KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4)

Ma enam peast ei mäleta neid arve aga igal materjalil on oma kihipaksus mida suudab iga 100kg  rulli/plaatvibra kaal tihendada. Teedemehed ütlevad puusalt selle ära vast. Mine umarelli mõne objekti juures natuke ja tee juttu.
Vasta

Rulliga saad kindlasti etema.  Plaatvibra ei tee vähema töökäiguga ühtigi, sest südamerahuks trambid lissalt topelt.
Terv. Ivar@  teid ja õuesid since 1999

loll on loll olla.
Vasta

(18-08-2025, 20:30 PM)suvasass Kirjutas:  See ilmselt sõltub sellest, millist liiklust on teele oodata. Kui hakkavad grusad voorima, siis peaks kindlasti suurema rulliga tulema.

Ise sõidan 2x päevas sõiduautoga, vahel sõidab naaber ka, korra mingi aja tagant käib sibiauto, ma arvan et täislastis 20t max. Siiani ta pole kruusa peale jälgi vajutanud, nii et põhi kannab teda vabalt.
Vasta

Tere. Kasutasin otsingut aga ei tule märksõnad õiged meelde. Kusgil teemas oli juttu ja pildid maa alt veetud ventilatsionist ja selle ehitusest.
Vasta

(18-08-2025, 21:37 PM)Mahno Kirjutas:  
(18-08-2025, 20:30 PM)suvasass Kirjutas:  See ilmselt sõltub sellest, millist liiklust on teele oodata. Kui hakkavad grusad voorima, siis peaks kindlasti suurema rulliga tulema.

Ise sõidan 2x päevas sõiduautoga, vahel sõidab naaber ka, korra mingi aja tagant käib sibiauto, ma arvan et täislastis 20t max. Siiani ta pole kruusa peale jälgi vajutanud, nii et põhi kannab teda vabalt.

Sissesõidutee häärberi väravani?

Sellise vähese koormuse korral tasamaal võiks rullida ka autodega tavapärase elamise käigus. Lihtsalt sõidad teadlikult kogu tee laiust kasutades jälg jälje kõrvalt. Talveks on tihendatud.

Boonusena saad vajumahakkavaid kohti rehaga kobedamaks kõbida.
Vasta

(19-08-2025, 07:50 AM)roland22 Kirjutas:  Tere. Kasutasin otsingut aga ei tule märksõnad õiged meelde. Kusgil teemas oli juttu ja pildid maa alt veetud ventilatsionist ja selle ehitusest.

üks teema siin ja seal mõned lingid veel
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=68103

mis plaanid, mis küsimused ?

omal kogemus ühe ärihoone põranda alla viidud torudega, plastik äkki uponor äkki midgi muud.
ebatihedus kuskil ja niiskel kevadel toru triiki vett täis ja õhk enam ei liigu. 
siis saab tühjenduspumbaga mitu tundi pumbatud ja uuesti käima, hullemal aastal sai käidud mitu korda.
toru u. 400/500mm  Big Grin
Vasta

kuluvad ära head viited heale kahepoolsele teibile.
Iveco Daily 2014 ja edasi minu puhul siis 2018a mudel
uste ja küljeplastikud on liimitud paksu u. 1cm pakus kahepoolse teibiga.
seda teipi ei paku esindus ja väidab, et seda ei saa eraldi, seda ei paku ka mõni teine varuosa pakkuja kellelt olen midagi tellinud.
väidetavalt saab uued plastikud koos teibiga seal küljes aga see ei ole vajalik minu jaoks ja ei aita mind.

kunagi plastikuid värvides 2020 kevadel sai need maha võetud ja tagasi liimitud mitme kordselt pandud õhema teibiga (vist?) kuna nii paksu ei olnud saada siis.
nüüd hakkavad siit sealt asjad irvitama natuke ja on vaja kindlasti uuesti liimida.

ehk teip õues kasutamiseks miinused ja plussid, vesi, pesuvahendid jms. ja noh vastutuult hoidma peab kah ju.
Vasta

Tesa välis tingimuste teip. Sooja ilmaga liimib liiga jõhkralt  Big Grin


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Ma ka ükskord meeltesegaduses puistasin kõik 3M jt kataloogid läbi, et seda paksu poroloonriba leida, mida tehased kasutavad. Paraku tulemusteta, seda vist lihtlabaselt ei müüdagi tavajussile, sest nõudlust pole? Kuni umbes 3mm paksuseni on valikut palju, aga edasi tühjus.

Igatahes tookord läks käiku plaan B, mis tegelikult oleks võinudki olla plaan A - klaasiliimiga kinni ja see, kuidas pärast uuesti kätte saab, on juba järgmise tondi mure Big Grin
Vasta

(19-08-2025, 14:17 PM)ronny25 Kirjutas:  Tesa välis tingimuste teip. Sooja ilmaga liimib liiga jõhkralt  Big Grin

ja selle paksus on mis ?
alla 3...5 mm pole tahtmist kasutada siis läheb ka juba 2...3 kihti.
Vasta

Ehk peaks hoopis tihendi otsingusse kirjutama? Üks liimimine muidugi lisandub.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

eks jah leiutada saab erinevalt,
mingi "tihend" kahe õhukese kahepoolse teibi vahele ehk teha ise paksem teip võileiva meeodil
"tõsta" plastiku küljes kontaktpind klaasiliimi ja mingi plastikuga piisavalt kõrgemale, et saaks õhema teibiga hakkama
panna üldse klaasiliimiga kinni - aga ei tahaks olla see järgmine kes peaks lahti võtma.

lihtsalt esialgu on natuke raske uskuda et nt. u. cm paksust teipi ei olegi vabamüügis saadaval.
äkki mõnel teisel autol midagi sellist kasutuses ja tuleks otsid teise margi esindusest ?
Vasta

(19-08-2025, 11:51 AM)MeelisV Kirjutas:  
(19-08-2025, 07:50 AM)roland22 Kirjutas:  Tere. Kasutasin otsingut aga ei tule märksõnad õiged meelde. Kusgil teemas oli juttu ja pildid maa alt veetud ventilatsionist ja selle ehitusest.

üks teema siin ja seal mõned lingid veel
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=68103

mis plaanid, mis küsimused ?

omal kogemus ühe ärihoone põranda alla viidud torudega, plastik äkki uponor äkki midgi muud.
ebatihedus kuskil ja niiskel kevadel toru triiki vett täis ja õhk enam ei liigu. 
siis saab tühjenduspumbaga mitu tundi pumbatud ja uuesti käima, hullemal aastal sai käidud mitu korda.
toru u. 400/500mm  Big Grin

Oli siin foorumis ka see teema kuidas keegi vana maja alt leidis selle süsteemi. Ja olid pildid ja seletus ka veel. Lihtsalt oma harimise huvides nüüd otsin.
Vasta

(18-08-2025, 21:37 PM)Mahno Kirjutas:  
(18-08-2025, 20:30 PM)suvasass Kirjutas:  See ilmselt sõltub sellest, millist liiklust on teele oodata. Kui hakkavad grusad voorima, siis peaks kindlasti suurema rulliga tulema.

Ise sõidan 2x päevas sõiduautoga, vahel sõidab naaber ka, korra mingi aja tagant käib sibiauto, ma arvan et täislastis 20t max. Siiani ta pole kruusa peale jälgi vajutanud, nii et põhi kannab teda vabalt.

Nagu siin juba mainiti, siis saad rulliga kindlasti parema ja ühtlasema tulemuse kui plaatvibraga. Nõnda väikse koormuse puhul ise üledimensioneerima pigem ei hakkaks, vaid sõidaks tollesama väikse rulliga tihkeks ja ongi kogu moos. Tundub vahva masin, millega päevake mängida.
Vasta

(19-08-2025, 08:55 AM)v6sa Kirjutas:  Sissesõidutee häärberi väravani?

Sellise vähese koormuse korral tasamaal võiks rullida ka autodega tavapärase elamise käigus. Lihtsalt sõidad teadlikult kogu tee laiust kasutades jälg jälje kõrvalt. Talveks on tihendatud.

Boonusena saad vajumahakkavaid kohti rehaga kobedamaks kõbida.

Seesama tee, midamööda sinugi rattad on veerenud jah. Ma kiirabi korras ruleerisin seal peal küll, aga see ei anna head tulemust. Aga ma proovin selle rulli ilmselt ära ja siis on teistele ka mingi kogemus jagada.
Vasta

Pole varem sellist nähtust kohanud: Kui (duši)segisti keerata temp. muutmata väiksema koguse peale läheb vesi järjest kuumemaks, kuni kõrvetamiseni (otse boilerist?) Korraks külmale poole keerata, või temp. muutmata maks. kogusele keerates siis läheb tagasi normi. Süsteem saab vee veevärgist, filtrid vahel, survepaak hüdrolöögi vastu ja edasi hargnemine 100l boileri ja tarbijateni. boileri tagasilöögiklapp ok. Segistid ise lihtsad, ilma termostaadita.
Ok, boileri soojenedes seal surve tõuseb, aga juba väikese tarbimise korral peaks surved ühtlustuma? Tüütu iga kord koguse muutmisel temperatuuri timmida.


Vasta

Segisti sisu on valesti kokku pandud ehk nihkes.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(20-08-2025, 09:54 AM)hulgus Kirjutas:  Pole varem sellist nähtust kohanud: Kui (duši)segisti keerata temp. muutmata väiksema koguse peale läheb vesi järjest kuumemaks, kuni kõrvetamiseni (otse boilerist?) Korraks külmale poole keerata, või temp. muutmata maks. kogusele keerates siis läheb tagasi normi. Süsteem saab vee veevärgist, filtrid vahel, survepaak hüdrolöögi vastu ja edasi hargnemine 100l boileri ja tarbijateni. boileri tagasilöögiklapp ok. Segistid ise lihtsad, ilma termostaadita.
Ok, boileri soojenedes seal surve tõuseb, aga juba väikese tarbimise korral peaks surved ühtlustuma? Tüütu iga kord koguse muutmisel temperatuuri timmida.
Põhjust peaks otsima veesisendist teemaks oleva segistini asuvate torude läbimõõtudest. Segisti ise on ilmselt tehaseseades ja sealt probleemi otsida on kahtlane kui mitte perspektiivitu.
Eriosade (siinsel juhul vesivarustuse) teostamisel aluseks olev pädev projekt omab tähtsust kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisel. Suvalise tegelase poolt teostatu ongi enamasti tulemuse mõttes nagu välja kukub, kui tegijal puudub pädevus teha arvutusi, mis enamasti puudub.
Vasta

(19-08-2025, 22:51 PM)Mahno Kirjutas:  
(19-08-2025, 08:55 AM)v6sa Kirjutas:  ...Sellise vähese koormuse korral tasamaal võiks rullida ka autodega tavapärase elamise käigus. Lihtsalt sõidad teadlikult kogu tee laiust kasutades jälg jälje kõrvalt. Talveks on tihendatud...
... Ma kiirabi korras ruleerisin seal peal küll, aga see ei anna head tulemust. ...

Enne paarikümmet korda ilmselt ei anna jah. Rulliga saab kiiremini soovitud tulemuse. Elavdab ka majandust.
Vasta

(21-08-2025, 01:27 AM)ak75 Kirjutas:  
(20-08-2025, 09:54 AM)hulgus Kirjutas:  ... Kui (duši)segisti keerata temp. muutmata väiksema koguse peale läheb vesi järjest kuumemaks, kuni kõrvetamiseni (otse boilerist?) Korraks külmale poole keerata, või temp. muutmata maks. kogusele keerates siis läheb tagasi normi. ...
Põhjust peaks otsima veesisendist teemaks oleva segistini asuvate torude läbimõõtudest. ...

Esmalt kaks küsimust akf! hulgusele, kas efekt on olnud kogu aeg, vähehaaval süvenenud või tekkinud mõne komponendi (näiteks segisti) vahetusega? Segisti on "tavapärane" kangsegisti, mitte termostaat?

Palun akf! ak75 selgitada, millise torude läbivoolu suhte korral on probleemiks samast punktist toite saava külma ja kuuma vee torustikes tekkiv voolamise ebaühtlikkus? Juhin tähelepanu sellele, et probleem tekib väikese voolukiiruse juures, suure tarbimise korral soovitud temperatuur taastub.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 10 külali(st)ne