(03-06-2026, 15:21 PM)hulgus Kirjutas: Valesti valitud sõidukiirus,
Koorma kaalu vale jaotus,
...
Valed sõiduvõtted, rooli lappamine jms
...
Sama siin, tunnistaja ütlus, et juht pidurdas liiga hilja, annab tunnistust külma närviga juhist, kes viimse hetkeni üraitas rongi sirgeks vedada, mustad jutid viitavad ka rehvi probleemile vms.
Ma ei näe tulede lisandumist laialilendavate palkide vahelt. Pidurituled põlesid kogu intsidendi vältel. Küsin üle: retarder ju süütab ka pidurituled?
Sirgeksvedamise linnalegend elab sitkelt edasi. Kas kellelgi on õnnestunud pendeldavat täishaakerongi stabiliseerida kiirendamisega? Sabaraske haagis on maru tundlik niikuinii ja täislastis krusal maanteekiirusel kiirendus sisuliselt puudub. Ning siis sekkub piiraja. Mingi ülemotoriseeritud linnamaasturi taga olevat kerghaagist võid üritada sirgeks vedada...
Rehvi lõhkemine ei ole loogiline: mõlemad porilapakad kraabivad teed üsna võrdselt, kumbki ei käi rehvi kõrguse (mida on pea 15 cm) madalamalt. Et nii vägivaldne protseduur rehvist tükke rebib, on ootuspärane. Ning eks palkide elamisest hakkab ka koort pudenema.
Tagasõitja lollus mitte pikivahet suurendada nähes hästi arenevat õnnetust on eraldi Darwini auhinna nominatsiooni küsimine.
Soome toonase õnnetuse põhjuseks oli juhtide oskamatus kohaneda oludega: mäest laskuvale tüübile tuli nullilähedasel temperatuuril tee jäätumine ootamatult ning olles pikal langusel sattunud füüsikaseaduste paratamatusest tingitud väljapääsmatusse olukorda ei julgenud ta autot vabakäigule lasta (sest seda keeldu kõigis koolides taotakse!) ja järgnes vältimatu. Aga: libisev ratas pole juhitav ja pidurdavale autole selgavajuv täishaage ei hoia suunda. Kiilasjääl mäest laskudes piirajasse lastes on Sul valida kaks halba varianti: lased lohisema ja lõpetad kraavis külili teadmata kohas teadmata hulga laipadega või lased vabale ja püüad ära mahtuda. Paberikoorma kutsar valis koolitusest kramplikult kinni pidamise...
Bussijuhil oli üle kümne sekundi aega otsustada, kus ta veoautoga kohtub ja ta valis pidurdamise oma rajal (kiilasjääl!), selmet pöörata metsa. Kraav oli seal ka tollal, aga parem kraavis külili kui vastutuleva moodulrongiga laubad kokku panna. Mida ta lõpuks ikkagi tegi.
Oma osa said ka teehooldajad, kes olukorra hapnemise ühel piirkonna kriitilisematest tõusudest maha magasid.
Olen sealkandis üksjagu ringi siblinud ja koht (ning mõni õnnetuses lähedase kaotanud inimene) on tuttav. Tuttav on ka tunne, kui tagaveoline kettideta traktor hakkab, mootor piirajas, libisema haagise tõukest jäisel kõrvalteel ja Sul on sekund valida: lasen vabale (ja riskin kellegi äratapmisega mäealuses kurvis halbade asjade kokkulangemisel) või lasen risti ja käin siinsamas üle nipli. Iga kord oli kurvis piisavalt ruumi oluliselt üle traktorile lubatud kiiruse läbi mahtumiseks... Järgmisel korral tulid juba aeglasemalt
