[aavu]

Siin lahendab diferentsiaali ülesande kahe automaatkastiga konstruktsioon. Näinud pole ennem. 

Meenub, et kusagil oli juttu raketiveokist, millel samuti kaks mootorit ja sellel oli võimalus ühe mootori käivitumisel teine nn. joosta käima liikumise pealt. Aga see ju tunduvalt suurem, punase väljaku paraadide osaline.

[Telc]

Mis on ZIL-E167 jõuülekande skeem? Videos räägib justkui nii silla-diferentsiaalidest kui ka sellest, et kummagi poole rataste tarbeks on oma mootor. Ma ei mõista, kuidas need jutud kokku sobivad:
https://www.facebook.com/watch/?v=745182004865751

Ning eraldi mootorid kummagi poole rataste tarbeks nõuaks ju mitut korraga lülitatavat käigu- ja vahekasti (ning ka sidurit, aga see pole vast suurem asi teema)? Mis tähendaks mehaaniliselt päris keerukat ja kapriisset süsteemi?

Interneedusest lugeda siis ajas jah kumbagi külge ringi oma mootor, mille otsas omakorda oli hüdrotrafo ja automaatkast.
Tänu hüdrole sai poolte erinevused kenasti kompenseeritud.

Asja eellaseks oli raketiveok Zil-135, samuti kahe mootoriga. Raketiveokil ratsiti automaatkastide asemel Brjanski tehases manuaalkastid ja sealt tulenes kohe probleeme süle ja seljaga - nõuka kvaliteedis mootoritel tuli süüte ja karpadega  timmida mõlemad mootorid võrdselt töötama ja mõlemad sidurid võrdselt võtma.
Reaalsuses tuli see välja nagu alati. Seega oli juhtidel teravamad elamused garanteeritud kui masinaga oli vaja kitsas kohas paigalt võtta (sild, platvormvagun), aga masin sealjuures lahjema/hilisema mootori poole keeras.
Lisaks kulus kiirem mootor ettenähtust rohkem (ja kulusid ka rehvid) kui auto oli sõna otseses mõttes pooleveoline.
Kurioosumina kulus aeglasem/"järelveetav" mootor veel kiiremini kuna teise mootori "abiga" jäi silindritesse pidevalt põlemata kütust, mis pesi maha õli.

[traatjalg]

zil 135 e all roomanud ja sõitnud oksendamiseni. Vast kolm + tuhat km. tuli täis 18 kuuga.Kaks mootorit, kummalegi poolele oma, siis kaks vahekasti millest sai ühe poole veo välja lülitada sealt ette ja taha kardaanid,igal rattal oma reduktor,vedrustus torsoonidega,raam mingist alumiiniumi,magneesiumi  laadsest sulamist ,kabiin klaasriidest, vast oma aja kohta 1959 suht eeskujulik asi.Kui üks mootor küpse sai ühe poolega sõita küll, tõmbles ühele poole siis kui kolm raketti kukil (135 LT) .Kui sidurite ja käigukastide regull oli paigas sõitis nagu siidi. Mingit suurt probleemi platvormi peale ajada ei olnud,muidugi vaevu mahtus laiuse pärast tal esimene ja viimane paar rattaid keeravad koos väga hea manööverdusvõime.Tsurkasi sinna peale eriti ei lastud mõne peal sõitsid prapporid.Eesti poisse oli terve utspka Voronez/OstrogozskOstrogožsk täis nii,et neid kes selle peal sõitnud peaks olema hulgim.Kütust võttis mehiselt eriti üleval mägedes  ja eks seda kütust läks vasakule ka meeletus koguses.Panid korra käima kontrolliks ja paarkümmend litra läinud. https://www.youtube.com/watch?v=ibiDF6wpocE&ab_channel=technikverein

[v6sa]

Mis on ZIL-E167 jõuülekande skeem?...

Ning eraldi mootorid kummagi poole rataste tarbeks nõuaks ju mitut korraga lülitatavat käigu- ja vahekasti (ning ka sidurit, aga see pole vast suurem asi teema)? Mis tähendaks mehaaniliselt päris keerukat ja kapriisset süsteemi?

Eraldi mootorid ja jõuülekanded on venemaal kastusel olnud ja on tänagi.

Kui  seda lehte uskuda, siis nii ongi.



Mitmel pool kohtab selle sõiduki kohta väljendit: lumeliikur. Sellises substantsis toimub liikumine niikuinii pideva nühamise tingimustes ja diferentsiaalid pole tingimata vajalikud.

[ratsoup]

Kas kellelgi on kogemusi-nippe kuidas sisselaskekollektorist kolvipuru kätte saada, nii et see ikka kõik käes on? Kogenud BMW tehnik ütles mulle, et standardis vahetatakse kõik asjad kindluse mõttes välja kus vähegi mingi pudi sees on.




Taustainfoks siis ütles BMW F10 3.0 bensiinimootori pihusti üles sõidu pealt mille tulemusena 6 silindri kolb plahvatas põhimõtteliselt.

[tõnn]

Vala see kolle bensiini või diislit täis ja uuesti tühjaks.
Paar korda nii teed siis päikese kätte kuivama.

[MeelisV]

ma küll ei julgeks. 
kui ikka ei näe mis tükikesi seal sees kuskil nurga taga võib ajutiselt kinni olla 
ja need hiljem sisse imetakse siis pole tulemust palju vaja ette kujutada.

suurte ja karvaste pallidega mehed võivad jah loputad bensiiniga, puhuda suruõhku, pesta ultrahelis jms. 
aga kes annab selle kindluse, et mõni ogalik ei istu kogu seda protsessi seal kuskil plasti sees ja ootab aega kui temperatuuri mängimisega paras aeg lahkuda silindrisse ?

mis see uus kolle maksab ? muu remondi kõrval on see väike hind ma pakun.

[Aspelund]

Автомобили для бездорожья. Снегоход ЗИЛ-Э167 - Альтернативная История https://share.google/HXj0eJshMB9n92v8o

[muska71]

Mingit sondiga kaamerat käepärast?saaks seest järgi uurida on sees miskit peidus või mitte.

[ratsoup]

Mootori vahetuse eelarve läheb suurusjärku 4000. Kasutatud kolle 300. Seal neid käändusid ikka nii palju, et ma ei kujuta ette kuidas seda kaameraga saab lõplikult läbi vaadata.

Mõned pildid sellest häppeningist:

[diselist]

Kust kohast oleks võimalik osta m7 polte ,ideaalis oleks vaja m7 x35 sisekuuskant? Aga võivad olla ka pikemad täiskeermega ja suvalise peaga.

[lauren]

Baltic bolt kargas esimesena meelde, tasub uurida.

[Roomik]

Kust kohast oleks võimalik osta  m7  polte ,ideaalis oleks vaja m7 x35 sisekuuskant? Aga võivad olla ka pikemad täiskeermega ja suvalise peaga.

https://aeromotors.ee/otsi?s=060764

[diselist]

Viimane vihje läheb käiku.Balltic boldis olid kas lühikesed või liiga pikad osakeermega.

[13piisab]

Kas saarepuu tumeneb ka õlivaha all?
Ca 2 nädalat tagasi tegin saareplangule (millest saab kõrvalhoone köögitasapind) esimese lihvimise ning kuigi seal tuppa otsest päikest ei ole, siis oli nüüdseks juba korralikult pleekinud - hullemini, kui mänd pleegib...
Lihvimata valamu- ja pliidiplaadi kohtade näol on vahe hästi näha:
   

Toonimata õlivaha on ostetud ja olen nüüd kahevahel, kas peaks äkki esmalt valge peitsiga üle käima. Aga selle puhul on teadmata, kuidas jääb puidusüü tume osa - kardan, et mitte just ilus.

[hulgus]

Kas saarepuu tumeneb ka õlivaha all?
Ca 2 nädalat tagasi tegin saareplangule (millest saab kõrvalhoone köögitasapind) esimese lihvimise ning kuigi seal tuppa otsest päikest ei ole, siis oli nüüdseks juba korralikult pleekinud - hullemini, kui mänd pleegib...
Lihvimata valamu- ja pliidiplaadi kohtade näol on vahe hästi näha:


Toonimata õlivaha on ostetud ja olen nüüd kahevahel, kas peaks äkki esmalt valge peitsiga üle käima. Aga selle puhul on teadmata, kuidas jääb puidusüü tume osa - kardan, et mitte just ilus.

Kõik õlid annavad tumedama (kollakas-pruuni) tooni, on see osmo, vm paljukiidetud kaubamärk. Valge peits alla annab hea tulemuse, tumedama -lülipuidu osas on nii ja naa. on vahasid, mis säilitavad heleda tooni, aga ei sobi märga keskkonda.
Kindlama püsiva tulemuse saab lakkides (N, akrüüllakid) aga märjas keskkonnas on paremad nn paadilakid ja PUR baasilised , on kestvamad, aga ikkagi annavad kollaka tooni.

ps. Ei ole kohanud õli, mis ei vajaks tööpinnal, regulaarset järelhooldust ja ülimalt hoolikat kasutust. Müüja väitel olla 2-3x katmisega kindel pind, aga unustatud märg tass jättis paari tunniga jälje ja parandus vaid lihvimisega.

[speedsta]

Teemasse kaasa rääkida ei oska, aga pleekimine tundub praegu UV tõttu päris tõhus. Tegin männist ukse, mille sõidutasin töökojast koju, auto kastis viibimise aeg umbes 2 tundi. Lahti pakkides oli väga hästi näha, kuidas rihmad olid kinnitatud. Kuna jäi veel järgnevaks mitmeks tunniks päikese kätte, siis "päevitusrandid" kadusid õnneks ära.

[speedsta]

Vana malmpada, email kadunud ja seest roostes. Oli mõte kasutada suitsusaunas sooja vee katlana, aga kas sellise restaureerimise vaev tasub ära? Liivapritsiga puhtaks lastes ilma igasuguse pinnatöötluseta, hakkab arvatavasti kohe jällegi roostetama, isegi kui buvonoliga töödelda? Või on veel mingisuguseid soovitusi, kuidas pinda töödelda, et jääks kestma ning vesi oleks tarvitatav?

   

[krossipart]

Vana malmpada, email kadunud ja seest roostes. Oli mõte kasutada suitsusaunas sooja vee katlana, aga kas sellise restaureerimise vaev tasub ära? Liivapritsiga puhtaks lastes ilma igasuguse pinnatöötluseta, hakkab arvatavasti kohe jällegi roostetama, isegi kui buvonoliga töödelda? Või on veel mingisuguseid soovitusi, kuidas pinda töödelda, et jääks kestma ning vesi oleks tarvitatav?

Buvanoli maitseline toit?
https://nami-nami.ee/uudis/3114/

[roosteuss]

Saarest köögitasapind sai tehtud autolakiga millele sai lisatud elastiklisaainet . 3 korda  kahe kihiga vahelihvimistega sai lakitud. Kestis räigel kasutamisel 20 aastat, ei olnud otsese päikese käes aga erilist pleekimist ei toimunud .Autolakil on UV kaitse .Uue köögimööbli tööpind sai ostetud juba õlitatuna .Sai vist 5 korda Osmo õliga töödeldud ja nelja aastaga pole veel vesi ka pinnale seisma jäädes plekke tekitanud ,pleekimise kota ei oska seal midagi öelda, sest on punane puu. Aga kõik põrandad mis on erinevate õlivahadega tehtud tõmbuvad tumedamaks