[otipoiss]

Põrandaid osaliselt renoveeritud kunagi, väidetavalt talad maapinnast ikka kõrgemal kuigipalju, talade vahel olla aga peno. Olen saanud aru, et see on fekaal.

Vannitoas sain aru, et valatud on ka mingi kiht betooni koos põrandaküttega, kuid see on ikkagi talade ja miskise plaadi peal. Samas mingit tuulutusavasid ma ei pannud tähele vundamendis.

Omanik pole majas ammu elanud enam, ja tegelikult pole seal vist aastaid kedagi elanud. Meenutades ütles, et oli ikka pigem jahe talvel.

Tselluvill vs muud alternatiivid oligi üks soov välja selgitada mul, ning teiseks täpselt mainitud küsimus. Kas ikka on külm? Sellele oskan vastata siis kui mul peaks olema au hakata seda talu pidama.

[muska71]

 Muidu fassaad nagu ikka- 5x15 prussid välja loodida ning soovitan soojalt märgpaigaldusega tselluvilla ning korralikku tuuletõket. Samuti tuleks tõsta aknad uue fassaadi välispinda.

5x15 on kindlasti parem,AGA vana maja seinad paraku kõverad...Pärnu sossepad kes ei raatsi vee sisse liimi panna ja lisaks kohapeal sinu külma vette panevad liimi ja liim kahjuks ei segunegi veega niimodi lasevad kuni 15 cm villa ühes kihis ja 5x 15 pruss eeldab juba topelt sõitu objektile ja kena lisakulu....Viljandi kandi pesa ehitus nt laseb oma tonnise paagi eelmise põeva õhtul vett täis ja topeltkogus liimi(võrreldes pärnakatega) ja sõit objektile soendab pisut vett ja loksutab liimi korralikult veega segamini ja selle tulemusena lasevad korraga kuni 20 cm villa seina ja see vill kuivanuna on päris sitke...Käsitsi annab peos pehmeks tagasi murendada...Pesa ehitus topib maha freesitud villa seina tagasi,pärnakad viskavad minema...
Tean kõike seda kuna aasta tagasi suhtlesin mõlemaga....ja pärnakad ei suutnud mahupõhist hinda teha,et tulevad kohapeale mul seina mõõtma....Ja kuna mahupõhist hinda ei suutnud siis saatsin klounid pikalt...Pesa ehitus tegi mahupõhise hinna ja algul arvestasin ca 15 kanti ja pärast tuli sootuks 18...Pesa poisid lasin mõni aasta varem ka laepealse kah kenasti täis kah 10+ kanti oli,kaldlagi lasti sahti ja voolikust vill sahti ja kaika otsas laud ja tambiti vahe kenasti tihedaks ja täis ja hilisemai vajumisi ei teki nii.Soovite kvaliteeti siis pesa ehitus....Mullu oli telekas saatesari kus kesk eestis renoveeriti kah vana maja ja tõsteti kraanaga maja isegi teise kohta,ka seal olid pesa poisid,aga seal lasti palgi ja tuuletõkke vahele kuivalt villa täis mingi nipiga...

[mellpoiss]

Võibolla minu teadmised soojustamisest ja füüsikast on küll tänaseks vananenud aga vanasti nimetati parimaks soojusisolaatoriks seisvat õhku, tihedaks tambituna või liimist tilkuvana vill sellele just palju ruumi ei jäta.
Aga noh, pole ka minu sein, nii et, olgu!

[speedsta]

Seal tselluvilla sees see õhk vaikselt ja liikumatult seisabki ja "teeb sooja". Ega seda siis telliskiviks kokku pressita ega tambita.

[v6sa]

Võibolla minu teadmised soojustamisest ja füüsikast on küll tänaseks vananenud aga vanasti nimetati parimaks soojusisolaatoriks seisvat õhku, tihedaks tambituna või liimist tilkuvana vill sellele just palju ruumi ei jäta.
Aga noh, pole ka minu sein, nii et, olgu!

See "tihedaks tambitud" vill on reaalsuses üsna hõre kaup. Ning see tilk veega segatud liimi, mida paigaldusel paigalpüsimiseks lisatakse, ei tee puistevilla kuidagi liimist tilkuvaks. Õhku on seal kiudude vahel piisavalt

Algsele küsimusele on ehitustehnilised vastused juba olemas. 

Kindla peale minek enne sissekolimist oleks tõmmata seest ja väljast palkideni ja taladeni lahti ja siis on näha, kas ja millises ulatuses üldse alles jätta kannatab. Vana remont on alati kallim, kui uue tegemine. Juba pildilt paistev vundament vajab tõsist lähemat uurimist, kas sina peale ikka tasub ehitada.

Soovitan siiski kaaluda olemasoleva kasutamist sellisena, väikeste kohandustega. Alternatiiv on leppida suuremate küttekuludega ja vana maja mitte kotti tõmmata. Sajandeid on niimoodi hakkama saadud, aga täna enam meile ei kõlba. Peab olema veel väiksema energiatarbega, kui naabril ja kindlasti sertifitseeritud!

Sooja mittepidav maja ka ei niisku. Halva ventilatsiooniga sooja pidavaks kleebitud majas kipub olema hea põli hallitusel.

Meie elame praegu ühes sellises majas sees. Remontida ei olnud mõtet juba 15 aastat tagasi, sest vundamenti polnud isegi mitte sedavõrd, kui küsija piltidel. 180 ruudune maja küsib 35 ruumi puid aastas. Ehk tänase hinnaga 80 € ruum on aastane kulu 2800 €. Ei ole näitusemaja, aga tuba on soe ja sisse ei saja.

Pane oma remondieelarve kokku ja vaata, mitme aasta puud selle raha eest saaksid Küttepuude asemel võib olla suvaline teine energiakonserv.

Esteetilistel nõudmistel muidugi hinnalipikut külge panna pole sünnis ja siin ma ei vaidle. Kui ikka peab olema valge küprok palki katmas, siis peab olema

[muska71]

Seal tselluvilla sees see õhk vaikselt ja liikumatult seisabki ja "teeb sooja". Ega seda siis telliskiviks kokku pressita ega tambita.

Telliskiviks kokku on tambitud tehases kotti pannes...Kui proff paigaldaja kokku nats villa tambib juu siis nii peabki....Ja ülemine korrus noorte jutu järgi hea soe...

[otipoiss]

Kipsi esteet ma pole, muidu oleks pildil ju vastav karbike kusagil rajoonis paistnud.

Küsingi nõu kuna ma saan aru, et ilma minuta on see asi sajandi seisnud, tahan vältida kindlasti 10 aastaga hukkamist. 

Ma ei imestagi kui selgub, et tuleks lihtsalt korralikud põrandad ehitada ja katus kunagi koos uue voodriga ning ongi hästi. Siis ma tulen küsin milline põrand ja kas õhk-vesi ka sinna sisse näiteks

[klemm]

Kipsi esteet ma pole, muidu oleks pildil ju vastav karbike kusagil rajoonis paistnud.

Küsingi nõu kuna ma saan aru, et ilma minuta on see asi sajandi seisnud, tahan vältida kindlasti 10 aastaga hukkamist. 

Ma ei imestagi kui selgub, et tuleks lihtsalt korralikud põrandad ehitada ja katus kunagi koos uue voodriga ning ongi hästi. Siis ma tulen küsin milline põrand ja kas õhk-vesi ka sinna sisse näiteks

Sellisel juhul tee seinad tuule kindlaks, hoia eemale närilised, soojusta katus/lagi. Vundament jäta soojustamatta. Põrandale ära vala betooni, eriti küttega.
Kui küsid miks ja kuidas siis siin sind rohkem aidata ei saa. See on minu elatis ja tasuline

[Marko]

 Vundament jäta soojustamatta. 

Nii huvitavat nõuannet nähes tekivad küsimused, ehk siiski täpsustaksid?

[mellpoiss]

Põrandale ära vala betooni, eriti küttega

Mis selle selgitus maksab?

[klemm]

 Vundament jäta soojustamatta. 

Nii huvitavat nõuannet nähes tekivad küsimused, ehk siiski täpsustaksid?

Ok.
Vanadel majadel puudub vundamendi ja palgi vahel hüdroisolatsioon. Maapinna niiskus ei saa välja kui kõik penoga üle panna. Edasi juba mäda palk, vamm jne.
Sama ka põranda küttega. Soe, niiske ja edasi mõelge ise.
Muidugi võib maja üles tõsta ja kõik korralikult teha, siis ikka võib

[13piisab]

Mulle jääb aga arusaamatuks, mis efekti peaks sellise maja vundamendi soojustamine andma. Vundament on ju pelgalt kandev konstruktsioon ja on nii tuulduva kui mittetuulduva põranda puhul väljaspool soojustuskihte.

Ise olen kontseptilt sarnaseid maju rekkinud 3tk: ühe põranda jätsin tuulduvaks (maakodu, kus kõik on "vana kool"), kaks maja said tänapäevase veega köetava betoonpõranda. Kena oleks kuulda lahke nõu jagajatelt, kas ja mis on analoogset nende "portfoolios". Nt v6sa on ilmselt ka siin teemas paugutamas teooria pealt, kuna praktikuna ei jaga ma ta vaateid juba fundamentaalküsimuses ehk siis selles, et "Vana remont on alati kallim, kui uue tegemine". Ma olen 2 maja ostnud, kuna s*tast saab hea saia ja seda kordades odavamalt ja ka kiiremini, kui uue maja projekteerimisest + mullatöödest alustades. Mu praktikas on vana rekkimine olnud uue ehitamisest keskpäraselt lihtsa viimistluse puhul 2..3 korda odavam. Ning plaanitu on mul nii eesmärgi kui eelarvete vaates reaalsuseks saanud. Tööjõuvajadusest olen muidugi 20..30% katnud ise ja seda rahaks arvestanud ei ole. Aga see ei määra üldpilti.

Tagasi antud hoone juurde:
1) seinad. On ilmselt täispalk ja mitte karkass? Kui nii, on seinte soojustamine täiesti eraldi "fassaadiprojekt", mille ma jätaks hilisemaks. Avatäidete hilisem soojustuse tasapinda tõstmine on muidu lihtsalt "nice to have".
Alumine palk on kõigil mu 3 majal vahetust tahtnud (koid vms) ja selle uurimine on esimene asi, mida teha. Putukas tahab niiskust ehk siis põhjasein on enim ohustatud. Inspekteerida tasub julgelt - koi eelistab jätta välise 10..20mm kihi puutumata. Väliskihis on vaid üksikud väljalennuavad, selle all aga pulbriks moondatud puit.
2) põrandakonstruktsioonide puhul taandub lähenemine puhtalt Su plaanidele-eelistustele-vahenditele: kas nn vana kooli laagidel põrand (mis käib käsikäes ka nn vanakooli ahjudega) või tänapäevasema küttesüsteemiga seostuv köetav betoon.
3) laega on Sul juba kuigipalju tegeletud. Mis on nt ksf envi-l vana soojustuse ehk saepuru vastu ja sellest vabaneda soovib - seda ma ei mõista. Kui ruumipuudust ei ole, siis uus soojustus selle peale ja on hästi. Vana väljarookimine on töö (ja mitte meeldiv. Olen kahe maja karkass-seinad sellest tühjendanud: seinas napib ruumi ja tuli asendada) ning saepuru on siiski soojustus. Villadest küll 2 korda väiksema soojusisolatsiooniteguriga, aga soojustus. Ning seob ka niiskust, kui vajadus tekib.

Ideaalses maailmas oleks muidugi "samm number 0" hoone närilisekindlaks tegemine. Mul ei ole see oma maakodus hoolimata vundamendi lahtikaevamistest jms-st õnnestustunud ja põrandasoojustus ja tuuletõke on kahtlemata 15 aastaga korralikult ära augustatud...
Ilmselt lähevad mul seal närilised mööda fassaadi üles - koht, millega ma ri ole tegelenud.

[heiti]

Kui tohib, küsin aastal 2026 kõige paremat teadmist 100a palkmaja soojustamisel?

Maja on korralik, vundament on sirge. 

   
Panen oma mõtted. Ei ole ehitaja.
Oli-on ka palkmaja, pildil aknaga on uus vundament koos uue karkass-seinaga. Pildil paremalpool oli-on ka üle 100a. palksein, maakividest ja paekividest laotud (lubjaseguga?) vundament, aga see oli nii korrapäratu igaltpoolt ja madal, et sai kasvatatud nii küljed kui pealispind. Alumine palgiring sai ploki jagu ära saetud ja ja ruberoid vahele.
Alguses inspekteerimise käigus sain aru, et lumi ja vihm akende ja välisukse piidad ära mädandanud, alumine palgiring samamoodi. Ilusti oli näha, et vesi voolanud palgi ja vundamendi vahele kus oli mõrdiga tihendamiseks veel servad ette tehtud. Oli püstvooder ja veelauad, aga mädaks läinud, vundament oli laiem kui maja seinad ja vesi sai ilusti vahele joosta.
Nüüd on tehtud vundament laiemaks, palgi ja vundamendi peale ehitasin uue 150mm karkassi (krt.- ei mäletagi täpselt kuidas sai tehniliselt tehtud), uuel seinaosal 200mm karkassi. Palgi osa jätsin alles koos laepalkidega, aknad kõik uue karkassi sisse. Vill vahele, tuuletõke peale, distants+ roov50mm+ püstvooder. 
Jaaa siis tuli sügis koos hiirtega...Metallvõrk sai ümber maja pandud. 
Väljast vundament soojustamata (algselt oli plaanis), sees on põrandad penoga soojustatud, betoon, vesipõrandaküte, puuküttega katel- proual jälle häda- liiga soe.

[qwerty009]

Kuidas muidu näriliste ning soojustusega kogemus on? Omast kogemusest tean, et kivivill, klaasvill ning peno maitseb neile hästi. 
PIR plaate ei ole laka peal paari aasta jooksul puudutud. Pool lakapealset on kivivill - see on nagu juust.
Kellelgi reaalset kogemust tselluvillaga on? Mitte müügimehe reklaami ning ka mitte uue maja kogemust kus närilistel pole ligipääsu vaid selline vana maja kogemus kus närilised füüsiliselt jõuaksid villani.

[Marko]

Alumine palgiring sai ploki jagu ära saetud ja ja ruberoid vahele.

Sama teema läbi elatud ühe 8 korteriga palkmajaga. Alguses tundus küll, et jube suur ettevõtmine, aga kui tehnoloogia käppa saab, siis läheb ludinal. Sellest on ca 20 aastat möödas, maja on alles 
Keerasin pildi õigeks, nii saab natuke juba aru, millest jutt on.

   

[envi]

Mulle jääb see vundamendi mittesoojustamine täiesti arusaamatuks!
Elan vanavanemate majas, mille renoveerisin 1995
Täna nutan taga just vundamendi soojustust! Siis puudusid selleks igasugused vahendid.
Mõõtsin eelmisel talvel toas tempi välisseinte ja põranda nurkades... 10...12 C?
See ei kannata kuskilt otsast kriitikat.
Põranda all on miinus kraadid ja lisaks sellele, et toas on külm, jäätuvad ka veetorud.
Mis moodi külm põranda alla saab?

[heiti]

Alumine palgiring sai ploki jagu ära saetud ja ja ruberoid vahele.

Keerasin pildi õigeks, nii saab natuke juba aru, millest jutt on.

Tänan!
Ei saanud ise ka aru miks valepidi näitas. Kui pildi avasin siis näitas õigetpidi.

[heiti]

Mulle jääb see vundamendi mittesoojustamine täiesti arusaamatuks!
Elan vanavanemate majas, mille renoveerisin 1995
Täna nutan taga just vundamendi soojustust! Siis puudusid selleks igasugused vahendid.
Mõõtsin eelmisel talvel toas tempi välisseinte ja põranda nurkades... 10...12 C?
See ei kannata kuskilt otsast kriitikat.
Põranda all on miinus kraadid ja lisaks sellele, et toas on külm, jäätuvad ka veetorud.
Mis moodi külm põranda alla saab?

Minul ei ole vundamendi mittesoojustamise kohta mitte mingisuguseidki häid argumente välja tuua, kui omaenda tegemata töö...Ju siis on ikkagi mugavaks toas läinud.
Enne vanamaja rekki vaatasin hiirtega öösiti silmast silma kui köögi laudpõrandast välja vahtisid ja siis sai otsustatud kõik betoonivalada.
Aeg lendab. Nüüd peaks peale jaani vihmaveerennid saama...
Nagu eespool õeldud, et ei ole ehitaja, aga ehitasin töökoja vana rehetoa asemele- vundament koos betoonpõrandaga- vesi ka sisse kätepesuks- läbi betoonpõranda isoleermaterjalidega. Külmavalvur tiksus koguaeg ruumis, kartsin küll, et ära külmub, aga ei.

[heiti]

Kuidas muidu näriliste ning soojustusega kogemus on? Omast kogemusest tean, et kivivill, klaasvill ning peno maitseb neile hästi. 
PIR plaate ei ole laka peal paari aasta jooksul puudutud. Pool lakapealset on kivivill - see on nagu juust.
Kellelgi reaalset kogemust tselluvillaga on? Mitte müügimehe reklaami ning ka mitte uue maja kogemust kus närilistel pole ligipääsu vaid selline vana maja kogemus kus närilised füüsiliselt jõuaksid villani.

Noh, täna sulg kohe jookseb.
Kui küsimus minu poole siis närilistega olen suuri lahinguid maja ehituse käigus pidanud. Küll kassiga jahil, õhupüssiga ja lõksudega. Tihased- terve üheseina tuuletõkkeplaadid vahetasin välja. Ei jõudnud nii kiiresti valmis teha kui teisest otsast juba lammutustööd käivad. Hiired- poiss tegi välisukse lahti-hiir toas- lõks kähku üles- hiir käes. Kui mul seda metallvõrku veel polnud panid tõprad üles katuse peale välja ja kukkusid kiled närima siis püüdsin õhupüssiga lasta, aga uus eterniit ka peal....villa veel polnud, pärast plaasterdasin seda kilet altpoolt tüki aega.

[v6sa]

Mul tõesti on kõigest 6 hoone rekkimisel osalemise kogemus nii exceldamise, kaevamise, kandmise kui kruvimise kohalt. Seega ei, ma ei ole asjatundja, kõigest harrastaja. Mitte ükski rekkimine ei jäänud uue hoone maksumusest väiksemaks, kõik läksid üle. Aga tulemuseks oli kordumatu ja pererahvale sobiv tulemus. Veel odavamalt saab, kui oma töötundide mittearvestamisele lisaks virutad ümbruskonna ehitustelt liiva ja kildu ning sõidad kõik FB turuplatsi kuulutused läbi oma kulusid arvestamata. Oma töö ja auto kulu on ju tasuta.

Vundamendi soojustamisel on vägagi mõtet. Esiteks saab selle käigus selgeks, mida vundament endast üldse kujutab. On seal midagi soojustada või on ehitus täiesti kanajalgadel. Ning on suur vahe, kas maja all olev muld külmub kevadeks läbi ja põranda all on räme miinuskraad või on seal napp null. Majaalune muld on sügiseks endasse märkimisväärses koguses soojust talletanud ja alt tõuseb kogu aeg juurde ka. Soomlased on lisaks vundamendile hakanud ka maja perimeetrit meetri-kahe ulatuses soojustusplaadiuga katma. Täpselt samal põhjusel - külm ei tule toa alla nii kiiresti ja nii ulatuslikult. Igal aastal ei ole lund, mida maja ümber kuhjata.

Mis puudutab majaaluse pinnase niiskust, siis see sõltub puhtalt vee liikumisest. Kui vesi maja alla ei kogune, siis 1930. ehitatud maja (nagu minul on) põranda all oli muld tolmkuiv. Oli tolmkuiv augustis vett läbi tuues, oli tolmkuiv märtsis pliidi-leso-soemüüri alust valades ja oli tolmkuiv ka novembris äravoolutoru hiirekahjustust likvideerides. Ma usun, et sama seis on ka viimasel küsijal.

Kui veetase on tõesti nii kõrge, et majaalune täide on pidevalt niiske, siis tuleb põrandalust ruumi ventileerida. Kas seda teha odavalt läbi vundamendiavade või kallimalt läbi väljatõmbekorstna radooni eemaldades, on juba ehitustehniline küsimus kokkuleppel rahakotiga.

Väga märjas kohas ei jäägi muud üle, kui panna betoonplaadile, nagu praegu kombeks on.

I korruse ahju naljalt ikka põrandalaagidele ei toetatud. Need pandi otse aluspinnale seisma.  Elasid seal halvemal juhul oma elu muu maja suhtes koos korstnaga.

Närilisetõrje on väga oluline tõesti soojustuse tegemisel. Ämmamooril majal sai pandud alt ja ülevalt võrk talade vahele villa katma, aga see oli viga. Raiped närisid end taladest läbi võrgutükkide vahekohtadest ja ikka märatsesid villas. Eks peab järgmisel ringil tegema täisvõrguga, nagu kiiduväärsel pildil tehtud.