[Vetu]

...

Just vastupidi. Oleks seal teel sadakond meetrit enne veokit olnud diagonaalis paaritonnine auto oleks see tühi auto laksu saanud mitte 2 minu jaoks kolleegi meie seast lahkunud.

Olekš-šmoleks... Oleks ohukolmnurkki olnud väljas nii kaugel, oleks sellest ülesõitki ehk tähelepanu tõmmanud. Piltide järgi oli kolmnurk mõnekümne meetri peal Kiirusel 120 km/h läbib auto sekundis 33,3 m ja lõdvestunult juhiistmel lösutav lihakeha ei reageeri alla sekundi ühelegi ärritajale isegi siis, kui ta ei ole parasjagu nutimaailma uppunud. Aga umbes pooled on Ning ilmselt pidi ka seekord olema, kuidas ta muidu ei märganud kahte tee serva peatunud veoautot

Küsimus konkreetselt säärase haagise kasutajale: kas tõesti sellega ei kannata/tohi/ole võimalik ühe rehvi purunemisel longata mõnisada meetrit edasi põrkepiirdeta loomade ülekäigukohani? Kitsas vahes rasket veoautoratast vahetada ON tülikas, aga 120 km/h kiirusega kaherealise liikluse kõrval OLED OHT! Ja ise ohus, nagu inimkatse sedastas...

Üks (antud juhtumil suisa kaks) kogenud ja koolitatud juhti peaks seda mõistma, mitte auto nurga tagant pohhuilt ette astuma järjekordsele nutihoolikule.

Äkki peaks selle arenduse kuhugi mujale liigutama...
 No võrrelda ohukolmnurka ja töötavate vilkuritega autot tee ääres on muidugi tase omaette. 
 Samuti on tase eesti maanteeameti otsus ehitada kiiremaid teid (kiirteid kui selliseid ju eestis ei ole) aga ei pöörata mingitki tähelepanu sellele kuidagi ja kes ohu korral seda minimiseerib. Pm peaks teemeister välja sõitma ja ohutuse tagama nagu paljudes arenenud riikides. 
 Autojuhtide otsus just nüüd ja seal ratast vahetada, eriti teepoolset,  jääb ka minule saladuseks. Sellel teemal pole mõtet fantaseerida.  
 Ja muidugi ise ratast vahetada on jällegi ida-euroopa teema. Skandinaavias ja läänes üole varurattaid isegi kaasas autodel-haagistel. Midagi juhtub siis paned helkurvesti selga, võimalusel ohukolmnurga ka piisavalt kaugele ja ronid ise üle põrkepiirde ning helistad oma tehnika poole eest vastutavale isikule või otse lepingulisele partnerile. Selle aja peale on kohale ilmunud tõenäoliselt ka teeohutuse eest vastutav asjapulk.  Vot sellist teenust saades võiks ju ka eestis automaksu maksta rahumeeli.

[v6sa]

Siia sobib vast paremini, kui politseiautode teemasse .

...

Just vastupidi. Oleks seal teel sadakond meetrit enne veokit olnud diagonaalis paaritonnine auto oleks see tühi auto laksu saanud mitte 2 minu jaoks kolleegi meie seast lahkunud.

Olekš-šmoleks... Oleks ohukolmnurkki olnud väljas nii kaugel, oleks sellest ülesõitki ehk tähelepanu tõmmanud. Piltide järgi oli kolmnurk mõnekümne meetri peal Kiirusel 120 km/h läbib auto sekundis 33,3 m ja lõdvestunult juhiistmel lösutav lihakeha ei reageeri alla sekundi ühelegi ärritajale isegi siis, kui ta ei ole parasjagu nutimaailma uppunud. Aga umbes pooled on Ning ilmselt pidi ka seekord olema, kuidas ta muidu ei märganud kahte tee serva peatunud veoautot

Küsimus konkreetselt säärase haagise kasutajale: kas tõesti sellega ei kannata/tohi/ole võimalik ühe rehvi purunemisel longata mõnisada meetrit edasi põrkepiirdeta loomade ülekäigukohani? Kitsas vahes rasket veoautoratast vahetada ON tülikas, aga 120 km/h kiirusega kaherealise liikluse kõrval OLED OHT! Ja ise ohus, nagu inimkatse sedastas...

Üks (antud juhtumil suisa kaks) kogenud ja koolitatud juhti peaks seda mõistma, mitte auto nurga tagant pohhuilt ette astuma järjekordsele nutihoolikule.

[Jesper]

A kui juba rääkida "Skandinaavias", "mujal maailmas" jne, siis kas see muidu on tavaline asi seal ka, et rehv lihtsalt heast peast paugu ära teeb ja ribadeks lendab? Ma olen tänaseks juba kolm korda sellist asja pealt näinud, aga eranditult sellistel sõidukitel, mille välimus tekitab natuke kahtlusi üldises tehnoseisundis. Ja noh ilmselt kõik teavad, et teeservad on protektoritükke täis, järelikult peab neid pauke ikka päris palju olema.

Ei taha niisama heast peast näpuga näidata, pole veokate spetsiifikaga kursis, aga tundub veider, et ei suudeta konstrueerida rehve, mis ei pauguks.

[Vetu]

A kui juba rääkida "Skandinaavias", "mujal maailmas" jne, siis kas see muidu on tavaline asi seal ka, et rehv lihtsalt heast peast paugu ära teeb ja ribadeks lendab? Ma olen tänaseks juba kolm korda sellist asja pealt näinud, aga eranditult sellistel sõidukitel, mille välimus tekitab natuke kahtlusi üldises tehnoseisundis. Ja noh ilmselt kõik teavad, et teeservad on neid protektoritükke täis.

Ei taha niisama heast peast näpuga näidata, pole veokate spetsiifikaga kursis, aga tundub veider, et ei suudeta konstrueerida rehve, mis ei pauguks.

Ma sõidan igapäevaselt Beneluxis ja päeva jooksul näen vähemalt 5 autot lõhkise rehviga tee ääres. Olgu see siis veokas, matkakas, sõiduauto või mis iganes.  Eks liiklustihedus on siin ka midagi mida keskmine Eestlane ette ei oska vist kujutadagi (selleks ma puhkan hea meelega Eestis kus liiklust minu silmis pm ei eksisteeri   )
 Ka endal on haagise rehv söidu ajal ribadeks lennanud - ikka juhtub mingit sodi teele ja alati kõike ei näe või siis ongi aeg lihtsalt sealmaal ka näiliselt korralikul rehvil.  Et seost auto välimus - rehvide lõhkemine mina tuua ei julge

[Jesper]

Okei, selge pilt ja arusaadav.

[CORRADOg60]

 Autojuhtide otsus just nüüd ja seal ratast vahetada, eriti teepoolset,  jääb ka minule saladuseks. Sellel teemal pole mõtet fantaseerida.  

Kui mina sellest seltskonnast ilmselt loetud minutid enne traagilist hetke mööda sõitsin siis olid teepoolsed rattad terved all ja mehed kahe auto vahel.
Ja kui pilte vaadata siis on paremal küljel rattarumm rattata ja rehvijälg viitab ka nagu parempoolsele...
Ehk siis nad ei vahetanud teepoolset ratast.
Mingil meile teadmata põhjusel astusid nad auto kaitsvast varjust pahaaimamatult ja korraga välja või...

Teemal ohukolmnurk.
Ja kaasliiklejate tähelepanelikkus. 
Minu silme all on Tallinn-Tartu maanteel nõuetekohaselt paigaldatud ohukolmnurga eluiga olnud paarkümmend sekundit.
Tallinn-Narva peal oli juhtum kus meie hooldada/remontida tehnika nõudis tähelepanu ja enam edasi ei liikunud. Paremal teepeenral. Teehooldaja tellis turvaauto. Sellise suure veoauto vilkuva nooltulega. Ehk siis tagant ettepoole oli osaliselt teel turvaauto, teepeenral probleemne rasketehnika ja siis minu tööauto. Ja keegi keenius suutis mu tööauto peegli küljest sõita...

[Vetu]

 Autojuhtide otsus just nüüd ja seal ratast vahetada, eriti teepoolset,  jääb ka minule saladuseks. Sellel teemal pole mõtet fantaseerida.  

Kui mina sellest seltskonnast ilmselt loetud minutid enne traagilist hetke mööda sõitsin siis olid teepoolsed rattad terved all ja mehed kahe auto vahel.
Ja kui pilte vaadata siis on paremal küljel rattarumm rattata ja rehvijälg viitab ka nagu parempoolsele...
Ehk siis nad ei vahetanud teepoolset ratast.
Mingil meile teadmata põhjusel astusid nad auto kaitsvast varjust pahaaimamatult ja korraga välja või...

Teemal ohukolmnurk.
Ja kaasliiklejate tähelepanelikkus. 
Minu silme all on Tallinn-Tartu maanteel nõuetekohaselt paigaldatud ohukolmnurga eluiga olnud paarkümmend sekundit.
Tallinn-Narva peal oli juhtum kus meie hooldada/remontida tehnika nõudis tähelepanu ja enam edasi ei liikunud. Paremal teepeenral. Teehooldaja tellis turvaauto. Sellise suure veoauto vilkuva nooltulega. Ehk siis tagant ettepoole oli osaliselt teel turvaauto, teepeenral probleemne rasketehnika ja siis minu tööauto. Ja keegi keenius suutis mu tööauto peegli küljest sõita...

Minu viga, ei süüvinud fotodesse. 

 Prantsusmaal näiteks pandi mingi aeg need turvaautod teede äärde vaatamiseks millele tagant otsa on sõidetud. Päris palju oli neid üle riigi.
 Eriliselt on meelde jäänud nii 10a tagune Poola kus teetööde ajal pandi see vilkuv nool haagissuvila külge milles siis töölised lõunat pidasid. Ma ei läheks küll mingi raha eest sinna istuma.
 Aga alles eile nägin kus mingi turisti matkabuss oli ära koolnud ja ohukolmnuga pani kärukonksu külge...

[zazik]

 Aga alles eile nägin kus mingi turisti matkabuss oli ära koolnud ja ohukolmnuga pani kärukonksu külge...

Pukseerimise ajaks ohukolmnurk kärukonksu külge on ju üsna mõistlik lahendus?

[Telc]

A kui juba rääkida "Skandinaavias", "mujal maailmas" jne, siis kas see muidu on tavaline asi seal ka, et rehv lihtsalt heast peast paugu ära teeb ja ribadeks lendab? Ma olen tänaseks juba kolm korda sellist asja pealt näinud, aga eranditult sellistel sõidukitel, mille välimus tekitab natuke kahtlusi üldises tehnoseisundis. Ja noh ilmselt kõik teavad, et teeservad on protektoritükke täis, järelikult peab neid pauke ikka päris palju olema.

Ei taha niisama heast peast näpuga näidata, pole veokate spetsiifikaga kursis, aga tundub veider, et ei suudeta konstrueerida rehve, mis ei pauguks.

Käpikul ajas tuntud tootja esirehv teisel hooajal küljelt muna üles.
(minu hooaeg on alla 20kkm). Õnneks harjumus aegajalt tiir ümber masina käia. Mis tänapäeval nii sõiduka kui ka suurte juhtide puhul pahatihti kadunud komme...

[Vetu]

 Aga alles eile nägin kus mingi turisti matkabuss oli ära koolnud ja ohukolmnuga pani kärukonksu külge...

Pukseerimise ajaks ohukolmnurk kärukonksu külge on ju üsna mõistlik lahendus?

Ei pukseerinud teda keegi. Sättis end ja koerakest parasjagu üle põrkepiirde ronima. Asi seegi

[Aare72]

Veokirehv on selles mõttes õnnetu asi, et ta ei hoiata ette, kui paugutama kavatseb hakata. Lõhkeda võivad ka sellised, milledel silmaga nähtavaid anomaaliaid ei esine. Rehviboxi poisid võivad rääkida kogemusi päris uute tehaserehvide pooldumisest. 

Protitud on veidi teine lugu ja neil võib kogenud silm teinekord isegi poegimist ette aimata. Seega jõuab kahjusid hea õnne juures ennetada. Loomulikult risk kasvab seda enam, mida rohkem rehv kulub, see on tõsi. Aga sõiduka/kaubiku rehvidega võrdlemine on rohkem selline siga-kägu võrdlus. Ühtedel 2-2,5 bar rõhku, teistel 8. On paras maamiin, kui lõhkeb.

Enne sõitu ring ümber masina on hea komme ja lausa soovitatav kuid probleem selles, et nt rehvide sisekülgede seisukordadest selline tiirutamine erilist ülevaadet ei anna. Eriti paarisrataste puhul. Täna pole veokijuht üldjuhul ka enam mehaanik, kes tunkedes auto all roomaks.

See, et teeservad mustritükke ''täis'' näitab, et (julgen arvata) kasutatakse pigem protekteeritud rehve. Need on ettearvamatud ja loobivad tükid (pigem isegi pikad siilud) minema. Ohtlikud on need nii kaaskodanikele kui veoki(juhi)le endale sest võivad rahumeeli lõhkuda poritiivad-tuled-juhtmed.

[ZIL 131]

Teede ääred rehvitükke täis.
Selle õnnetuse valguses oli tee jah just tee lõhkenud rehvitükke täis. Aga sõiduautojuht vist ei märka ka midagi, kui mägrast üle ajab 120 + kiirusega

[MeelisV]

Ega seda ongi raske mõista ja mõtestada.
Ma hetkel Norras ja eelmine suvi ka. Eelmine kord läbi Rootsi seekord läbi Soome kaugele pohja valja. Ehk mingid tuhanded on siin põhjas liigutud. Ja mõtlesin kohe selle uudise valguses, et huvitav. Ma pole näinud teeservas katkise rehviga veokit, rehvi vahetust, suuremat tükki protektorit ega ka väiksemat pudi. Ausalt ei saa aru sest siin sõidavad ka ju need samad Eesti Läti Leedu Poola....jne. autod.
Samas kodus on teeservad täis rehvide jäänuseid ja üsna tihti kohtab teeservas rehvivahetamist.
Iga 3 kord pärnu või tartu poole minnes kindel laks seda näha. Siin aga mitte kordagi. Miks ?

[Vetu]

Ega seda ongi raske mõista ja mõtestada.
Ma hetkel Norras ja eelmine suvi ka. Eelmine kord läbi Rootsi seekord läbi Soome kaugele pohja valja. Ehk mingid tuhanded on siin põhjas liigutud. Ja mõtlesin kohe selle uudise valguses, et huvitav. Ma pole näinud teeservas katkise rehviga veokit, rehvi vahetust, suuremat tükki protektorit ega ka väiksemat pudi. Ausalt ei saa aru sest siin sõidavad ka ju need samad Eesti Läti Leedu Poola....jne. autod.
Samas kodus on teeservad täis rehvide jäänuseid ja üsna tihti kohtab teeservas rehvivahetamist.
Iga 3 kord pärnu või tartu poole minnes kindel laks seda näha. Siin aga mitte kordagi. Miks ?

No tglt neid juhtub seal ka aga lihtsalt likvideeritakse tagajärjed ära kiirelt. Eestis ei huvita need rehvitükid ja muu sodi tee peal kedagi. Ja selle sodi tõttu lendavad siis uued rehvid. Meie firmas Norras läks rehve ikka suht tihti autodel.  Kutsud Vikingi välja ja vahetab kiirelt ära. Ei ole nii,et pan ootab Kernus taskus 2 päeva  kuni tal ülemus või koleka poolast uue rehviga tuleb kui endal kaasas pole sobivat.

[MeelisV]

Täitsa võimalik ja loogiline aga täitsa teadlikult olen jälginud viimased mitu päeva seda teed ja teeservasid ei oska isegi märke näha teepeal kus triibud maha oleks joonistatud rehviga ehk selle jäänukiga. Loomulikult ei olegi loogiline et ei lagune aga võimalik et kohalikel siiski vähem sest on paremad rõngad ja korralikum hoole ja suhtumine.

Aga teemakohas kah. Noh ei oska seda liikluskultuuri siin ka ära imestada. Pagana korralikud ja rahulikud on nad kõik. 
Meie kohalikud hälvikud ja kangelased peaks kohustuslikus korras saama karistuseks sõidu põhja ja tagasi ja siis kirjutama essee mis on erinev Eesti ja vs. Soome/Norra nt.

[Vetu]

Täitsa võimalik ja loogiline aga täitsa teadlikult olen jälginud viimased mitu päeva seda teed ja teeservasid ei oska isegi märke näha teepeal kus triibud maha oleks joonistatud rehviga ehk selle jäänukiga. Loomulikult ei olegi loogiline et ei lagune aga võimalik et kohalikel siiski vähem sest on paremad rõngad ja korralikum hoole ja suhtumine.

Aga teemakohas kah. Noh ei oska seda liikluskultuuri siin ka ära imestada. Pagana korralikud ja rahulikud on nad kõik. 
Meie kohalikud hälvikud ja kangelased peaks kohustuslikus korras saama karistuseks sõidu põhja ja tagasi ja siis kirjutama essee mis on erinev Eesti ja vs. Soome/Norra nt.

Sina ütled rahulikud,mina ütlen uimased ?
 Sõber kes jätkuvalt Norras rooli keerab rääkis hiljuti, et ülemused olid sõnad peale lugenud,et ärge turistide peale liiga närvi minge ja kogu aeg signaali andke. Oodake kuni lumi tuleb, siis saate jälle sõitma hakata. 
  Eriliselt närvi ajav koht oli ntx Øresundi sild kunagi. Kaameraid täis, veokitel möödasõit keelatud ja siis turistid sõidavad 50ga,et pilte teha.
 Teine asi on igast tunnelid, seda igas riigis. Kui enne tunnelit suudavad veel sõita lubatud kiirusega lähedase kiirusega siis tunnelis kukub kiirus vähemalt 20km/h võtta. Sõida nüüd 25km nii teise sabas kui 80 lubatud aga sõidab napi 60ga. Õnneks seal tunnelites reeglina möödasõit lubatud, mitte aga tolereeritud nende uimerdajate poolt.
 Igatahes täna olen NL sõitnud 150km umbes ja selle jooksul näinud 5 intsidenti teedel kus igal pool ohutusautod platsis suht hetkega. Paus läbi ja aeg edasi kannatada kuni siia ka sügis jõuab. Siis vähemalt karavanid kaovad ära teedelt.

[alfredo]

Eelnevale kommentaariks tuttava kommantaar nädalasest reisust Norras. Uimerdajatest "turistid" olid enamus kohalike numbritega. Kui neist 80ne alas kuuekümnega kulgevatest isehakanud korrahoidjatest mööda sõitsid, oli tulemuseks tuututamine ja tuledega vilgutamine. Loodetavasti valiti veel politsai number, et erutunud häälel jõhkratest liiklushuligaanidest teatada : )

Olen kuulnud, et sellised kõned ühendatakse automaatselt mõne lepingulise vanadekoduga, kus siis asjaosalised saavad vastastikku oma mured südamelt ära rääkida ja kindlasti hakkab seepeale kergem. Aga võib olla pole see ka päris tõsi.

[Vetu]

Eelnevale kommentaariks tuttava kommantaar nädalasest reisust Norras. Uimerdajatest "turistid" olid enamus kohalike numbritega. Kui neist 80ne alas kuuekümnega kulgevatest isehakanud korrahoidjatest mööda sõitsid, oli tulemuseks tuututamine ja tuledega vilgutamine. Loodetavasti valiti veel politsai number, et erutunud häälel jõhkratest liiklushuligaanidest teatada : )

Olen kuulnud, et sellised kõned ühendatakse automaatselt mõne lepingulise vanadekoduga, kus siis asjaosalised saavad vastastikku oma mured südamelt ära rääkida ja kindlasti hakkab seepeale kergem. Aga võib olla pole see ka päris tõsi.

No paraku nüüd pigem selline NSR info Sul osaliselt. 
 Ma jah ei taibanud täpsustada, et Norras on siseturism jõhker.  Na on ise välja öelnud, et siseturism on nii suur, et välisturiste pole vaja ja pole nad ka väga oodatud. Seda tõestab ntx see,et infotahvlid suuresti vaid Norra keeles ning,et Oslo kesklinnast 1 sadam juba kaotati ja kaotavad ka teise ära, et tekitada juurde kohalikele elamispindu ja linnaruumi. Ja reeglina kui jõuad veokiga teisele autole sappa siis ta otsib võimaluse sind mööda lasta.

[Marko]

 Loodetavasti valiti veel politsai number, et erutunud häälel jõhkratest liiklushuligaanidest teatada : )

Iltalehti avaldab pidevalt videoid "üliohtlikest" olukordadest, mis reeglina panevad õlgu kehitama või koostöövajadust meenutama. Proovin paar linki leida, saate ka muiata.

https://www.iltalehti.fi/palat/eb67415c-...133cf557f5

https://www.iltalehti.fi/palat/c57780b7-...e7c9bf1204

[MeelisV]

Mul on ette tulnud selliseid 80 alas 60ga sõitjaid aga 90% juhtudest on need tavalised sõiduautod aga jah kohaliku nr-ga. Teised on olnud vanad kämperid. 
Kohalik turist minu teel on olnud ikka piiri lähedal sõitja. Signaali sain kah korra aga see oli selline olukord kus see vajalik polnud sest arvati et ma ei jõua oma kaubikuga aga üllatusena jõuab see kuut minna nii et jääb aega ülegi. Veokitest rääkides siis ei ole need ka mustrid oma tempoga. Mitmest Eesti nr-ga veskist sai mööduda kelle ees oli vaba tee. Aga arusaadav ka sest teed ei ole teps mitte sirged ja tasased. Ühtegi olukorda pole näinud ega kogenud peale selle, et kui ees on turist või veok ja selle taha kogunenud saba kuid see kõik koos kulgeb ühtlaselt piiril ehk miinus 5 alla ja vahest tõusul ja kurvis miinus 10 alla siis mõned kangelased üritavad tagant kaugelt isegi nähtavuse puudumisel süstida ja vahele suruda aga neid on olnud üksikud. Parim kangelane oli poolakas turist haagisega. 
Teisalt kui on 60 siis ON 60 kui 80 siis ON 80 ja see ON märgi saabudes mitte sellest alates ei hakata langema ja sellest alates hakatakse alles kiirendama.
Kas rahulik voi uimane on vaatenurga küsimus kas sa puhkad voi teed tööd. 
Ma puhkan mul on rahulik. Kui ma oleks siin tööl siis jah oleks ehk uimane.