arutlus : taga- või esiveoline
#21

(25-09-2014, 00:02 AM)al101 Kirjutas:  Qunts Mismõttes ei ole kiilasjääl vahet 70 või 90?`vahe on meeletu?
Ainult väga rumal inimene väidaks, et ei ole vahet, muideks ka 5 km/h suurem kiirus võib musta jääga saatuslikuks saada.
Mersud ei lähe kraavi? Mul tekivad tõsised kahtlused su mõtlemisvõimes, kas sina oledki üks neist kes arvab et on oma uue mersuga jumal, et kunagi midagi ei juhtu?
Ja siis käite kraavi ja süüdistate teehooldust, mitte ennast.

Esivedu tundub sellepärast nii vastik, kuna kasutad sellega tagaveo võtteid, mis selle peal ilmselgelt ei toimi.
Harju esiveoga ära ja tunned, kui palju on sellega parem sõita.

Ei anna see tagavedu midagi enne märku, saba liputamisega, tavaliselt viskab ennast musta jääga järsku minema teelt ja ongi kõik.
Lihtsalt sõidad stabiilselt ja ühel hetkel hakkab tagavedu ilgelt tantsima teel musta jääga, esivedu nii hullusti ikka ei tee.

Qunts, kas sul mõistust on kulla inimene kui tuled rääkima siin vormel 1-st?
Kas sul nagu niipalju mõtlemisvõimet ei ole, et vormel 1 sõidab suvistes oludes, mitte talvistes, see on hoopis midagi muud.

Liivakott pagassi? Miks ma peaks kütust söövat lisaraskust kaasa vedama?
Jah annab kerge lisakaalu tagaotsale, aga veoskeem ei muutu ja musta jääga on see auto endiselt täiesti tagaveoline.

Pead ikka väga hooletu sõitja olema, kui kruusa peal probleeme tekib, veel enam esiveolise autoga.

See 70 vs 90 on ka täiesti juhis kinni. Reaalsel kiilasjääl on mõlemad kiirused nagunii liiga suured.

Ja kui tagavedu hakkab "järsku ilgelt tantsima" mustal jääl, siis ongi asi selgelt juhi võimetes, kes on ignoreerinud sabakondi sisse tulevaid võnkeid, mis räägivad auto käitumisest. See on ka põhjus, miks talve hakul bemmid kraavis on. Kui auto ütleb, aga juht ei kuula, siis ei ole viga autos.

Kui eelkõneleja ei saa isegi aru liivakoti mõttest tagasillal, siis pole vist mõtet edasi diskuteerida Big Grin


Vaadates teema üleskaevaja "pärandit" siin foorumis ja meenutades jutte teistes foorumites, tundub, et me oleme järjekordselt langenud provokatsiooni ohvriks.
Vasta
#22

(24-09-2014, 23:24 PM)Qunts Kirjutas:  Paned oma tagaveolisele liivakotti pagassi ja sõidad nagu Siim kloostri tagant metsast aga kas paned ka liivakotti esiveolise pagassi ?

Selle kohapeal ilmselt on vihje sellele, et kuni esiveoline tühi ja saba kerge mida järgi lohistada on esivedu parem kuna jõuab kerget saba ka töllerdavast peast järgi lohistada. Kui saabub hetk mil raskuskese on tagapool(auto matse maast-laeni täis) toimetab tagavedu paremini.

Oma kogemus Audi 80 millega olin talvel harjunud sõitma igasugustes tingimustes ja teadsin enamvähem auto käitumist, siis saabus ühel päeval hetk mil auto läks ootamatult piruetti ja ei tuld kuidagi otseks. Auto jäi teele ja kõik läks hästi.
Järgmine päev läks samamoodi saba lappama ja auto teele jäämine oli jälle nibinnabin.
Pirueti hoidsin seekord ära.
Tekkis kahtlus, et taga rattad mingil põhjusel pidurdavad.
Ei pidurdanu.
Viga oli hoopis 30kg briketis mis pagasis teist päeva kaasa sõitis.
Viskasin selle sealt minema ja oli juhitavus endine.
Kuidas tagaveoline oleks sellele reageerinud? Ei tea.

Vahel sõidan ühe Pajeroga millel kasutan nelivedu siis kui vaja ja enamus sõite tagaveoga. Mingit üüratut vahet ei ole märganud.
Neliveo vastu ei saa naguinii ei esi- ega tagavedu.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#23

Kuna mul on kombeks esimese libedaga meelde tuletada kuidas juhitavuse kaotanud auto käitub, siis libisema laskmine on minu iga esimese lume tegevus.

Olen kuulnud legendi veoskeemi puhta hoopis sellist, et tagavedu on kiirem kuna kiirendamisel mass kandub tagaratastele ja maha hakkamine parem, aga kuna ei andesta pisivigu, siis tulemus aeglasem, sest tihend susside ja rooli vahel ei ole täisuslik.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#24

(25-09-2014, 00:23 AM)al101 Kirjutas:  Mul oli kunagi tagaveoga juhus, kus sõitsin mäest üles, kiirendasin ja lõpetasin kiirendust, lasin sujuvalt gaasi tagasi, spidomeetri järgi jõudis kiirus 90 peale, gaasi olin peaagu õigesse asendsise lasnud, ehk siis gaas rattaid ringi tõmmata ei saanud.
Aga hetkel kui mäest üles jõudsin ja samal ajal ka gaasi vaikselt tagais lasin tagavoelisel autol, siis läks külg vaikselt sujuvalt ette ja uisutasin tükkmaad vähemalt 200-300m külg ees ja vasakule teelt välja.
Külglibisemine mööda maanteed oli nii pikk,et jõudsin selle aja jooksul päris palju jälgida ja mõelda.

Järelikult sa ei kõlba isegi kiikhobust juhtima. 200-300m, läbimiseks kulub ka 90km/h ikka märkimisväärselt palju aega, selle aja jooksul peaks iga vähegi midagi oskav juht suutma masina juhitavaks tagasi tuua. Kasvõi elementaarse "sidur alla ja rool õigesse suunda" võttega, mille puhul veoskeemil mingit tähtsust pole.
Vasta
#25

(25-09-2014, 00:51 AM)al101 Kirjutas:  tead zazik ära seleta, kui sind seal ei olnud.
Ma libisesin ainult tänu sellele 200-300m, et ma tegingi midagi.
Kui ma ei oleks midagi teinud oleksin palju varem vasakule teelt välja käinud ja puusse surnuks sõitnud ennast.

Tee oli väga libe ja rehvid ei olnud ka eriti head, haakuvust lihtsalt ei olnud, auto ei läinud otseks, üritasin otseks saada.
Siduri alla vajutamine on väga algajalik käitumine ja antud olukorras oleks mulle kindlasti avariid tähendanud.

Lasin hoopis gaasi tagasi ja keerasin rooli paremale, see võimaldas mul külg ees uisutada, tänu sellele ei järgnenud piruetti vaid auto jäi teega peaagu risti uisutama.

Lõpuks hakkasin puule lähenema, siis oli viimane võimalus lüüa pidurid peale,tänu sellele lähenesin puule aeglasemalt ja suutsin puust mööda uisutada ja teelt välja käia alles peale puud, kus ei olnud enam midagi ohtlikku.

Oleks ma siduri alla vajutanud oleks kindel väga raske avarii olnud.
Kui sina lahendad sellist asja siduri alla vajutamisega, siis on su juhioskused üsna kasinad.

Lehma sõnnik!
Kui sidurdamine ei aita siis pidurdamine teeb asja veel hullemaks.

See lugu tuli ilma pikema mõtlemiseta meeldeBig Grin http://forum.automoto.ee/showthread.php?...t=toodetud

Ilmselt lõpeb ka siine lugu suht sarnaselt.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#26

(25-09-2014, 00:51 AM)al101 Kirjutas:  tead zazik ära seleta, kui sind seal ei olnud.

Jumal tänatud, et mind seal ei olnud.

Ja loodetavasti ei satu ka sinusugustele lähedale.


Varemalt käisid siit teemast läbi saamatud juhid ja nende probleemid. Nüüd on siis ehe näide saamatust juhist, kes arvab, et ta on rallikunn. Ehk siis sisuliselt nagu ahv granaadiga.
Vasta
#27

Jah, sõidukunn, libisesid 200m ja sõitsid kraavi. See oli parim lahendus. Kraavisõit on alati lahendus.
Vasta
#28

(25-09-2014, 00:57 AM)al101 Kirjutas:  Kui ikka haakuvust ei ole, siis ei saagi väga palju teha enam.

Loe see koht omale nüüd kõva häälega ette ja mõtle mis juhtub kui pidamise kaotanud rattaid pidurdama hakatakse.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#29

Kuigi võib kindel olla, et asjast kasu ei ole, proovin siiski korra veel.

Kui on jäärada.
Kaks autot millel on neli ratast ja erinevad veoskeemid on kõrvuti.
Jätame hetkel veel kõrvale kurvisõidu tehnika.
Raskuskeskmed on täpselt sama kohapeal(keskel) mõlemal näites toodud auto.
Pidavus on mõlemal sama.
Mootorid on samad.
Kiirendamise hetkel arendavad mootorid täpselt sama võimsuse.
JNE.

Kumb kiirendab paremini, kas ei või tagavedu?

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#30

Kui ma panen oma autosse lubatud koguse raskuseid, siis on mõlema silla koormus suht sama.

Miks ma siis ei või võrrelda samas kaalus sama raskuskeskmega autosi?

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#31

(24-09-2014, 22:57 PM)Qunts Kirjutas:  Nüüd küsimus teema algatajale...

Muide, kui sa hästi otsid, leiad veelgi vanemaid teemasid üles kiskumiseks, mis on postitatud enne 2005 aastat. Big Grin Big Grin Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#32

Auto 24-s peaks samasisuline foorumiteema juba aastaid üleval olema. Noored kuked kisklevad seal oma "põhimõtteid" tuliselt kaitstes samamoodi. Kolige sinna oma rullnoka jutuga Smile
Jutu järgi annavad kõik Märtinile või Tänakule silmad ette, paraku on esimeste libedatega kraavid neid "auto libisemisest välja toojaid" täis.
Minu arvates tuleks leppida sellega, et tagaveolisel on omad eelised, esiveolisel omad ja neliveolisel omad.
Sõita tuleb osata kõigiga ja harjutada oma raudhobu jaoks talle kõige kohasemaid sõiduvõtteid.
Vasta
#33

Qunts Kirjutas:""Ka tagaveolisega on nii kui vibama hakkab lased gaasi lahti ja tõmbab sirgeks aga kui kiilakal jääl esiveoline kiirusel 100 km/h kuhugile poole lappama hakkab ei aita ükski sidur ega pidur.""

""Tagavolised on ka Mersud ja uut Mersut on väga raske ajada kraavi""

""Veel küsimus miks kõik tõsiselt võetavad sport autod on tagaveolised? ""

""Vaata ei ole vahet kas sõidad 70 või 90-ga kiilasjääpeal.""

""Ma ei räägi kiirustel vahest 70 kuni 88 vaid 70 ja 90 km/h.""

""Vasta küsimusele kumb sõidab jäärajal kiiremini kas tagaveoline järelhaagis järgi või esiveoline ?""

""...Lisaraskus tähendab maakülgetõmbe jõudu, ehk auto haardumist teega..""

"" Miks on Formel tagaveoline ???
Sellepärast, et esivedu on saast""

""Suvel on ka väga suured vahed autospordis ei ole nii et talvel sureb autosport välja""




See on ju puhas kuld lausa.


Aga teemasse: VIDEO
Vasta
#34

Tõeline meister sõidab ka maassevalatud jalgadega pargipingiga teelt välja, ei pea end sugugi vaevama küsimusega, et mis ots veab.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#35

Valaks ka omalt poolt bensiini lõkkesse juurde. Toungue
Olen sõitnud erinevate esi- ja tagaveolistega ja minu kindel eelistus on esivedu. Samas ei ole kavaski kedagi usku või usust ära pöörata. Igaüks sõidab sellega, millega ennast hästi tunneb.
Olen veel tähele pannud, et kaalujaotus, raskuskese, vedrustus jms on samuti väga olulised. Ekstreemsetel juhtudel olulisemgi kui veoskeem. Olen sõitnud talvel samal päeval, sama teed pidi ja samades sõiduoludes esiveolise tööautoga(Renault Rapid, naelikud) ja isikliku tagaveolise Datsuni-rappega(120Y), millel odavad naelteta Poola kummikud. Kui Renu käitus nagu viimane kits ja tuli 60km/h venides teel püsimiseks vaeva näha, siis Datsuni-rape seisis ka 80km/h teel nagu raudnael. No see oli ka näide äärmustest. Minu tagumendi all pole olnud stabiilsemat tagaveolist kui see Datsun ja hullemat kitse, kui see Renault. Selle viimasega, mida töö juures kanakuudiks kutsusime, oleksin esimest korda sõitma minnes suvel vihmamärja asfaldiga peaaegu kraavi sõitnud.
Aga muidu olen eelistanud esivedu nii stabiilsuse kui läbivuse tõttu. Tagaveolise pidev libeda "meeldetuletamine" tagumendi hõljutamise näol väsitab pikal teel liigselt. Pead kogu aeg olema pingul, et õigeaegselt rooliga korrigeerida. Tead, et kui üle võlli läheb, siis on läinud. Ainsaks erandiks oli mainitud Datsun, mis oli kummalisel kombel alajuhitav. Külje ette ajamiseks tuli ekstra vaeva näha ja alati see ei õnnestunudki. Tänapäeval on muidugi need kolme tähega abimehed, mis ehk aitavad. Endal kogemus nendega puudub... Olen eluaeg igasugu rapetega sõitma pidanud ja harjunud ise juhtima. Füüsikaseaduste eiramine viib kraavi igal juhul, olgu auto milline tahes.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#36

issver-sussver. mis vahet seal on, mihuke ratas veab. soetage omale sõiduriist, mis meeldib ja vajadustele vastab ja lihtsalt valige teeoludele vastav kiirus.
Vasta
#37

(25-09-2014, 10:58 AM)al101 Kirjutas:  Tiff Needell on mitu korda kõvem juht, kui meie kõik siin kokku.

Ma vaidleks sellele vastu! Kõik sõltub, milleks, miks, kus ja kuidas juhtimiseks lugeda. Kuna mina olen elus ära lõhkunud ka mingit laadi autosporti tehes põhimõtteliselt NULL autot, Tiff aga lugematul hulgal, siis olen mina kindlasti parem juht Big Grin Ja ükstaspuha, on tegu "tavalise" autojuhiga või autosportlasega, mõlemal on üks eesmärk: jõuda KOHALE ja seda TERVE sõiduvahendiga. Soovitatavalt autospordis veel ka esimesena... viimane kord Tiff'i sõitu vaadates läbi teleekraani Goodwood'i festivalil, siis ei puhunud Ta ka seal esimest pasunat.
Või oskavad Tiff, Markko, Sebastian etc meist paremini näiteks ummikus istuda??? Või oskavad nad aprioorselt paremini 10-meetrise putkaga tagurpidi slaalomit sõita??? Või istuvad Austraalias road-traini rooli ja sõidavad vihmaperioodil läbi kõnnumaa ilma kinni jäämata??? Või ei kuku Alaskal/Kanadas jääteedel kunagi läbi jää, ei jää kinni? JNE.

See ja teise teema kraavis käijad, ongi suurim probleem, miks mulle hakkas jäledalt närvidele käima Eesti rahva-autosportlaskond: kõik on hirmsad sportlased ja suurimad sõiduässad. Mitte ühteainsamat spetsiaalset juhtimisvõtet, millega saab autospordis tuhandiku võita, ei ole tavaelus-liikluses vaja, õigemini on see keelatud! Seega on need ebavajalikud oskused olemaks HEA autojuht. See, et autosportlased ja Tiff Needel oskavad mingeid trikke autodega teha ei tee neist kuidagi paremat autojuhti. Aga sellest Sa juba kirjutasid Wink

Ning siit tuleb esi-, taga-, või nelikvedu: jummala kama kaks, mis ots veab, sõita saab kõigega. Igaüks on omamoodi. Ja tuleb tunnistada, et libedates oludes olen ma kõigist elus omatud ja kogetud versioonidest enim rahul praeguse alajõulise hirmodav-kvattroga: poolteisttonni keret, mida ajab edasi suhteliselt nõrguke mahlapakk; käitub kui edeveoline, alajuhitav ehk kipub otse minema ja pidurdatakse ikkagi massi, seega ei kipu kuidagi "ässama" elik kihutama; vajadusel vajutad nuppu ja tagasild on blokkis; madalalt pöördelt on mõnusalt momenti jaksamaks vedada tuimalt jämedalt tonnist haagist. Aga miks kogu aeg kaasa pööritada suurt hulka rauda, seda ka sirgel kuival maanteel, +2 l/100km sama katlaga 1WD'ga võrreldes? Samas edevedused on ka head ja pole kinni jäänud, on siin kaader käinud Sitika tehtud rada proovimas Pakri poolsaarel Wink ning "liiga võimsad" tagavedused on ka lahedad aga reaalsuses ohtlikud. Ning tagavedu muutub talvel lõpuks lihtsalt tüütuks. Nii jääbki alles maailmas enimlevinud variant: normaalse jõuga automaadiga edevedune on vast kõige pretensioonitum ehk mõnusaim liikur meie kliimavöötmes. Või siis hübriid: tagasilla elektrimootor ja kogutav kineetiline energia on päris erootiline lahendus, ainult et hinnanumber on porno.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#38

Loen ja imestan. Kui autol gaasipedaal töötab ainult on-off reziimis ,siis auto peabki teel välja lendama, ja tekib küsimus tehnilise seisukorra vastavuses nõuetele. Nii esi kui tagavedu kurvis, (mõistliku ja teeoludele vastava kiiruse juures), lähevad liputades rändama, kui järsult gaasi lisada või maha võtta. Toimub ju pidurdamine või kiirendamine siis kas esisillal või taga, hoides aga ühtlast (on-off autodel puuduvat) asendit pedaalil ei juhtu midagi hirmsat. Pidurdada tohiks ainult enne kurvi (või peale kui püksid pruunikad ja vajavad vahetamiseks peatust Big Grin) mitte mingil juhul kurvi keskel (kolmetäheliste abimeeste olemasolul isegi natuke võib). Esiveolistel aitab kurvist väljuda isegi natuke vedu suurendades kruusal näiteks, jääl võib teha aga karuteene kuna see on tunnetuse küsimus ja sõltub palju konkreetset autot tunda.
Tagavedu on aga kindlasti märksa lõbusam esimese lume ja jääga, kuid mitte liikluses loomulikult.
Vasta
#39

(25-09-2014, 10:58 AM)al101 Kirjutas:  Mul tekib muidugi mõne eelkõnelejaga siinkohal küsimus, kuidas on võimalik sattuda autoga juhitavuse poolest ohtlikku olukorda, kui ei ole jääd, ega lund ?
Tühi, ja kõrge "tordikarp" vähe järsemas kurvis, roolis noorepoolne tihend, kes ootas sõiduautoga sarnaseid sõiduomadusi. Ei ole ka välistatud, et auto oli varem avarii läbi teinud ja nurgataguses töökojas kuvalda ning kellegi ema abiga sõidukõlbulikuks tehtud. Kohutavalt kipakas riist! Töö juures pisiasjad kedagi ei huvitanud. Anti kätte ja sõida! Hiljem, kui trikid teada, probleeme väga ei olnud. Siiski õnnestus kogu ettevaatusest ja tasakesi sõitmisest hoolimata ühel tuisusel talveõhtul kaks korda sattuda olukorda, kus teele jääda aitas ainult "Taewa Wäggi". Ühel korral pirueti ja lumepilvega, kuigi kiirust essugi ei olnud, 50-60 km/h ehk. OK, ilm oli ikka ekstreemne ka, libe ja tuisuvaalud poolpõiki üle tee. Hea küll, võibolla olen keskmisest shitem juht. Pole ennast Schumacherina välja pakkunudki. Aga samal reisil (Pärnu-Sangaste-Valga-Pärnu) oli ka moment, kui Valgas tõusul koha pealt ära ei saanud. Meelitasin kuidas oskasin, ei midagi. Teised autod ümberringi läksid nagu muuseas minema, ei probleemi. Oli suvalisi ronte, suvaliste trööbatud papudega. Tööautol korraliku mustriga naelikud all ja peale kriipimise mitte essugi. Ootasin, kuni kõik tühi oli, libistasin kanakuudi ettevaatlikult mäest alla, pöörasin ringi ja võtsin hoogu. Siis sain kuidagi üles. Sellest fenomenist pole siiani päriselt aru saanud, aga minu mälestustes on see kõige sandima teelpüsivusega auto maailmas. Isegi vanamehe suverehvidega 2101 oli talvel kübe parem(tol ajal kui sellega sõitsin, oldi siinmaal talverehvidest ainult kuulnud, et on olemas).

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#40

(25-09-2014, 13:17 PM)al101 Kirjutas:  Autoõnnetuste statistika järgi ei saa otsustada inimese sõiduoskuse üle.

MILLE JÄRGI SIIS VEEL???

Isegi maailma absoluutsetes tipp-sarjades on alati olnud mehi, kes teevad teistest kordades vähem avariisid, lõhuvad harvem tehnikat jne ning on selelga ka mitmekordsed Meistrid. Näide: Seb Loeb. Vaat siin ma juba usun, et Loeb on meist kõigist, peaaegu et kogu maailma inimestest, PAREM autojuht. Nii kahekesti sõites kui üksi kõvakattega ringil. Loebi statistika on "sõnul seletamatu" ja selles spordis on tõesti mõned kraavisõidud lihtsalt sisse kirjutatud, sest ilmeksimatuid ei ole olemas. Ja siis on "kõik ülejäänud" kraavi-otid jms kaader.
Muuseas, HEA AUTOJUHT on see, kelle kõrval julgeb abikaasa/laste ema ka igal ajahetkel ja suvalises autos istuda, sest Ta on juhi oskustes kindel. Ja Loeb läheb jälle abikaasaga koos rallit sõitma ja võitma.

Kõik see trihvtimine ja muu pullisitt ei näita mitte midagi. Üks oskab külg ees sõita, teine burnoutida, kolmas mudast läbi sõita, neljas kalju otsa ronida, viies düünidelt hüpata, kuues... etc. Pisike videoke tihvniidlitest, kes kõik on ju eriliselt kõvad spetsid autoga SÕITMIST õpetama Big Grin Ja miks arvatakse, et nendel elukatel ei ole juhitavus, vedrustuse häälestamine, erilised sõiduvõtted ja muud erioskused AUTOSPORDI mõistes olemas? Aga nii nagu see sport, on kogu autosport tavaelust valgusaasta kaugusel ja nende spetsiifiliste oskustega pole täna-siin-praegu autoga perega seenemetsa sõites sittagi peale hakata.

Selles suhtes ma loen ja naudin ksf! Olev Toomi autoteste, sest Ta on üks väheseid, kes ei torma suvalist perejunni külge-ees sõidus, põdrapõikes, gigakiirenduses ja muus mõttetuses testima. Ka see käis mulle Autolehe aegadel kergelt närvidele: jummala kama kaks on nendest "numbritest", AUTO, eriti selle, mida püütakse müüa pereautona, puhul. On mustmiljon muud olulisemat omadust ja neid võib siis mingi mõõdetav test täiendada aga mitte olla autode hindamise "headuse" aluseks.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne