[Janka]

Eestis pole ju kiirteed. Mitte ühtegi.

[MeelisV]

Näe tuttav koht ka lehte saanud.
Seal on päris huvitav sõita kui Niine tn lt pöörata vasakule põhja pst poole.

https://www.ohtuleht.ee/1144659/miks-nad...iklusraevu

[v6sa]

Vahelduseks üks mõistusepärane kirjutis: https://www.err.ee/1609860939/kaur-ilves...st-valesti .

Lõputöö ise on ka lugemist väärt: https://transpordiamet.ee/sites/default/...0Pauts.pdf .

Ning värske näide juhi oskamatusest kohandada kiirust teeoludega: https://www.err.ee/1609862058/vaida-viad...u-maanteel .

Ma olen üsna kindel, et allasadanud krusa ei ületanud sillale kehtestatud kiirusepiirangut, seega ei saanud ju kiirus olla juhtunu põhjuseks

Ning kuivõrd teised sealt ilma allasadamata läbi said, siis ka läbimatud teeolud ei olnud põhjuseks.

[alfredo]

Vabandan valede faktide esitluse eest seoses Kanama viaduktiga.

On aeg veid häbeneda, et lasin end tuttava jutust ja telefonist näidatud videost segadusse ajada ja kirjutasin selle põhjal valeteateid nii inseneride, kui kõige muu kohta.

Õnneks on mul sahtlis selle vastu rohtu, mis loodetavasti antud häbi maha suudab pesta.

Hüvasti Argentiina : )

[Walter]

Kanama? Õnnetus toimus Tln-Tartu mnt. Vaidas.

[Roomik]

Vahelduseks üks mõistusepärane kirjutis: https://www.err.ee/1609860939/kaur-ilves...st-valesti .

Lõputöö ise on ka lugemist väärt: https://transpordiamet.ee/sites/default/...0Pauts.pdf .

Oi-oi. 
Need kirjatükid on sulaselge pühaduse teotamine ja hlokausti eitamine.
https://www.google.com/search?q=villu+vane+kiirus

[Telc]

Ja mõtleks välja lahenduse, et piire täidaks oma otstarvet ja situatsiooni kordumisel terves osas küljest ei kukuks.

lihtsamalt öeldes varises rekka-auto viaduktilt koos piirdega Tallinna poole suunduvale teele. 

Mnjah. Mõistmatuks jääb vaid see, miks me neid insenere raske raha eest koolitame kui foorumipostitustest saab lugeda, kuidas asjad tegelikult olema peavad.

Minu tagasihoidlik talupojaloogika ütleb, esiteks, et põrkepiire, mis hoiaks teel X kiirusega liikuva 14++ tonni, on samal ajal jäik sein ja tapja kergematele-pehmematele sõidukatele.
Teiseks ütleb seesama loogika, et suurema massi kiiresti liigutajatele kui suurema ohu allikale on kõrgemad nõudmised (eraldi kategooria load) ja vastav väljaõpe autokooli näol, et nad oma vankrit ohjes suudaks hoida.
Kui ei suuda, pole see teeinseneride-ehitajate tegematajätmine.
Ma ei julgeks küll väita, et see vannikomplekt sillalt alla "varises". Päris kindlasti ikka sõitis läbi piirde.

Kiirust ja/või libedust süüdistada julgeks siis kui keegi välistab juhi terviserikke (ok, vähetõenäoline, kuid mitte võimatu) või lõhkenud esirehvi.

[Jesper]

Seal on see nüanss ka, et marginaalse külmaga võivad sobivate asjaolude kokkusattumisel viaduktid ja sillad võrreldes ülejäänud teega oluliselt libedamad olla - kui muldkeha termiline mass on üsna suur, siis õhuke raudbetoonist sild külmub palju kiiremini läbi. Kui ei tea, oska arvestada, soolapuistur pole veel üle käinud ja lisaks parema jala all ka natuke sügeleb (sest gps käsib kiiremini sõita, loomulikult), siis on kerge reisijaks saada.

[Roomik]

Mnjah. Raske raha eest koolitatud inseneride väljatöötatud sillapiirde kinnitus, suurendus eeviidatud uudise galeriist:

[MeelisV]

Vaadake kaarti, sat pilti, aerofotot vms. 
See veok ei sõitnud sinna ju risti sisse.
Libamisi sisse riivates peaks piire hoidma sind ikka teel. Eriti veel sillal / viadukti vms. 
Jah deformeerub aga mitte ei tohiks 100...200m jala pealt tervelt maha murduda. 
Mis see piirde eesmärk muidu on ?

Mingid hiina poldid soolas läbi roostetanud ?

[aavu]

Libamisi sisse riivates peaks piire hoidma sind ikka teel. 

Seda ikka libamisi põrkeks ei nimeta. Tegelikult vastassuuna vööndis. Mis põhjustas? Jäine tee, mobiil näpus, terviserike, vale kiirus, valed juhtimisvõtted, külgtuul, möödapõige äkkpidurdanud autost? 
   

[Jesper]

Tavaline teepiire ongi projekteeritud igatpidi deformeeruma ning autot enda "embuses" hoidma, et maksimaalselt liikumisenergiat neelata ning vältida olukorda, kus sellega kokku puutunud auto teele tagasi põrkab, mis tiheda liikluse korral põhjustaks tõenäoliselt ahelavarii. Anoh see kõik on mõõdistatud sõiduautode jaoks, profid peavad ise joonte vahel püsimisega hakkama saama ning tsikliga... oh jah.

Täiendus: autobahnidel on täpselt samasugune piire servades, välimine aed on küll lisaks, aga väheusutav, et seegi veokat peataks. Tundub rohkem teetöölistele vms mingil põhjusel jalgsi liikujatele mõeldud turvapiirdena.
   

[v6sa]

...
Teiseks ütleb seesama loogika, et suurema massi kiiresti liigutajatele kui suurema ohu allikale on kõrgemad nõudmised (eraldi kategooria load) ja vastav väljaõpe autokooli näol, et nad oma vankrit ohjes suudaks hoida.
Kui ei suuda, pole see teeinseneride-ehitajate tegematajätmine.
Ma ei julgeks küll väita, et see vannikomplekt sillalt alla "varises". Päris kindlasti ikka sõitis läbi piirde.

Kiirust ja/või libedust süüdistada julgeks siis kui keegi välistab juhi terviserikke (ok, vähetõenäoline, kuid mitte võimatu) või lõhkenud esirehvi.

Seda minagi: sa tuled oma tühja killuvanniga avatud sillale, mis eelduspäraselt ON jääs (kurat, meil on novembri lõpp ja mitte jaanipäev)  ja ei ole valmis pareerima tuult, rehvi lõhkemist või hädapeatunud (sest muul põhjusel sillal peatuda ei tohi) sõidukit.

Ilmselgelt saab juhtimisõiguse liiga kergesti

Ma muidugi väga loodan, et TRAM esitab küsimusi ka selle sillapiirde kohta: nelja poldiga kinnitatud jalad iga paari meetri järel võiks siiski nii väikese nurga all pealetulnud koormata krusa ilma in corpore lahti murdumata sillal hoida.

Terviserikke kahtlus muidugi jääb, aga seda ühte jälge vaadates on põhjus pigem mahakukkunud telefoni püüdmises. Või ebaõnnestunud enesetapus.

[Suuredmootorid]

Mina nii julgelt ei lahmiks. Nii nagu mulle on räägitud, pole võimalik lõhkenud esirehviga (rasket) veokit rooliga suunata, lõhkenud esirehvi suunas toimuv kiskumine olevat sedavõrd ränk. Õnneks pole saanud praktikas proovida. Ainus rohi olevat pidur põhja lüüa ja palvetada (kui jõuab). Jälgede järgi kahtlustaks just juhipoolse esirehvi lõhkemist, nutijoobe, magamajäämis jms tõttu toimuvad hälbimised võiksid toimuda märgatavalt pikemalt ehk väiksema nurga all. Ja pea ükski autokool ei õpeta sõitma, see tuleb läbi kogemuste ise selgeks saada. Autokoolid õpetavad eksamist läbi saama, et mitte rikkuda statistikat.

[honkomees]

... Nii nagu mulle on räägitud, pole võimalik lõhkenud esirehviga (rasket) veokit rooliga suunata, lõhkenud esirehvi suunas toimuv kiskumine olevat sedavõrd ränk. ... Ainus rohi olevat pidur põhja lüüa ja palvetada (kui jõuab). ... Ja pea ükski autokool ei õpeta sõitma, see tuleb läbi kogemuste ise selgeks saada. Autokoolid õpetavad eksamist läbi saama, et mitte rikkuda statistikat.

Neil hallidel aegadel kui teed olid kitsad, autosid vähe ja minule krusaga õppesõitu tehti siis õpetas instruktor hoidma tee keskele ja seda kahel põhjusel:
1. kui juhtub midagi rehviga vms siis on aega mõlemale poole liikudes pidurdamiseks
2. et vastutulija sind teelt välja ei lükkaks võtad oma poolele vahetult enne kohtumist

[v6sa]

Mina nii julgelt ei lahmiks. Nii nagu mulle on räägitud, pole võimalik lõhkenud esirehviga (rasket) veokit rooliga suunata, lõhkenud esirehvi suunas toimuv kiskumine olevat sedavõrd ränk. ...

Tänan viisaka ja hooliva diagnoosi eest.

Esirehvi lõhkemine ON ränk. Aga mitte nii ränk siledal asfaldil, et siledal asfaldil kurvi sisse vääramatult teelt välja viia tühja krusa ilma, et seda poleks võimalik pareerida ÄRKVEL ja KOHAL oleval juhil.  Lööb hetkeks rooli käest ära, aga veoauto inerts aitab: sekundiga ei muutu liikumissuunaga suurt midagi. Selle aja peale püüad rooli kinni, surud vasaku jala kabiinipõrandasse ja rebid tagasi. Ehmatusega tegeled hiljem. Pükstega ka.

Minul on mõlemad läbielatud praktikumid teemal "kuidas hoida lõhkenud esirehviga veoautot teel" oluliselt teistsuguse jälje võitlusest maha jätnud, kui sillale on maha jäänud .

Igal juhul häbiväärne lugu nii profjuhtide kui teedeehitajate jaoks. Hea, et keegi süütu seekord alla ei jäänud.

Ootan huviga, kas põhjus kunagi ka avalikkuseni jõuab.

[hulgus]

Mina nii julgelt ei lahmiks. Nii nagu mulle on räägitud, pole võimalik lõhkenud esirehviga (rasket) veokit rooliga suunata, lõhkenud esirehvi suunas toimuv kiskumine olevat sedavõrd ränk. ...

Tänan viisaka ja hooliva diagnoosi eest.

Esirehvi lõhkemine ON ränk. Aga mitte nii ränk siledal asfaldil, et siledal asfaldil kurvi sisse vääramatult teelt välja viia tühja krusa ilma, et seda poleks võimalik pareerida ÄRKVEL ja KOHAL oleval juhil.  Lööb hetkeks rooli käest ära, aga veoauto inerts aitab: sekundiga ei muutu liikumissuunaga suurt midagi. Selle aja peale püüad rooli kinni, surud vasaku jala kabiinipõrandasse ja rebid tagasi. Ehmatusega tegeled hiljem. Pükstega ka.
...

Vasaku esirehvi pauk, viib hetkega vastassuunda, kui veab, siis saad oma poolele tagasi, hea kui on pikm raamivahe, ise proovisin järele, talvel pimedas Tln-Trt teel. vasaku servani jäi napp meeter. Sadulveokiga nii lihtne ei ole, kuival asfaldil oli maanteekiirusel rong kääris ja koormaga haagis juhtis nina põllule, üle vastassuuna, õnneks nägin asja kõrvalt.

[v6sa]

Mina nii julgelt ei lahmiks. Nii nagu mulle on räägitud, pole võimalik lõhkenud esirehviga (rasket) veokit rooliga suunata, lõhkenud esirehvi suunas toimuv kiskumine olevat sedavõrd ränk. ...

...

Esirehvi lõhkemine ON ränk. Aga mitte nii ränk siledal asfaldil, et siledal asfaldil kurvi sisse vääramatult teelt välja viia tühja krusa ilma, et seda poleks võimalik pareerida ÄRKVEL ja KOHAL oleval juhil.  ...

Vasaku esirehvi pauk, viib hetkega vastassuunda,...

Ei pea paika:


Vaadake videosid: mõni laseb käest ära ja mõni saab püütud. Ning mainitud "hetk" kestab mitmeid sekundeid. Eest võetud juhtudel on kenasti näha, kuidas auto jätkab pool sekundit otse, seejärel hakkab kalduma ja pöörama. Paari sekundiga on kas juht saanud kontrolli või auto päästmatult käest lastud ja füüsika võtab lahendamise üle. Täpselt seda olen ka mina tundnud: käib räme pauk (õigemini, tunnetad läbi istme ja kabiinipõranda lööki enne kuulmist), nurk kerkib ja auto hakkab pöörama-kalduma. Rooli lööb haardest ära, kuid tänu roolivõimendile vaid poole pöörde jagu. Umbes sekundi võtab aega taipamaks: nüüd ongi SEE käes Edasi tegutsed instinktiivselt: vedu maha, rooliga püüad hoida tee suunas ja lased kiirusel langeda.

Ma ei väida, et Vaidas allasadanud krusa rehv ei võinud lõhkeda ja sellega juhikohale sattunut üllatada, viies massihävitusrelva ründekursile. Küll küsin ma kriitiliselt, miks ei olnud piisava juhtimisõigusega ja ametikoolituse läbinud juht novembrikuus mitmeid päevi leierdatud libedushoiatusele vaatamata avatud ja kitsale sillale tulles valmis lahendama ettetulevaid üllatusi...

Ning õige on küsida sama kriitiliselt, miks ei olnud tehtud libedusetõrjet sillale novembrikuus teadaoleva libeduse tekke kõrge tõenäosuse olukorras. Ei peaks olema mingi kõrvaltee, erinevalt näiteks Kernu-Hageri lõigust, mis pole soola sel aastal näinudki ja kus killuvannid lõpuks on sunnitud kehtivat kiirusepiirangut järgima.

Samuti loodan ma väga, et TRAM ikka küsib põrkepiirde valmistajalt ja paigaldajalt, kas selle püstkandur peabki niimoodi lahti murduma kinnitusplaadi küljest ka tühja krusa peale?

[hulgus]

Mina nii julgelt ei lahmiks. Nii nagu mulle on räägitud, pole võimalik lõhkenud esirehviga (rasket) veokit rooliga suunata, lõhkenud esirehvi suunas toimuv kiskumine olevat sedavõrd ränk. ...

...

Esirehvi lõhkemine ON ränk. Aga mitte nii ränk siledal asfaldil, et siledal asfaldil kurvi sisse vääramatult teelt välja viia tühja krusa ilma, et seda poleks võimalik pareerida ÄRKVEL ja KOHAL oleval juhil.  ...

Vasaku esirehvi pauk, viib hetkega vastassuunda,...

...
Ei pea paika:


Vaadake videosid: mõni laseb käest ära ja mõni saab püütud. Ning mainitud "hetk" kestab mitmeid sekundeid.
...

Minu protsessor ei suuda takkajärele tuvastada, oli see hetk nüüd 0,5s, või pikem. Asjaolud on erinevad, antud juhul 4x2 ja täis koormaga (17tn kogukaalu), või tühjalt, kas masin on topelt tagasillaga 2x6, 4x6, või lausa 4x8 veoskeemiga. Viimasega olla kuuldavasti võimalik sõita ka tühja (esi)rehviga kilomeetreid, enne kui märkad.
Piiretest. Rootsis laialt levinud trosspiirded ei suuda isegi tühja bussi pidada, kui see liuhkamisi vastasuunda vallutas. (Leedukas, kõrvalised tegevused roolis), või järsult teele tekkinud kiirtee mahasõit 270 kraadi paremale (Eesti registris buss, 25 reisijat peal). Trosspiire rulliti mitmekümne meetri jagu maha ja buss külitas serviti kraavis. Järeldus: need piirded on ikka lolli pea ja suurema massi vastu võimetud. Norras kah need lainetavast plekist väänatud piirded on samad, nõrgema nügimise kannatavad ära, aga targem annab ikka järele.
ps. Kas kellelgi on kogemus ZIL 157-ga raiesmikul kändu rammida? kiiresti õpid sõrmed väljapool rooliratast hoidma...

[41Degree]

Minu tugitooli ei paista nii hästi ära, kui mitu polti liiga vähe sellel piirdel oli, kui palju olemasolevate tugevusvarust ära oli korrodeerunud ning kahjuks ei suutnud ma nende väheste piltide põhjal isegi teepiirde või selle kinnitustarvikute tootjamaad tuvastada. Müts maha nende ees, kes seda suudavad, mul jääb siis üle sellesse arutellu vähe lahjema kraamiga panustada.

Maanteeamet on 2016. a välja andnud teepiirete ja nende ohjeldamise tasemete määramise juhise - link. Viadukt liigitub selle juhise jaotuse alusel "rajatiseks" ning sellele projekteeritakse sõidukirinnatis. Selle rinnatise ohjeldamise tase sõltub vastaval rajatisel kehtivast piirkiirusest. Guugli Street View järgi on Vaida viaduktil kiirusepiiranguks 70 km/h. Sellisel juhul on rinnatise ohjeldamise tasemeks vaja valida H2 (vt p3.5.1.1 all tabel 5).

Sama dokumendi lisa 2 toob välja, et H2 piire peab vastu pidama õnnetusjuhtumile TB 51 (13 t buss 20 kraadi juures 70 km/h) ja TB 11 (sõiduautode juhtum, pole hetkel asjakohane). Juhtumil TB 51 on sõiduki piirdega ristsuunalist energiat (13000*(70/3,6)²)/2*sin20 = 841kJ. Jätame selle korraks meelde.

Nüüd selle konkreetse õnnetuse juurde. Ekvivalentse veduri tühimass on u 6 t ning tühi vann on u 8 t, seega viadukti pealt alla pudenenud killavoor kaalus vähemalt 14 t. Piltide järgi on keeruline hinnata veoka "ründenurka" rinnatise suhtes, kuid minu silma järgi on see ehk 30...35 kraadi. Võtame siis nt leebema variandi ehk 30 kraadi. Viimane muutuja on kiirus, mida peab samuti kuidagi hindama. Süütuse presumptsioonist lähtudes võtame eelduseks, et veokamees seadust ei rikkunud, kuid teiselt poolt võtame arvata, et "töö tahab tegemist" ehk kiiruseks oligi põkkumise hetkel 70 km/h. Sellisel juhul oli veoka poolt teepiirdele pakutavaks ristsuunas summutamist vajavaks energiaks (14000*(70/3,6)²)/2*sin30=1323kJ.

Selle rehnuti järgi oleks veoka rinnatisega ristsuunaline kineetiline energia 57% võrra suurem kui see, millele see rinnatis projekteeritud on. Minu meelest on igati ootuspärane, et ükski konstruktsioon sellisele ülekoormusele vastu ei pea. Küllap on eriarvamusi selles osas, kui suur on piltidelt paistev jälgede nurk rinnatise suhtes ning kui suur oli põkkumiskiirus. Selles osas saab igaüks ülaltoodud arvutust vastavalt enda arvamisele kohendada ning jõuda kas samale või hoopis teistsugusele järeldusele.

Võib-olla võiks huvi pakkuda veel üks arvutus. Tehe (2*841*10^3/(sin30*14000))^(1/2)*3,6 annab teadmise, et 55,8 km/h on see teoreetiline piir, millega 14t sõidukiga tohib veel projekti järgi rinnatisele ligineda 30-kraadise nurga all ilma, et see katki läheks. Eks seda näitab siis edasine uurimine, mis kiiruseks päriselt oli.

Selle heietuse mõte oli ennekõike illustreerida seda, et teepiirded, oh üllatust, ei olegi mõeldud ükskõik kui raske masina ükskõik millise kiiruse ohjeldamiseks ning ei ole üldse ilmvõimatu, et sellel hetkel, kui teiselt poolt teed trajektoor koos sobiliku hooga sisse võeti, oli mõne sekundikümnendiku pärast saabuv tulem juba vääramatult otsustatud, laskmata end mõnel piirdkesel segada, olgu see siis milline tahes.

PS: tegelikult autorongi ja piirde kokkupõrke pisutki täpsem rehkendamine on oluliselt keerulisem kui ülaltoodud 10. klassi arvutus, kuid see on juba märksa keerulisem teadustöö ning ei pruugi oluliselt teistsugust tulemit anda.

PPS: kui kellelgi on infot, kuidas EVS-EN 1317-2 teepiirde katsetingimused seab, siis oleks huvitav seda teada, kuid mitte 25€ jagu huvitav