Prügi sorteerimine - see on imelihtne
#41

no rehvide puhul näen probleemi ikka mitte kaalu vaid mahu arvutamises, nad saatanad võtavad tohutult ruumi. Mul nt kastikal ei mahu vahetamisele minevad 4 rehvi pikka kasti ära, st jäävad üle kasti ääre turritama. Samas kandevõime 1,1 t.
Vasta
#42

Mul tekib ka aastas rohkem rehve kui 8tk, siis alati kasutan ka ära abikaasa ja lisaks veel perelìikmed , kellel autot endal pole, näiteks ämm, äi , äia ema. Huvitav, kuidas nad suhtuvad alaealisesse, mul kaheaastane tütar kindlasti annab uhkelt oma id-kaarti üle leti Smile


Vasta
#43

Haagise puhul tuleb pea pisut tööle panna!...Mul haagis 3 m kastiga,panin kasti põhja 5m pikad prussid servi,nendele alla suured vene veokate rehvid ja peale väiksemad rehvid ja külgedele läksid veel suured põksi rehvid püsti.Koorma kõrgus tuli nii kuni 1,5m,tõmbad selle koorma kasvõi kümne koormarihmaga kinni,taha pika veose tunnusmärk ja jälgime ka et koorma mass lõhki ei lähe ja nii saab korraliku koguse korraga viia ja ühelgi sinikuuel ei tohiks ka krooksumist olla.
Vasta
#44

Kas mitu korda käia ei ole variant? Kui kaugele see viimine on siis, et tasub pool päeva koormat ehitada?

Ma soovitaks haagise peale saun ehitada ja siis see rehve täis lüüa. Peale maha laadimist saab kohe sauna kütte panna ja hakata päeva nautima. Ja saab suure koorma peale panna, kui lava alune ka täis lüüa.
Vasta
#45

See võib tunduda kaua,aga tegelikult kaua sa ikka neid rehve hunnikusse või üksteise kõrvale  laod?Mitu korda seda vahet sõita võtab kordades rohkem aega kui üks koorem rehvid hunnikusse laduda...
Vasta
#46

Täna sain mõõta ja lugeda, kinnisesse ustega kuuti läheb 80 rehvi ilusti sisse, ega ma kongi täis ei ladunud, tegin ühe virna ja siis visuaalselt arvutasin. Kaalu on rehvil 5+ kg. ülekaalu ka ei peaks tulema, aga kes ikka prügi kodus kaalub. Nüüd tuleb siis rehviringlusest paras kogus saatelehti saada ja suvel lõpuks krunt sellest rämpsust puhtaks. Vana mööbliga võtsin alguses klaasid ja peeglid ära, aga jaamast öeldi jäta külge on osa mööblist, siis ei pea klaasi eest eraldi maksma.
Vasta
#47

Lugu sellest kuidas seadus keelab tekstiili jäätmeid olmeprügisse panna.
Tekstiil kogutakse eraldi, ning lõpuks segatakse ikka olmeprügiga kokku ja läheb põletamisele.

https://www.err.ee/1609671212/jaatmekait...meprugisse

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#48

Ma puutun pea igapäevaselt kokku selle "kaltsumajandusega" BENELUXIS, Saksas ja Prantsusmaal.  Nimelt need Punase Risti jms riidekonteinerid mida siin-seal näeb tühjendatakse kaubikutesse ja teistesse väiksematesse sõidukitessse ning siis pakitakse 20-jalastesse jalgadega konteineritesse ning minu töö on siis need täis konteinerid tühjadega asendada ning sorteerimiskeskusesse viia. Ma ei uskunud enne,et see võib nii suur äri olla.  Neid sorteerimiskeskuseid on kümneid igas riigis ja nende toimimise loogika minu jaoks arusaamatu. Ma sõidan 2 sellise konteineriga 600km teise riiki samas vähem kui 100km kaugusel on kohalik firma kes sama asjaga tegeleb.  
 Keskuses siis liinitööna sorteeritakse konteinerite sisu ära ja pakitakse vastavalt mingile süsteemile. Mis läheb Eesti Humanasse,mis Aafrikasse.  Otseseid prügikonteinereid on neis firmades vähe. 
 Samas näen ju millist jama koormast maha tuleb,seega on see,et riidejäätmetega midagi teha ei osata ikkagi mingi Eesti ametnike laiskuse vili jälle. Või siis ettevõtjate. Raha igatahes tundub seal liikuvat sest tehased on suured, töötajaid palju ja kohati väga tugev automatiseeritus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: hulgus, 1 külali(st)ne