[ddig]

Peterburi tee ja Narva maantee piirkonda väga palju asja enne 90-ndate lõppu mingil põhjusel ei olnud aga justkui meenub, et tollal oli Mustakivi ja Ringtee ristmiku vahelisel lõigul 90km/h lubatud.

Kindlasti oli Munast (Loo väljasõidu tagasipöördest) kuni Maardu järveni (Põhjaranna tee ristmikuni) sellel betoonteel 90 lubatud. Mälu värskendamisesks olgu meenutatud, et järve juures oli samasugune tagasipööretega ristmik nagu oli ka Järvevana ja Veerenni tänavate ristumiskohas Tallinnas.

Loo väljasõidu tagasipööre jääb eluks ajaks meenutama (sõiduautodega) debiilikuid, kes enne vasak/tagasipööret (põhjendamatu/ootamatu) poogna paremale tegid, osaliselt blokeerides 70..90...km/h teises reas liikuvate sõidukite trajektoori ning paremal päeval sellega raske liiklusõnnetuse põhjustasid.


Eespool mainiti/kiruti Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed, mis minu nägemusega asjast kuidagi kokku ei lähe - tee on (piisavalt) lai, möödasõiduvõimalusi (sh pikki sirgeid) on palju, liiklustihedus enamjaolt talutav, teekatte kvaliteet üle keskmise, Tallinn-Rapla teele sarnaseid üherealisi rumalusi esineb vaid Ääsmäe-Kernu 2+1 lõigul ning dildod on kasutusel vaid kolmel ristmikul. Are läbimine ongi vast ainus tõeliselt aeglane lõik kus ka möödasõidukeeluala natuke pikavõitu on.
Mulle see tee väga meeldib ning on kindlasti lõbusam sõita kui näiteks T1 ja T2 põhitrasside pikad 2+2 lõigud. Seejuures annab erilise efekti veel "s*tt" ilm, sest kui sajab kasse ja koeri või tee on lumine/jäine saab veel eriliselt mõnusalt sõitu nautida, sest viimasedki võimlejad on siis kadunud kui vits vette :-)


Äsja nimetatud Tallinn-Rapla teel sattusin just viimasel nädalal sõitma üle mitme aasta ning sai ka haagiselamuga kenasti möödasõidud tehtud. Neid füüsiliste piirangutega alasid vaadates tekib paratamatult tunne, et tegemist on kellegi foobiate realiseeringuga, mitte adekvaatse liiklusohu hindamise tagajärjel tehtud valikutega.


P.S. Peterburi tee - Narva maantee betoonlõigul 90km/h ei tundunud toona sugugi liialdusena, sest tollal domineerisid liikluses vedrustust evivad sõiduautod :-)

[alfredo]

See oli nüüd küll vahva mäluvärskendus.

Aga oli siis Mustakivist Nehatuni 90 ala või ei olnud? Minu punktid sellele, et vist ikka oli. Küsin seepärast, et kunagi 90-ndatel pidas mind seal kinni tollane korravalve ja mäletan ka, et rauas oli pisut enam kui 90kmh. Ma üldiselt väga hullusti ei kihutanud tollal. Hakati mingit 127kmh pähe määrima, kuid reaalselt jäi kiirus kuhugi 110 kanti spidoka järgi ja juba langes. Ei mäleta küll kuhu see kohapealne vaidlus viis, aga meenub hiljem liimitsa peamajas käimine ja sain peale moraalilugemist miski keskmisema obligatsiooni osta.

Ainuke mõte, millega siiski kuidagi ei taha nõustuda on nii Tallinn-Pärnu ja nüüd ka paljude teiste teede olukord just tohutute pikiroobaste tõttu isegi pärast keskmisemat vihmasadu või sel ajal. No ei ole mõnus kulgemine, kui igal sekundil ähvardab sind totaalne vesiliug ja sellega kaasnevad võimalikud tagajärjed ehk kraav või vastassuunavööndi rekkarivi või neljarealisel piirete vahel uisutamine.

[v6sa]

...teede olukord just tohutute pikiroobaste tõttu isegi pärast keskmisemat vihmasadu või sel ajal. No ei ole mõnus kulgemine, kui igal sekundil ähvardab sind totaalne vesiliug ja sellega kaasnevad võimalikud tagajärjed ehk kraav või vastassuunavööndi rekkarivi või neljarealisel piirete vahel uisutamine.

Pikiroobaste teke sõiduautode rööpmes üsna uutel teedel on häbiväärne tee-ehituslik käkk küll, aga vähegi rehvimustrit omav auto nendele teedel lubatud kiirustel vesiliugu sattuda ei tohiks rohkemaks, kui püsikiiruse mahaviskamiseks vaja on. Et sellest hetkest veel laiade poognatega uisutamiseni jõuda on vaja kas Suure Lollusega hakkama saada rooli taga või liikuda tõsises paduvihmas (nii 50 mm 10 minutiga) pimelennul punktüheksakümnega oludest sõltumatult.

Tänavaslikkide, lihtsalt kulumismärgini kulunud lamellrehvide ja või kerge autoke ülilaiade tõllaratastega võib tõesti sattuda olukorda, kus juba millimeeter vett 90 tõstab auto veekihile liuglema.

[edvard]

Pikiroopad meie teedel : ajal , kui mul oli natuke "pidamist"  või suhtlus maanteeametis töötavate isikutega tegin ettepaneku Rootsi Kuningriigis nähtut eeskujuks võttes pinnata meie teed vaid reaalset auto sõidujälge kopeerides , ehk kurvides võiks pinnatud teeosa ületada ka pidevjoont , et oleks odavam ja piisav lahendus , vastus oli : Tead , kõik on õige ja arukas ning isegi mõistetav , kuid , nüüd on maanteeametis "võim" ark tegelaste käes ja midagi arukat või loogilist  läbi suruda pole mingit lootust .

 Tallinna linnavalitsuses oli kunagi ka mõni  harvaesinev ametnik , kel oli mõistust , võime asjadest aru saada , illustreeriv näide : F. R. Kreutzwaldi tänava ja Raua tänava ristmik , seal oli peale Raua tänavat Narva mnt suunas taksopeatus , LM 361 mõjualas , piisas ettepäekust tõsta taksopeatus teisele poole Raua tänavat Gonsiori tänava poole , kus oli "tasku" , järgmiseks päevaks oli tehtud .

[ddig]

See pikiroobaste probleem kipub ära ununema, sest minu autode jaoks neid justkui ei eksisteeriks. Samas muude autodega sõites märkan neid reavahetusel või takistustest möödumisel tegelikult küll.

Nende "vastu" on mul igapäevaselt (lisaks teeoludesse sobivatele sõidukitele) kasutuses kaks lahendust:
1) Ei sõida reeglina vaalu põhjas ega serval, vaid vaalu peal, ehk siis kõrgema osa peal, kus on ka teekatte kulumine vähesem. Peaks olema iseenesestmõistetav märgade teeolude puhul.
2) Kui tavaliste (preemium) rehvide veeväljasurve omadused jäävad lahjaks, siis vihmarehvidega saad ka paduvihmas teha mida iganes hing ihaldab ning ainsaks piirajaks on nähtavus. Lõikavad paksust veest läbi nagu nuga sulavõist ja legaalsete kiiruste juures veeliu tekkimine on pigem välistatud. Esimestel kordadel piire kombates tundus see üsna ebamaine, et nii kiiresti on võimalik nii kõrges vees probleemideta sõita.
Ca 20a olen vähemalt ühel pere autodest (sellel millega kõige rohkem üksinda pikki otsi teen) suviti all hoidnud vihmarehvid ja naudin sõitu täiega sõna otses mõttes iga ilmaga.