[valdo]

See Valga metsa vagun paistab olevat lai Pafavag. Neid iseloomustasid siledad seinad, samas kui vene ja saksa vagunid olid triibuliseks volditud.

Sääraseid vaguneid sõitis veel 1980te keskel nt Tallinn-Minski rongi ehk Tshaika koosseisus. Mäletan, et seest iseloomustas seda kaks võrdse pikkusega istumissalongi, kummalgi pool vahekäiku kaks istet kõrvuti (miks pooleks, seda ma ei tea). Aknaid iseloomustas see, et ülemine ca kuuendik-riba oli eraldi raam. Mitte kolmendik, nagu elektrirongidel tavaks.

Aga juba tolleks ajaks nägi selliseid vaguneid ka peamiselt tehnilisteks abideks \"izmeriteljnaja jpt\" ümber ehitatult.

[Martti]

Kuhu kadusid kaks auruvedurit, mis seisid Baltijaamast tagapool, seal kus praegu on autoparkla ja veetorn. Ja kuhu sai too auruvedur mis oli kohe Baltijaama kõrval ja andis auru pesumajale, mis on ka ammu lammutatud. Võib olla üks nendest oli see mis seisis vedridepoos ja ka hiljem kadus sealt.

[Regardman]

Kuhu kadusid kaks auruvedurit, mis seisid Baltijaamast tagapool, seal kus praegu on autoparkla ja veetorn. Ja kuhu sai too auruvedur mis oli kohe Baltijaama kõrval ja andis auru pesumajale, mis on ka ammu lammutatud. Võib olla üks nendest oli see mis seisis vedridepoos ja ka hiljem kadus sealt.

Üks auruvedur L, mis pesumajale auru andis on Haapsalu muuseumis nüüd.
Baltis/Koplis olnd auruvedur L on hetkel depoos sees.

[valdo]

EdR, seesama jah
aga kuulujutud räägivad, et seal üks auruvedur sõidab ka

Kuulujutt kui nimetus juba ise ütleb, et see on jutt, mis tõele ei vasta. Ei ole EVRi käsutuses Tapal mitte ainsamatki sõitvat auruvedurit kaasajal mitte enam.

Kes tahab näha sõitvat \"laia\" auruvedurit, peab rahulduma Edelaraudtee Kaspariga, mis vahel ikka omal jõul liigub Haapsalu muuseumis vist ka midagi hädapäraselt liikus kunagi, aga kaasajal pole seal enam eriti kus liikuda... Isegi \"Marmortahvlite\" OV toodi Peterburist.

Mis lähiajaloosse puutub, siis... loomulikult, nii seisis kui ka sõitis neid palju. Valgas reservis seises L-e lausa lademes veel 80te lõpul. Nii Kaspar kui ka Tapa, Türi ja Haapsalu eksponaadid pärinevalt sellelt platsilt. 1997 oli reservplatsile jäänud vaid SU (kaasajal linnas mounument) ja üks tsaariaegne puitkerega vintsiduriga reisivaguni korup. Soobel ehk teab, mis on sest vagunist saanud ja kas tegu oli sama isendiga, mis \"Marmortahvites\" sanitaarvaguniks oli.

[PETSS]

Noid Valga depoo omi sõidutati wene aig ikse ringi ka.Antsla perejeesdu valvur oli sõbralik tädi ja too ajas muga alati juttu .Tõinekord sin toda rubilnikut näppidagi ,mis tõkkepuid liigutas .Käisin ta manu iga õdagu kui ta tööl oli.Tollest mäletangi ,et nood auruvedurid olid peaaegu alati kooseisus kohe pääle mootorvedurit.Huvitav aga see,et päewastel rongidel säänsei asju juures es olnu.Isa kõneles ,et nood vedurid olid Walka toodud igaks juhuks kui keegi sotsialistlikku isamaad oleks rünnanud.

[PETSS]

Balti jaamas oli ka wene ajal üks imelik vagum .Seisis´kohe Moskva rongi 1.tee kõrwal. Tollel wagunil oli taga 3 akent mitte aga uks nagu tawalistel.Ehk keski teab tolle waguni otstarwet. Siis veel üks asi ,mis küll ei puuduta EVR.86 aastal sai Kashhastanis uudismaal käidud.Säält tagasi sõites jäivad meelde pikad kooseisuga rongid millel kiri POTSA (POST).Mõtlesin kuidas Siberisse nii palju ronge postiga läheb.Rong koosnes ainult postivagunitest.Sain alles koju jõudes isalt teada ,et need oli vangirongid.See minu väike mälestus SSSR raudteedelt.

[PETSS]

Selliseid kitsa aknaga reisiwaguneid (enamus on näunud sääraseid kindlasti filmides)oli Tallinn-Väikse jaamas ikka kümmekond.Need millest jutt olid ikse laia omad.Nondes elasivad inimesd sees kõigi eelduste järgi raudtee enda töötajad.Aasta võis olla 77-78.Selliseid vaguneid oli veel mõni aasta tagasi Ülemiste jaama kandis näha.

[Soobel]

Ei tea, kas vedurid ise sôitsid, vahest pidi neid laagrite pärast vahest liigutama. Veel 1980-date keskel oli üks L veel käigus Tartu kandis, mäletan vilet, ihusilmaga nägin teda omal jôul liikumas Tartu jaamas. Vist 1983/84.
Kitsaste akendega vagunid on ennesôjaaegsed puukerega reisivagunid. Praeguseks on neid alles veel vaid paar tükki haapsalus ja üks vist valgas, suur hulk neid hekseldati miskit 5aastat tagasi. TallinnVäikeses seisid need vagunid ilmselt majutamaks stroibati ja teisi spetsialiste, kes kitsaroopalise laiaks ehitasid. See ehitamine lôpetati alles 80.alguses, kui Riia liin valmis sai. Isegi mäletan Pärnu jaamas seisvat kaheteljelisetst loomavagunitset tehtud soojakute rodu.

[PETSS]

Auruvedureid hoiti 70 lõpun 80 alul lihtsalt matsu all.Mulle küll ei meenu ,et sääl juhid pääl oleks olnud.See oli veel 69-70 kui veel auruvedurid sõitsid siis oli ikka raskematel 2 vedurit ees.Reisirongid olid ikka enamus mootorvedurid aga kauba omadel oli auru omi rohkem.Vähemalt Lõuna Eestin Antsla manu oli nii.Nüüd tuli minu nostalgiat vist veits palju.

[Landy]

Sai täna sõidetud elektrirongiga nr.2311, mis pidi juba lähitulevikus utiili minema. Reis oli erkordne ka seetõttu, et vedur oli broneeritud ühe firma peo jaoks. Läbustamine toimus regulaarliinil Balti jaam-Paldiksi-Balti jaam. Ilmselt elus esimene ja viimne kord 1954 toodetud ja puupinkidega elektrirongis firma pidu pidada koos disko, napsu ja söökidega. Väga punk!

Kuna ise vägijooke ei tarabi, siis jäi rohkem aega sisustuse uudistamiseks.

Tekkis küsimus, et ega kellelgi selles firmas käppa sees pole, sest utiili minevas rongsi jäi niimõnigi asi silma mis huvi pakuks.
1)Need metallist pakihoidmise alused pinkide kohal.
2)Laevalgustid

[Regardman]

Tekkis küsimus, et ega kellelgi selles firmas käppa sees pole, sest utiili minevas rongsi jäi niimõnigi asi silma mis huvi pakuks.
1)Need metallist pakihoidmise alused pinkide kohal.
2)Laevalgustid

Juhuslikult nagu on, aga noh, võib küsida.

[Edel]

Sai täna sõidetud elektrirongiga nr.2311, mis pidi juba lähitulevikus utiili minema. Reis oli erkordne ka seetõttu, et vedur oli broneeritud ühe firma peo jaoks. Läbustamine toimus regulaarliinil Balti jaam-Paldiksi-Balti jaam. Ilmselt elus esimene ja viimne kord 1954 toodetud ja puupinkidega elektrirongis firma pidu pidada koos disko, napsu ja söökidega. Väga punk!

Kuna ise vägijooke ei tarabi, siis jäi rohkem aega sisustuse uudistamiseks.

Tekkis küsimus, et ega kellelgi selles firmas käppa sees pole, sest utiili minevas rongsi jäi niimõnigi asi silma mis huvi pakuks.
1)Need metallist pakihoidmise alused pinkide kohal.
2)Laevalgustid

Peaks kah lisama,et nimetatud elektrirongikoosseis on tehasest välja lastud 1959.aastal ja tootma hakati seda seeriat 1957.aastal.
Pole kindel,et praegu olemasolevad selle seeria elektrirongid kõik utiili lähevad,olen kuulnud,et on ka plaanitud need maha müüa.
Need puupingid meie ER1-del ei pidanud originaalid olema. Originaalid olevat olnud sellised,nagu praegu enamus meie DR1 diiselrongidel. ER1 elektrorongidel olid need vagunitel 2308 ja 3308 ja praegu on veel ER12 (ER2S) vagunitel 3251 ja 3252.
Laevalgustid ja pakihoidmise alused on samad,nagu meie enamustel DR1 diiselrongidel.

[Soobel]

Ei ole neis midagi originaali alles!
Vist ainult lükanduksed on originaalid. Aknad olid teist moodi, vaid ühekordsete klaasidega ja terasplekist raamiga. Talveks pandi sissepoole puuraamid ühe suure klaasiga ja aknaid avada polnud siis vôimalik, lahti käisid vaid välisaknad.
Originaalistmed olid vineerist pôskedega ja neis olid kolm tahvlit nii seljatugedes kui istmetes, tasased, sentimeetrise vahtkummi ja dermantiiniga kaetud.
Seinu kattis papp, millesse oli pressitud muster, nagu Lavassaare Pafawag-reisivagunis. Seinad olid rohelised, altpoolt aknalaudu pruunid, seinakatete tahvlid eraldatud puuliistudega. Seejuures olid liistude nurkade yleminekud viimistletud korralikult. Elektriahjud olid vist iga akna all. Puuviimistlusega olid vist tamburid ja elektrikapidki.
Praegused laminaatseinad ja DR1A-tyypi istmed on selle kôrval, kuis need vagunid vanasti välja nägid, väga moodsad.
Originaal pakiriiulid olid iga akna kohal eraldi, koosnesid kahest pôsest otstes millega olid seintele kinnitatud ja millede vahel olid pulgad piki vagunit. Siis veidi pesukuivatusraami moodi

[Rider]

mis puudutab Aseri vagunit siis se viidi viimasena ära vist Sonda aga enne seda tõmmati depoost välja 1989aasta ja 1978aasta diiselrongid esimene oli veel vägagi korralik võeti veermik alt ja tõsteti treilerile ja läinud ta oligi.

[PETSS]

Kui ma veel tatt olin olid elektrirongid vähe teistsugused.Edeots tawaline nagu vagunilgi need kumera eesotsaga tulivad just nende järgi.Uksed käisid wanadel lahti nagu korteri uks.Mäletan veel toda,et ühes kooseisus oli mitu rongi koos.Elasin mingi aeg Rahumäe jaama lähedal.Aasta oli 1971/72

[valdo]

Aknad olid teist moodi, vaid ühekordsete klaasidega ja terasplekist raamiga. Talveks pandi sissepoole puuraamid ühe suure klaasiga ja aknaid avada polnud siis vôimalik, lahti käisid vaid välisaknad.
Originaalistmed olid vineerist pôskedega ja neis olid kolm tahvlit nii seljatugedes kui istmetes, tasased, sentimeetrise vahtkummi ja dermantiiniga kaetud.
Seinu kattis papp, millesse oli pressitud muster, nagu Lavassaare Pafawag-reisivagunis. Seinad olid rohelised, altpoolt aknalaudu pruunid, seinakatete tahvlid eraldatud puuliistudega. Seejuures olid liistude nurkade yleminekud viimistletud korralikult. Elektriahjud olid vist iga akna all. Puuviimistlusega olid vist tamburid ja elektrikapidki.

Veel 1990te algul oli selliseid veel liikvel ja mitte vähe.. Ja 1980te lõpul tehti neile kapremonti sama sisuga kindlalt veel. ER1-49 miskit vagunit mäletan sest ajast, mille selline sisu näis pea täiesti uues olevat. ER1-32 oli enamvähem sarnane. ER1-122 vist oli juba veidi uuema sisuga.

Kas kaasajaks viimane kui üks sellise sisuga kadunud? Kui jah, siis kurb

Ja lõpuks - millist numbrit kandis algselt (ER1-XX) eelmainitud 2311? Miskil 1990tel toimus totaalne ümbernummerdamine ja ma ausalt ei tea uusi numbreid.

[valdo]

Kui ma veel tatt olin olid elektrirongid vähe teistsugused.Edeots tawaline nagu vagunilgi need kumera eesotsaga tulivad just nende järgi.Uksed käisid wanadel lahti nagu korteri uks.Mäletan veel toda,et ühes kooseisus oli mitu rongi koos.Elasin mingi aeg Rahumäe jaama lähedal.Aasta oli 1971/72

SR3-dest räägid? Kui elektrirongid hakkasid Kehrasse käima 1974, siis olid esimesed ka SR3-d.

Peale 1980. aasta olümpiat olid aga SR3d siitmailt üsna kadunud.

1990 sai neid Bakuus nähtud viimati.

[Regardman]

Ja lõpuks - millist numbrit kandis algselt (ER1-XX) eelmainitud 2311? Miskil 1990tel toimus totaalne ümbernummerdamine ja ma ausalt ei tea uusi numbreid.

ЭP1-57

[PETSS]

To Valdo:Ju nood olid SR3, mina mäletan,et ees old noil suur viisnurkja 3 akent.Elektriraudteel olid sõitnud ka Saksamaalt toodud trofeerongid.Ja peamine ,Tallinn -Riia wahet olewat sõinud hõbedane Saksa kiirong.Minu teada on tollest kroonikakaadrid ka alles.Ehk keegi oskab aidata?.Ette tänades.

[Regardman]

To Valdo:Ju nood olid SR3, mina mäletan,et ees old noil suur viisnurkja 3 akent.Elektriraudteel olid sõitnud ka Saksamaalt toodud trofeerongid.Ja peamine ,Tallinn -Riia wahet olewat sõinud hõbedane Saksa kiirong.Minu teada on tollest kroonikakaadrid ka alles.Ehk keegi oskab aidata?.Ette tänades.

Tallinn-Peterburg sõitis diiselrong DP.
Riiasse käis vist ikka auruvedur.