[Sillu]

Millegipärast ei suutnud ma leida foorumlase vana garaaži-teemat. Siinkohal kaks pilti tema garaaži ehituselt ,pildistatud täna hommikul:

[Martti]

Vana, kas sa tegeled isa ka ehitustöödega. Ja ma vaatasin pilte ja kohe mõtlesin et kas selline garaaz väikseks ei jää? Ma siis vaatan äkki leian enda garaazi ehitusest ka paar pilti kus garaazi suuruse määramiseks on garaazis juba Gaz21 ratastel kere. Ja veel mainin ära et selle augu ma kaevasin labidaga valmis. 2 suve läks augu kaevamiseks ja üks sisse sõidu tee tegemiseks.

[nymmik]

Vana, kas sa tegeled isa ka ehitustöödega. Ja ma vaatasin pilte ja kohe mõtlesin et kas selline garaaz väikseks ei jää? Ma siis vaatan äkki leian enda garaazi ehitusest ka paar pilti kus garaazi suuruse määramiseks on garaazis juba Gaz21 ratastel kere. Ja veel mainin ära et selle augu ma kaevasin labidaga valmis. 2 suve läks augu kaevamiseks ja üks sisse sõidu tee tegemiseks.

käsitsi kaevasid :duh , traktori töötund oleks ikka tublisti odavam tulnud, või tahtsid lihast treenida
Minu garaaz on veel sõnnikut täis, kuid ruumi peaks tulevikus jätkuma 4-5 sõiduautole

[tamar99]

Njaa mul oleks kah kodus ruumi garaazides nii et mahuks täiesi vabalt 7 sõiduautot sisse ja jääks igale masinale remondiruumi ja isegi et oleks puutööruum ja sepikoda jääks tühjaks kuid hetkel on garaazideall isal uus transit ja minu alma, hoovipeal seisab isal sierra ja vanatransit ja minul kopikas, muhk ja ront 2106... Jätsin märkimatta aga tal on veel kodust natike kaugemal 2 garaaziboxi kuhu mahuks vabalt 2 autot aga ei mahu... Oleks ruumi küll kui isa poleks mootorratta vaimustusse sattund ja ostnud garaazid ja lakapealsed masinaid täis... (hetkel ei osta ta eriti midagi kuna ei ole kuhugi panna )... Omal oli kah mõte ehitada mingi garaaz kuid loodan et ei pea seda ehitama sest ´´äkki´´ ikka saaks mõne boksikese omale ´isa valdustest´...

[hulgus]

jaaa... 7 masinat ühes ruumis....
nõukogudeajal oli seadus, mis ei lubanud projekteerida suuremat garaazi kui 6x3,5m. Ja ma pean seal nüüd tegutsema. Ikka nii, et ükspuha mida suuremat tegema hakkad, võtad esimese asjana uksed eest ära. Mõlemalt poolt korraga lihtsalt uksi lahti ei saa. Õnneks oli juurde projekteeritud lisaruum, millele jäeti vahesein tegemata, pikkust sai kolme auto jagu.

[Martti]

Vana, kas sa tegeled isa ka ehitustöödega. Ja ma vaatasin pilte ja kohe mõtlesin et kas selline garaaz väikseks ei jää? Ma siis vaatan äkki leian enda garaazi ehitusest ka paar pilti kus garaazi suuruse määramiseks on garaazis juba Gaz21 ratastel kere. Ja veel mainin ära et selle augu ma kaevasin labidaga valmis. 2 suve läks augu kaevamiseks ja üks sisse sõidu tee tegemiseks.

käsitsi kaevasid :duh , traktori töötund oleks ikka tublisti odavam tulnud, või tahtsid lihast treenida
Minu garaaz on veel sõnnikut täis, kuid ruumi peaks tulevikus jätkuma 4-5 sõiduautole

Käsitsi ikka, aga erillist treeningut küll tunda ei olnud, see oli lihtsalt kuidagi liiga kerge. Näiteks käru kus peal on 150kg liiva lükkasin mäest üles jooksuga, sest ma tavaliselt võtsin aega ka ja kõndimine tundus ajaraiskamisena. Aga lõpuks hakkas natuke ära vajuma juba, selg läks paigast ära ühe äkilise liigutusega ja muudki juhtus, vahest sai üle pingutatud ja siis kerege kõhuvalu aga elan üle, sest nüüd see valmis.
Üks kord oli selline juhus: hakkasin kaevama maja vundamenid äärest ja selle all, aga ainult väikse koha sest muidu oleks vundament alla kukkunud. Sinna valas isa korstnaaluse ja see kivistus paar päeva, ja kui ehituseks läks siis ma kaveasin natuke maad eemal vundamendi ääres. Äkki vaatan väike liiva tükike kukkus alla ja siis hakkas vundament tulema ridade kaupa, isaga jõutsime mõlemad eemale hüpata. Kui tolmupilt hajuma hakkas siis nägime et maja ühel küljel pole enam vundamunti all. Korraga tuli alla mitu tonni paekive ja lubjasegu mis oli tehtud väga si...ti. Kõik need kivid ja jäänused vedasin kähku(1,5h) august välja ja töö jätkus. Kivide alla jäid ka tööristad, natuke muljuda sai lood aga töötab ikka ja näitab ka õigesti.
Jõudu kõikile isetegijaltele ja ka neile kes ise ei tee

[harley]

hahaa..
Martti kle..
mul kodus on pikk mullavall (miski 20 meetrit), kaevati lumesulamisveele kraav..ja muld visati ilusti hunnikusse...
kuna see oli mitu aastat tagasi (ja vahepeal pole loomulikult töömehe lõhna seal tunda olnud) siis on see nüüd umbrohust läbi kasvanud..

et nagu... sa kaevama ei viitsiks tulla, harjutanud poiss ?

ma ise nagu ei viitsi eriti selle peale mõeldagi, suure traktoriga ligi ei pääse ja bobcat-i tund on kallis


ma lihtsalt pidin postitama

[Martti]

hahaa..
Martti kle..
mul kodus on pikk mullavall (miski 20 meetrit), kaevati lumesulamisveele kraav..ja muld visati ilusti hunnikusse...
kuna see oli mitu aastat tagasi (ja vahepeal pole loomulikult töömehe lõhna seal tunda olnud) siis on see nüüd umbrohust läbi kasvanud..

et nagu... sa kaevama ei viitsiks tulla, harjutanud poiss ?

ma ise nagu ei viitsi eriti selle peale mõeldagi, suure traktoriga ligi ei pääse ja bobcat-i tund on kallis


ma lihtsalt pidin postitama

Aitäh pakkumast , aga endalgi maal vaja laut sõnnikust tühjaks visata(pool juba tehtud), aga kui mainida veel neid kraave mis on kaevatud ja kinna aetud siis tuleks vist meetereid 70, ühe osa moodustasid drenaazi ümber garaazi 30 m ja siis äravoolu torupanekuks veel kokku 40m, see viimane oli veel 2m sügav ja krdi kitsas oli ka seal sees aga tehtud ta sai

[pvr]

Martti = segane... aga kuradi hea füüsilise vormiga

tegelikult jäeb kahetseda ainult et endal nii hullumeelset püsivust ja teo tahet ei ole

[Martti]

Martti = segane... aga kuradi hea füüsilise vormiga

tegelikult jäeb kahetseda ainult et endal nii hullumeelset püsivust ja teo tahet ei ole

Püsivus oli tõesti hea ja teotahe oli ka suurepärane kui terve päeva labidale valu andsin. Õhtuks oli ikka 10 tonni välja veetud. Aga kõige tüütum oligi sissesõitutee kaevamine. Sellega oli nii: alguses kaevasin, viskasin käru täis, siis lükkasin käru mäest üles ja vsiaksin kärust kasti. Niimoodi vedasime veoautoga minema kuskil 50 tonni pinnast. Lõpuks vedasin juba käruga üles ühte hunikusse kuna muidu kulus nii palju aega et kärust labidaga kasti visata. Viimanes korrad on juba traktor välja võtnud pinnase , aga mina viskasin talle 10 tonnise huniku ette, sest \"nool\" oli tal lühike ja muidu poleks eriti midagi kätte saanud.

[Kadari]

foorumlase vana garaazi ehitus tundub selleks aastaks seiskunud olevat, kuna töömehed(all paremas nurgas, tunkedega) lihtsalt ei ulata rohkem. Kui kasv kinni ei jää, saab järgmine aasta paar-kolm rida juurde laduda

Päeva pildi eest minu poolt 10 punkti

[vana]

Tere
Sündmuste järg, mida sai alustatud selles vanas garaazi teemas.

Garaaz suuruselt on minu jaoks paras, sisemine mõõt: pikkus 6,2 ja laius 6,9 m. See pind on optimaalne ühe auto kallal nokitsemiseks, lisaks mahub ära vajalik sisse seade: laud, puurpink, käi, treipink, keevitused, riiulid jt. asjad. Ühe akna teen igaks juhuks laia, kui on tõesti suur häda, et on vaja suuremaks ehitada on seda lihtsam teha kui pikk sillus vastas seinas juba olemas on. Suurem garaaz on küll mugavam, aga selle võrra on ka suurem ehitus maksumus, minu jaoks tähendab see valmimise venimist e. nagu ikka on vääravaks teguriks raha. Ja talvel kütta suurt pinda on kulukas. Autode ja kola hoiustamise probleem on mul juba lahendatud, selle jaoks ma pinda ei pea juurde tegema, aga talvel soeruum veel puudub. Vahe peal otsustasin ikka kanali teha, igaks juhuks viisin drenaazi toru garaazi keskele ära. Eraldi töötoast olin sunnitud loobuma naise kasuks, kunas temal on suur karjuv vajadus enda pesutriikimis-õmblemis toa järele.


Selle aasta tööd ei ole veel läbi, üks suurem betooni valamis töö on veel ees, vahelagi ~3x5m. Valamis töö iseenesest ei ole kõige raskem. Kõige hullem on saalungi tegemine. Vundamenti valamine võttis aega 6 tundi, segu ühe masinaga tehes, maht ~8 kanti betooni aga saalungi tegemine 6 päeva.

Ehitamisega tulen ikka ise toime. Kõikile garaazi ehituse alustajatele: isetegemisel ei ole midagi rasket, tuleb lihtsalt kivi peale kivi panna.

[Potsataja103]

Ehitamisega tulen ikka ise toime. Kõikile garaazi ehituse alustajatele: isetegemisel ei ole midagi rasket, tuleb lihtsalt kivi peale kivi panna.

Meenutades \"Kuldse Trio\" laulu: \"Siin kivi ja seal savi, saab valmis saunaahi...\"

[eberhard]

Selle aasta tööd ei ole veel läbi, üks suurem betooni valamis töö on veel ees, vahelagi ~3x5m. Valamis töö iseenesest ei ole kõige raskem. Kõige hullem on saalungi tegemine. Vundamenti valamine võttis aega 6 tundi, segu ühe masinaga tehes, maht ~8 kanti betooni aga saalungi tegemine 6 päeva.

Ehitamisega tulen ikka ise toime. Kõikile garaazi ehituse alustajatele: isetegemisel ei ole midagi rasket, tuleb lihtsalt kivi peale kivi panna.

Minu kogemus vahelaest: mul on pool maja paneelidest vahelaega (garaažialune jm majandusruumide osa) ja teine pool valatud vahelaega (kuna elutubade lakke ei tohi tekkida pragusid). Sain omal nahal tunda, et paneelidest vahelagi on kordades odavam kui valatud lagi. Paneelide puhul on ainuke peavalu ajada sünkroonis kohale kraana ja paneeliveok. Muud muret pole. Valatud vahelaega aga muretse pumi, mehed, hea ilm ja koht kuhu üleliigne betoon ära panna.

[Martti]

Tere
Sündmuste järg, mida sai alustatud selles vanas garaazi teemas.

Garaaz suuruselt on minu jaoks paras, sisemine mõõt: pikkus 6,2 ja laius 6,9 m. See pind on optimaalne ühe auto kallal nokitsemiseks, lisaks mahub ära vajalik sisse seade: laud, puurpink, käi, treipink, keevitused, riiulid jt. asjad. Ühe akna teen igaks juhuks laia, kui on tõesti suur häda, et on vaja suuremaks ehitada on seda lihtsam teha kui pikk sillus vastas seinas juba olemas on. Suurem garaaz on küll mugavam, aga selle võrra on ka suurem ehitus maksumus, minu jaoks tähendab see valmimise venimist e. nagu ikka on vääravaks teguriks raha. Ja talvel kütta suurt pinda on kulukas. Autode ja kola hoiustamise probleem on mul juba lahendatud, selle jaoks ma pinda ei pea juurde tegema, aga talvel soeruum veel puudub. Vahe peal otsustasin ikka kanali teha, igaks juhuks viisin drenaazi toru garaazi keskele ära. Eraldi töötoast olin sunnitud loobuma naise kasuks, kunas temal on suur karjuv vajadus enda pesutriikimis-õmblemis toa järele.


Selle aasta tööd ei ole veel läbi, üks suurem betooni valamis töö on veel ees, vahelagi ~3x5m. Valamis töö iseenesest ei ole kõige raskem. Kõige hullem on saalungi tegemine. Vundamenti valamine võttis aega 6 tundi, segu ühe masinaga tehes, maht ~8 kanti betooni aga saalungi tegemine 6 päeva.

Ehitamisega tulen ikka ise toime. Kõikile garaazi ehituse alustajatele: isetegemisel ei ole midagi rasket, tuleb lihtsalt kivi peale kivi panna.

Mul on tegemist lihtsalt majaaluse pinna maksimaalse ärakasutamisega, ja seal hulgas ka autode hoidmise kohaga. Riiuleid sinna suumi ei tule, seal hakkab minema uks kõrvalruumi kus toimub autoosade haiustamine(ladu siis). Pragu on selle ruumi asemel hoopis muld, kuid ukseauk olemas aga laudadega kinni kruvitud. Küte tuleb vesipõrandaküte, mida köetakse gaasiga(tunduvalt odavam kui elektriga). Ja gaasil veel see hea asi et suudab hästi küüta, kuigi garaazis peaks teoreetiliselt koguaeg \"+\" kraad sees olema.

[Martti]

Selle aasta tööd ei ole veel läbi, üks suurem betooni valamis töö on veel ees, vahelagi ~3x5m. Valamis töö iseenesest ei ole kõige raskem. Kõige hullem on saalungi tegemine. Vundamenti valamine võttis aega 6 tundi, segu ühe masinaga tehes, maht ~8 kanti betooni aga saalungi tegemine 6 päeva.

Ehitamisega tulen ikka ise toime. Kõikile garaazi ehituse alustajatele: isetegemisel ei ole midagi rasket, tuleb lihtsalt kivi peale kivi panna.

Minu kogemus vahelaest: mul on pool maja paneelidest vahelaega (garaažialune jm majandusruumide osa) ja teine pool valatud vahelaega (kuna elutubade lakke ei tohi tekkida pragusid). Sain omal nahal tunda, et paneelidest vahelagi on kordades odavam kui valatud lagi. Paneelide puhul on ainuke peavalu ajada sünkroonis kohale kraana ja paneeliveok. Muud muret pole. Valatud vahelaega aga muretse pumi, mehed, hea ilm ja koht kuhu üleliigne betoon ära panna.

Laega oli ka siin probleeme. Alguses pidid tulema 9meetrised paneelid aga neid poleks saanud kuidagi kraanaga paika tõsta. Siis oli vahepeal idee teha lagi betoonist(enami ei mõtlegi nii), kuna selle raskus on nii tohutu siis oleks seda raske toestada ja autosid peaagu sisse ei mahukski, ainult postid ja metalltalad. Nüüd siis selge mis vahelagi tuleb- puidust. Plussid: omakaal kerge, hea paigaldada, kerge töödelda. Miinused: tuleoht ja kandevõime väiksem kui paneelidel. Muidugi altpoolt tuleb katta kipsplaadiga, isegi kahekordselt et peaks \"katastroofi\" korral ka tulele vastu.

[vana]

Tere
Garaazi lae tegemiseks kaalun hetkel kahe variandi vahel. Kuna vaja on sillata 6,2m-ine vahe, tala pikkus peaks siis olema 6,6m, sellise ebastandartse pikkusega seamaterjali isegi leiaks. Aga garaazi peale, katusse alla, tulevad eluruumid ning talad (10x20cm) jäävad nõrgaks ja hakkavad läbipainduma. Selles mõõdus talade sildeks on 5 m maksimum.
Kavatsen kasutada kahte tugitala ning laetalad toetuvad nende peale. Tugitalaks oleks kõige param panna metall topelt T tala kõrgusega alates 230mm, aga metall on kuramuse kalliks läinud.
Teine variant: panna neli prussi (5x20cm) kõrvuti ja tõmmata need pikkade poltidega omavahel kokku. Prusside üksteise kõrvale sätimisel tuleb jälgida, et puu aastarõngad oleksid üksteise suhtes erinevale poole. Tulemuseks on liimpuidu omadustaga tala 20x20 cm, mis on tugevam kui tavalisest palgist väljasaetud 20x20 tala.
Muidugi viimase variandi miinus on tuleohtlikus.
Esimese variandi suur pluss on telfri ehitamise võimalus

[Martti]

Tere
Garaazi lae tegemiseks kaalun hetkel kahe variandi vahel. Kuna vaja on sillata 6,2m-ine vahe, tala pikkus peaks siis olema 6,6m, sellise ebastandartse pikkusega seamaterjali isegi leiaks. Aga garaazi peale, katusse alla, tulevad eluruumid ning talad (10x20cm) jäävad nõrgaks ja hakkavad läbipainduma. Selles mõõdus talade sildeks on 5 m maksimum.
Kavatsen kasutada kahte tugitala ning laetalad toetuvad nende peale. Tugitalaks oleks kõige param panna metall topelt T tala kõrgusega alates 230mm, aga metall on kuramuse kalliks läinud.
Teine variant: panna neli prussi (5x20cm) kõrvuti ja tõmmata need pikkade poltidega omavahel kokku. Prusside üksteise kõrvale sätimisel tuleb jälgida, et puu aastarõngad oleksid üksteise suhtes erinevale poole. Tulemuseks on liimpuidu omadustaga tala 20x20 cm, mis on tugevam kui tavalisest palgist väljasaetud 20x20 tala.
Muidugi viimase variandi miinus on tuleohtlikus.
Esimese variandi suur pluss on telfri ehitamise võimalus

Kodugaraazis oli ka muret selle laega, praeguseks on paigale pandud metalltala 100mmx200mm I-tala. Pikkus on sellel üle 9m ja et painduma ei hakkaks on keskele laotud 1,5kivi post, ehk siis poti ja seina vahele jääb tala natuke üle 4m ja selle juures jõuab ta kanda küll. Täna panime paika laeprusse 80x200(hind125kr tk). Need prussid praktiliselt ei paindu, kuid et asi täitrsa kindel oleks jääb nende vaheks u.50cm ja siis et tohiks põrand enam küll kuhugi liikuda. Pealegi on metalltala põhimõtteliselt sama tuleohtlik kui puidust. Kui metalltala saab kuuma siis ta läheb pehmeks ja ei kanna enam midagi ja oleks vaja vahetada aga kuidas seda hiljem vahetada saad kui maja juba valmis?

[klaabu]

Nüüd siis selge mis vahelagi tuleb- puidust. Plussid: omakaal kerge, hea paigaldada, kerge töödelda. Miinused: tuleoht ja kandevõime väiksem kui paneelidel. Muidugi altpoolt tuleb katta kipsplaadiga, isegi kahekordselt et peaks \"katastroofi\" korral ka tulele vastu.

päris nii see pole. tulekahju korral peab ka kõige jämedam metalltala vastu umbes R15 nõuetele (st kandevõimet minutites). elastsusmoodul väheneb ja voolavuspiiri vähendustegur suureneb selleks ajaks juba kriitiliselt ja arvutuslik kandevõime puudub. puiduga on teistpidi - puidu põlemata osa omadused tulekahju ajal ei muutu ja tekkiv söekiht takistab põlemist (u. 0,6 mm/min). kuna sina tahad panna läbivajumite vältimiseks veel ka tihedama sammuga neid talasid, siis tugevusvaru on mitmekordselt tagatud ja kriitilise ristlõikeni põlemine võtab suht kaua aega.

näide elust (kunagine katsetulemus): sillati metalltalaga ja puittalaga ühesugune sille. mõlemal sama koormus peal. tulekahju ajal pidas puittala üle kahe korra ajaliselt kauem vastu, kui metalltala (kui metalltala survevööl oleks ka olnud võimalus välja nõtkuda, st horisontaalsiirded poleks takistatud, oleks metalltala kandevõime ajaliselt veel umbes 2 korda väiksemaks läinud).

[klaabu]

Teine variant: panna neli prussi (5x20cm) kõrvuti ja tõmmata need pikkade poltidega omavahel kokku. Prusside üksteise kõrvale sätimisel tuleb jälgida, et puu aastarõngad oleksid üksteise suhtes erinevale poole. Tulemuseks on liimpuidu omadustaga tala 20x20 cm, mis on tugevam kui tavalisest palgist väljasaetud 20x20 tala.

ka see pole õige. võin kindlalt kinnitada, et KÕRVUTI kokkutõmmatud lauad/prussid ei oma KUNAGI suuremat kandevõimet, kui eraldi töötades (muidugi juhul, kui koormus on kõigile kõrvutiolevatele prussidele ühtlaselt jaotunud, nagu praegu). tugevusarvutustes on keskseim selle ristlõike vastupanumoment. kõrvuti kokku liimitud/naelutatud/jne tala vastupanumoment koosneb üksikute osade vastupanumomentide summast. see pole mitte ainult teoorias nii, vaid ka praktikas.