja paneb vist mootori rohkem roostetama seestpoolt?

[isandpauk]

Destileeritud veel pole mingit viga ja eriti soojal ajal. Pole mingit põhjust raisata jahutusvedelikku, kui midagi lekib või ei tea veel, kas lekib.
Kui segu on rikas, kuigi masin seda ei näita, siis võib proovida paari varianti:
Maf-il on sageli küljes möödavoolu kanal, mille avamise/sulgemisega saab segu veidi timmida.
Mafi vedru pingutamisega saab tekitada olukorra, kus arvuti arvab, et õhku tuleb vähem ja seega doseerib ka kütet vähem.
Ülevaatusel on üldjuhul lubatud reguleerida küttesegu, kui seda osatakse. On täiesti ok öelda ülevaatajale enne heitgaaside mõõtmist, et palun ütle, kas on rikas või lahja, mul ei OLE KODUS heitgaaside mõõtjat.
Kui segu on rikas ja eesmärgiks ülevaatuse läbimine, siis keera lihtsalt MAFi ja kollektori vahelisel voolikul klamber lahti. Saab kõrvalt õhku peale, arvuti doseerib vähem kütet ja korras.
Need on elust enesest pärit vihjed, võta lihtsalt voolikuklambrite jms vajalikud võtmed kaasa, kui ülevaatusele lähed.

[v6sa]

Demineraliseeritud vesi rikkeotsinguks on OK, kui sellega just sõitma ei jäädagi.

Kas IV ja VI küünalde keskelektroodid ongi teistest tumedamad või valetab kaamera?

Kui hommikul külma mootoriga kuuenda küünal maha võtta ja mootorit starteriga keerata, kas viskab veepiiska ka?