(26-06-2026, 11:51 AM)MeelisV Kirjutas: aga kui see pidevjoon on seal ees just selle pärast, et ei saaks ette sõita just sellise olukorra vältimiseks siis ?
ehk õnnetust poleks olnud ja teine süüdlaseks jäänud kui esimene auto poleks rikkunud - või kuidas ?
Kõigist muudest normidest käib üle lihtne põhimõte - meelega ei tohi otsa sõita ka kõige suuremale mölakale. Kui on võimalik kokkupõrget ära hoida, siis tuleb seda ka teha. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 ja 2:
(3) Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:
1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb;
Kui seda normi ei oleks, siis võiks sõita otsa nii valesti pargitud autole, hädapeatunud tähistamata autole, aga ka vales kohas sõiduteed ületavale jalakäijale. Eesõigus ei ole absoluutne, LS § 50 lg 3 nimetatud takistus ei pea olema õiguspärane, see võib olla ka õigusvastane takistus.
Üldpõhimõttena on see kirjas LS § 14 lõikes 2
(2) Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
Ja LS § 16 lõikes 1
(1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
Me keegi ei tahaks elada sellises ühiskonnas, kus ühe inimese viga annab teisele õiguse talle meelega kahju tekitada.
Kõik eelnev tähendab, et iga olukorda tuleb hinnata ja analüüsida eraldi. Üle pidevjoone sõitja on rikkunud ning esimese sammuna ongi ta süüdi. Kui aga tõendid näitavad seda, et eesõigustatud liiklejal oli võimalik kokkupõrget ära hoida, siis võib vastutus oli nii jagatud kui ka eesõigustatud liikleja täielik vastutus. Liiklus ei ole mustvalge. Ammugi ei ole võimalik kahe lausega kogu värvide paletti lahti kirjutada. Ja ühe inimese kirjeldus ei pruugi olla ka lõplik tõde toimunust.
