[YYYY]

Kas kellelgi on õnnestunud pendeldavat täishaakerongi stabiliseerida kiirendamisega? 

On küll aga see võte aitab ainult lühiajaliselt, parema tulemuse annab ainult haagise pidurdamine kui see võimalik on. Antud videos tundub haagisel olema mingi tehiline probleem.

Täitsa nõus. Kahtlen samuti kas kiirendamine midagi annab nii täis-või poolhaakele. Ise sai ligi kolm aastakest täispera peal töötatud. Need paar kõige kriitilisemat olukorda mis meenuvad sai küll vaid maha pidurdamisega lahendatud. Mõlemal põhjuseks libedus. Poolikuga sõites ei mäleta samuti, et kiirendamine kunagi oleks võinud olukorda paremini päästa. 

Videost jääb tõesti mulje, et see käru oli "kurjast vaimust vaevatud". Mingi jama pidi tal tehnilise poole pealt olema

[ZIL 131]

Soome õnnetus oli kolme realisel lõigul. Reka kaldus vastassuuna teise ritta, haagis omakorda vastassuuna esimesse ritta. Bussijuht võibolla ei märganud, et haagis teeb rekast möödasõitu. Sellepärast jäi esimesse ritta.

[v6sa]

Soome õnnetus oli kolme realisel lõigul. Reka kaldus vastassuuna teise ritta, haagis omakorda vastassuuna esimesse ritta. Bussijuht võibolla ei märganud, et haagis teeb rekast möödasõitu. Sellepärast jäi esimesse ritta.

Ei pea paika:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/c...iturma.jpg

Tavaline 1+1, väga pika ja tegelikult mitte eriti järsu nõlvusega. Aga kui ülevalt tulla juba piirajas üle tipu ja tee on kaetud peegliga ning tegelda roolis unistamisega, siis füüsika võtab paratamatult üle. Mida mõtles või ei mõelnud vastutulevat moodulrongi pendeldamas nägev bussijuht, me ei saagi teada. Ta hukkus silmapilkselt - napilt tonnine paberirull pole naljaasi.

EDIT: Järelkirjutaja värvikas kirjeldus metsikute üheksakümendate oludest ei haaku Rootsis toimunuga mitte ühegi nurga alt.

[hulgus]

Kas kellelgi on õnnestunud pendeldavat täishaakerongi stabiliseerida kiirendamisega? 

On küll aga see võte aitab ainult lühiajaliselt, parema tulemuse annab ainult haagise pidurdamine kui see võimalik on. Antud videos tundub haagisel olema mingi tehiline probleem.

Täitsa nõus. Kahtlen samuti kas kiirendamine midagi annab nii täis-või poolhaakele.


Videost jääb tõesti mulje, et see käru oli "kurjast vaimust vaevatud". Mingi jama pidi tal tehnilise poole pealt olema

Väikesed asjad viivad suure tulemuseni.
Kogemus 90-te algusest, kui oli vaja liigutada NL sõjaväe maha jäetud furgooniga täishaagist. 6m lühike, kõrge, paralleelvarda ja hoovastikuga esisilla roolimine, pidurid olid küll olemas (inertspidur ja mingi arusaamatu hüdro), aga gaz52-ga ei ühildunud kuidagi. Lisaks kahtlased rehvid, lõtkud roolimises ja teada tuntud täpsus GAZ haakeseadeldise konksu ja aasa vahel. Kõik see kompott kokku viis keskmise kiiruse 30km/h peale, iga keeramine oli !"#¤%&. Tartus Narva mnt laskumine oli sama x2. Pidurdada sai ainult eeldusel, et liigud absoluutselt otse ja see haagise tiisel...? see oli pisut kõver juba enne mind. Kui keegi tahab väita, et jama korral pidurdamine sellise komplektiga on tervislikum, kui õrn kiirendamine, siis ...

[wagoneer]

Ei ole kunagi suure auto rooli keeranud,aga pisemas mastaabis lollusega küll. Isiklikud kogemused siis kooslusega Transit+konn ja sellel 1.7T maastur. Konn siis munaka otsas ja konna peale plaat kuhu auto kinnitub keerab. Mäest alla minekul kui on kerge keeramine,siis järsem pidurdamine nõuab ülisuuri mune. Sest hetkega tunned kuidas bussi tagaosa nihutama hakatkase. (puhas füüsika)
Libedaga läks lappama ikka nii,et nägin mõlemast küljepeeglist konnal oleva auto korduvaid möödasõidukatseid ning ka bussi tagaosa oli juba liikvel. Pidurdamine ei viinud paremuse poole. Küll aitas käik alla ja gaas põhja(õnneks pole piirajat). Kui juba tundsin,et võnge läheb rahulikumaks,siis lasin vaikselt gaasi järgi,aga endiselt ei julgenud pidurdada. 
Nii,et mina usun kiirendamise teooriat. Samas kui pole teel pikkust piisavalt või puudub võimalus kiirendada,siis ei jääkski muud üle kui pidurdada. Läheb kääri ja ilmselt külili.
Igasugu koolitused ja raamatud on toredad. Aga kui selline asi reaalsuses liikluses juhtub,siis oi vidut kus käib peast mõtteid ja versioone läbi. Ole siis mees ja otsusta mis on parim just antud hetkel. 

PS! selle võib vabalt ka ajaloo prügikasti visata kuna ei ole antud teemaga eriti seotud.

[13piisab]

Eks vajadusel poolitan nn lappamis-teema siit ära. Veel mitte.

Suurtega ei ole ka ma sõitnud ja ses osas on mu lähenemine teoreetiline:

Kui joonistada mõttes kiirendusvektoreid, siis tundub külgsuunas siia-sinna "kiirendava" haagise kõige loogilisem stabiliseerimine just gaasi lisamisena. Vektorid summeeruvad ja kui otsesuunda mitte vähendada, ei pääse külgsuunalised nii palju mõjule.

Praktikas olen ka kord igati legaalselt paigutatud, aga tiislit kahe nn paksu silikaadi jõuga üles sikutava kerghaagise (taga üleulatuv prussikoorem) vaikselt gaasi lisades maha rahustanud. Hakkas järsul 30-100kmh kiirendamisel laperdama ja tegi mulle korralikult hirmu. Veduk oli 1,8t ja haakes massi kokku kõigest 500kg.

[ddig]

Ca pool elu tagasi sai esimest korda Rihunald Liiklusega haagisel RobertKassi veetud ning Tallinna ringteel harjumuspärase kiirusega liikudes tahtis viimane juhtimist üle võtta.
Jääradadel karastunud noore sõidumehe esimene mõte oli muidugi kah, et tuleb sirgeks tõmmata. Õige lahendus oli siiski kiiruse vähendamine.

Pendlis oleva (vedukist raskema) sõiduki inertsmoment on nii suur, et selle sirgeks tõmbamiseks oleks vaja sisuliselt lõpmatut kiirendust.

Kunagi esiveoliste autodega esimesi talvesõiduharjutusi tehes sai üsna kiiresti selgeks, et gaasi lisamisega on võimalik auto sirgeks tõmmata. Kui aga gaasi liiga palju anda ja/või rooli liiga hilja/aeglaselt tagasi keerata, siis läheb saba reeglina pendlisse ning siis on juba oluliselt rohkem jõudu ja kiirust/täpsust vaja, et auto sirgeks tõmmata ja mitte veel tugevamasse pendlisse viia.

[samodelkin]

Telekas juba näidati ka seda videot.
Minu arvates on käru piduritega midagi valesti. Aga ega ma uuema aja asju ei tunne – ma rohkem veneaegse tehnikaga sõber ja juhtumised on ka kõik sellest ajast.
Suure haagisega ja väikese käruga sõitmine on täiesti erinevad asjad. Ja mitte ainult massi poolest. Juba telgede paigutus ja rataste pööramine on teine maailm.
Haagis peaks hakkama pidurdama tükk maad enne veduri pidurite rakendumist? Kui pidurid korras on. Kui käru üldse ei pidurda, siis võib sellist pilti näha küll.
Ainult, et kui selline koorem lagunema hakkab, ei julgeks mina küll eriti usinasti pdurdada – selline koorem sõidab kajutist üle ja siis ei jää märga plekki ka järgi.

[ZIL 131]

Soome õnnetus oli kolme realisel lõigul. Reka kaldus vastassuuna teise ritta, haagis omakorda vastassuuna esimesse ritta. Bussijuht võibolla ei märganud, et haagis teeb rekast möödasõitu. Sellepärast jäi esimesse ritta.

Ei pea paika:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/c...iturma.jpg

Tavaline 1+1, väga pika ja tegelikult mitte eriti järsu nõlvusega. Aga kui ülevalt tulla juba piirajas üle tipu ja tee on kaetud peegliga ning tegelda roolis unistamisega, siis füüsika võtab paratamatult üle. Mida mõtles või ei mõelnud vastutulevat moodulrongi pendeldamas nägev bussijuht, me ei saagi teada. Ta hukkus silmapilkselt - napilt tonnine paberirull pole naljaasi.

EDIT: Järelkirjutaja värvikas kirjeldus metsikute üheksakümendate oludest ei haaku Rootsis toimunuga mitte ühegi nurga alt.

Vale.
Kas katkendlikud jooned on pidurdusjäljed?
https://www.mtvuutiset.fi/videot/video/prog20793913

[v6sa]

Vale.
Kas katkendlikud jooned on pidurdusjäljed?

Avariikohal on tee 1+1. Mäenõlval oli 2+1.

Seal on ristmik. Kokku saadi peale ristmikku
   

Avariikohale on püstitatud rist:



Pildi allkiri: Konginkankaan linja-auto-onnettomuuden muistoristi valtatien 4 varrella Äänekoskella (14.7.2023). Kuvaussuunta etelästä pohjoiseen, eli onnettomuuteen osallinen kuorma-auto oli onnettomuuspäivänä tulossa kuvan vasemmassa osassa mäellä näkyvästä kaarteesta ristiä kohti.
Konginkankaa bussiõnnetuse mälestusrist maantee 4 ääres Äänekoskel. Pildistuse suund on lõunast põhja ehk õnnetuses osalenud autorong oli õnnetuse päeval laskumas pildi vasakus osas nähtavast kurvist mäest risti suunas.

Teed on avarii ja pildi võtmise vahelisel ajal ümber ehitatud. Mälestuse järgi tekkis möödasõiduala sinna nõlvale 2008.

Möödasõiduala algab põhja pool ristmikku, seal läks krusa lappama. Avarii toimus vahetul lõuna pool ristmikku. Sellest ka uurijate etteheide bussijuhile, et paremal oli bussi ohutuks külilipanekuks kohta küll, aga ta valis laupkokkupõrke... Mõned reisijad nägid bussijuhti õnnetuse eel telefoniga rääkimas ja seejärel sellega tegelemas. Õnnetuse raportis seda ei mainita.

[ZIL 131]

Sa ikka vaatasid minu vihjatud muuvit?
Päike paistab Soomes talvel põhja poolt?
Helikopteri filmitu ju näitab, et pauk käis oluliselt põhjapool ristmiku. Mis on üldsuse arvamus, kui põrkavad kokku 15 tonnine ja 60 tonnine 80 km/h liikuvad massinnad, kumb liigub tagasi suunda kust tuli?
Mälestusrist asub väga kaugel tegelikust õnnetuskohast.

[mossepower]

Tekkis küsimus bussi eesõiguse osas. Nimelt Tartus Riiamäe bussipeatusest väljasõit Lõunakeskuse poole. Peatusest esimesele reale keeravale bussile peab kindlasti teed andma (roheline nool), samas mõned bussid keeravad peatusest välja üle kahe rea vasakpöörde ritta (sinine joon). Kas bussi taga olevad autojuhid peavad mõlemal juhul bussile teed andma?

Üldjuhul bussijuhid seal eeldavad, et neil on mõlemal juhul eesõigus ja keeravad ühtemoodi autodele ette nii rohelise kui ka sinise sõidusuuna puhul. Samas nüüd kui autojuht keskmises reas peaks äkkpidurdama sellise bussi suunatule peale, mis sõidab tegelikult üldsegi otse (roheline joon) ja nüüd sellele äkkpidurdanud sõiduautole keegi õnnetuke tagant sisse sõidab, siis kas tegu on pigem tahtliku avarii põhjustamisega kuna bussil ei oleks tegelikult eesõigust üle mitme rea pöörata?

Lähtun siinkohal eeldusest, et eessõitev juht ei jääks süüdi kui keegi reaalselt ette keerab või jookseb teele kass, laps vms., põhjendatud hädapidurdus. Küll aga siinkohal juht ainult arvab, et buss võib talle ette keerata ja lisaks juht ka arvab, et bussijuhil on eesõigus peatusest välja keerata üle mitme rea kuna see on tavapärane praktika konkreetses kohas. Tegelikkuses buss ette ei keeragi, vaid sõidab rohelise joone järgi esimest rada pidi minema.

[MeelisV]

selliseid kohti leiab ka mujalt
aga ise sõidan nii.
buss väljub peatusest - 1. reas annan alati teed ka siis kui buss mahub minu ette ja seda ummikus bussi kõrval olles.
buss tahab rida vahetada 1-2, 2-3, 3-2, 2-1 annan teed kui buss on minust ees pool 
ei saa eeldada, et buss väljub peatusest otse 2. või 3. ritta 2. ja 3. reas sõites sõidan oma sõitu ja käitun eelmisena öeldu järgi.
peatusest välumine on siiski peatusest ainult väljumine 1. ritta ja edasine rea vahetus on juba hoopis teine manööver.

ps. minuteada jääb tagumine auto ikka süüdi olenemata kas ette jooksis laps või kass - puudus ohutu pikkivahe 
siin muidugi teooria ja praktika võivad lahku minna - ärme selle üle hakka saagima

[Jesper]

Minu loogika on alati olnud vastupidine, kui juht 1 peab juhile 2 teed andma, siis see kohustus ei sõltu sellest, mis suunas juht 2 liikuda on otsustanud. Peatusest väljumine on peatusest väljumine, ükskõik millisesse ritta väljutakse.

Siin tuleb natuke tähte närida ka, eesõigus ja tee andmise kohustus on natuke erinevalt defineeritud asjad, seaduses näpuga järge ajades on nutikas neid mitte sünonüümidena võtta - teeandmiskohustus võib tuleneda eesõigusest, aga võib ka millestki muust, nagu antud juhul.

Eks bussijuhid on selles osas natuke nahaalid ka, a samas linnaliini puhul pole midagi teha, tänavad ja liinid on sellised nagu nad on ja ka bussis olevad inimesed tahavad kuhugi jõuda, mitte ei loksu seal niisama. Mingitele turistivagunitele ja sellele punasele kahekorruselisele nilbusele tahaks küll vahel pommi alla visata nagu GTA-s, inimesed teevad lõbusõitu, aega on laialt käes ja siis ikka panevad mitmel real liikluse seisma, et 30 sekundit kokku hoida.

[maaks]

Tekkis küsimus bussi eesõiguse osas. Nimelt Tartus Riiamäe bussipeatusest väljasõit Lõunakeskuse poole. Peatusest esimesele reale keeravale bussile peab kindlasti teed andma (roheline nool), samas mõned bussid keeravad peatusest välja üle kahe rea vasakpöörde ritta (sinine joon). Kas bussi taga olevad autojuhid peavad mõlemal juhul bussile teed andma?

Üldjuhul bussijuhid seal eeldavad, et neil on mõlemal juhul eesõigus ja keeravad ühtemoodi autodele ette nii rohelise kui ka sinise sõidusuuna puhul. Samas nüüd kui autojuht keskmises reas peaks äkkpidurdama sellise bussi suunatule peale, mis sõidab tegelikult üldsegi otse (roheline joon) ja nüüd sellele äkkpidurdanud sõiduautole keegi õnnetuke tagant sisse sõidab, siis kas tegu on pigem tahtliku avarii põhjustamisega kuna bussil ei oleks tegelikult eesõigust üle mitme rea pöörata?

Lähtun siinkohal eeldusest, et eessõitev juht ei jääks süüdi kui keegi reaalselt ette keerab või jookseb teele kass, laps vms., põhjendatud hädapidurdus. Küll aga siinkohal juht ainult arvab, et buss võib talle ette keerata ja lisaks juht ka arvab, et bussijuhil on eesõigus peatusest välja keerata üle mitme rea kuna see on tavapärane praktika konkreetses kohas. Tegelikkuses buss ette ei keeragi, vaid sõidab rohelise joone järgi esimest rada pidi minema.

Esimene reegel liikluses on milline? Suuremal on ALATI eesõigus!  
Liiklusseadusest lähtudes tuleb ühissõidukil lubada peatusest (eraldi taskust!) väljuda - selle manöövri tegemisel on neil eesõigus.
Ülejäänud reavahetused peab reastuja (ehk siis buss) veenduma manöövri ohutuses kui sõidukite liikumisteed lõikuvad. Aga lisaks kirjutatud eeskirjadele (mis on mõeldud tegelikult süü suuruse tuvastamiseks/ kindlustuse rahade jagamiseks) on olemas veel ka elementaarne viisakus!
Kui sulle keegi tagant otsa sõidab, siis see on tagant otsasõitja mitte bussi süü!

[ddig]

Kui sulle keegi tagant otsa sõidab, siis see on tagant otsasõitja mitte bussi süü!

See ei pruugi alati nii olla. Kui suudetakse ära tõestada, et äkkpidurdus oli põhjendamatu/pahatahtlik või eesmine auto sõidab millelegi otsa, siis võidakse teistsuguse tulemini jõuda.

[MeelisV]

jah aga siin on sõnad Kui ja Võidakse.

ja lõpuks võib asi olla ka selline kus politsei otsus süüdlase osas ja kindlustuse otsus süüdlase osas ka ei kattu.

lihtsalt sõnastus ju seaduses selle ootamatuse vabanduse välistab 

"Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile."

mitte et see oleks tänapäeval nii aga noh nii u. 20+ aastat tagasi osalesin talvel ahelavariis ühe keskmise autona.
ja kui suutsin ära tõestada et mina sein enne pidama ja mind lükkas eesolavale otsa tagumine auto siis hüvitati kahjud
muidu öeldi et olen üks süüdlane ja ei hüvitata.

samas võrreldes seadusega on ju tegelik päriselu täiesti teine. seaduses nõutud pikivahet ei ole tihti ja enamuse autode ees kui on tihedam liiklus.
nt Tallinnas peamagistraalidel no ei ole seda pikivahet no ei ole. Aga näe liiklus toimib ja suurt hullu nagu ka ei juhtu igapäevaselt.

võta nüüd kinni.

[mossepower]

Küsimus tekkis tegelikult reaalsest kogemusest. Jäin bussi tõttu teises reas nii nagu kombeks on seisma, seekord pidin selleks üsna järsult pidurdama, küll aga minu taga pidurdanud autojuht sõitis mulle seejärel poe parklasse järgi, kuna tahtis mind hoiatada, et selline omaalgatuslik tee andmine oma eesõigusest loobumisega olevat ohtlik manööver ja pahatahtlik pidurdamine. Politsei võivat selle eest isegi trahvi teha juhul kui selline asi kaamerasse jääb. Mina jäin seisukohale, et buss ju väljub peatusest ja mulle on teada, et see konkreetne buss sõidab vasakpöörde ritta, seega annan talle otseloomulikult teed. Samas hiljem tekkiski küsimus, et mis saaks juhul kui keegi võõras, kes kohalikke bussinumbreid ei tunne, jääb samamoodi seisma bussi jaoks, aga siis buss sõidab üldsegi otse ja ette ei keeragi. Kas selline viisakus on lubatav või peaks keskmises reas olev autojuht ikkagi bussile peale pressima ja vajadusel signaali andma, et bussijuhti õigesti liiklema õpetada?

[Marko]

 Samas hiljem tekkiski küsimus, et mis saaks juhul kui keegi võõras, kes kohalikke bussinumbreid ei tunne, jääb samamoodi seisma bussi jaoks, aga siis buss sõidab üldsegi otse ja ette ei keeragi. Kas selline viisakus on lubatav või peaks keskmises reas olev autojuht ikkagi bussile peale pressima ja vajadusel signaali andma, et bussijuhti õigesti liiklema õpetada?

Sellist viisakust olen rakendanud ja propageerinud aastakümneid. Busside marsruute ei tea ammu, aga väike aeglustamine on asjakohane. Siin on muidugi pisike nüanss, nimelt ma jälgin alati ka selja taga toimuvat, lihtsalt bussi nähes piduri tallumine ilma ülevaateta kogu situatsioonist võib tõesti ohtlik olla.