arutlus : taga- või esiveoline
#41

See tolmupilves mäevallutamine, kellele seda vaja on? Naftakompaniidele otsasaava nafta hinnatõusu kiirendamiseks? Et norm kasutuse juures jätkuks 60 aastaks aga minu silm seda ei näe, kulutame siis 40 aastaga maapõue tühjaks ja hind tõuseb taevasse. Kas nii?
Teemasse niipalju, et huvitab teiste kogemus püsikiiruse hoidja + kiilasjää peal veekiht. Ise esimesed tutvused suvel ja hea haarduvusega tütretütre autoga. Kuidas siis käitub mäest laskumisel - tõusul lõunaosariikide mägedes või näituseks sossimäest Tln-s. Kas lülitate enne välja või usaldate miskit automaatikat. Ms. täna oli lauluväljaku taguse mäe peal miskit 400 liitrit õli ja pole kah üles saadud.

Инвалид информационной воины.
Vasta
#42

Et igavaks ei läheks, viskan hagu alla.
Mina väidan, et olen parem juht kui Tiff Needell.

Kes tahab, võib tõestada vastupidist. Toungue Kutsuge kasvõi härra kohale. Ja loomulikult ka tõeline autoriteet Clarkson. Ka talle võin tõestada. Toungue
Vasta
#43

(25-09-2014, 18:11 PM)aavu Kirjutas:  See tolmupilves mäevallutamine, kellele seda vaja on? Naftakompaniidele otsasaava nafta hinnatõusu kiirendamiseks? Et norm kasutuse juures jätkuks 60 aastaks aga minu silm seda ei näe, kulutame siis 40 aastaga maapõue tühjaks ja hind tõuseb taevasse. Kas nii?
Teemasse niipalju, et huvitab teiste kogemus püsikiiruse hoidja + kiilasjää peal veekiht. Ise esimesed tutvused suvel ja hea haarduvusega tütretütre autoga. Kuidas siis käitub mäest laskumisel - tõusul lõunaosariikide mägedes või näituseks sossimäest Tln-s. Kas lülitate enne välja või usaldate miskit automaatikat. Ms. täna oli lauluväljaku taguse mäe peal miskit 400 liitrit õli ja pole kah üles saadud.

Kiilasjää peal püsikiirushoidja on saatanast!


Aga oma kogemus libedal püsikaga pärineb suure auto roolist. Sai kord sõidetud Helkkarist Lahti poole. Suur ja uhke kiirtee nagu seal on, vajutasin piirajani ja panin püsika. Oli küll tee peal natuke lund, aga ei midagi erilist näiliselt. Koormat polnud, seda läksingi Lahti tagant tooma, seega - tühi poolhaagis.
Põnevaks läks siis kui kuskil Orimattila teeotsa kandis masin järsku käes turtsuma hakkas. Mõtlesin juba igasuguseid variante aga kui juhtimise üle võtsin, sain aru - tee on nii libe, et püsikaga mäest üles minnes kisub ratast ringi. See natuke ehmatas küll.
Lahenduseks oligi see, et natuke kiirust maha, enne iga tõusu kiirus jälle üles ja siis "poole gaasiga" mäkke. Nii, et kiirus küll vähenes, aga mingi vedu oli taga. Hakkama sain.

Paljud ei saanud, kraavides oli pikki ja lühemaid ja väikseid ikka ridamisi sel päeval.
Vasta
#44

Automaadi ja tagaveoga tuleb jah veidi ümber öppida, eriti kui tegu möne paremini kinnijääva mudeligaSmile
Esivedu+automaat on neid probleeme vähem, mönes kohas vöib siiski üllatada
Ise eelistaks küll automaati igapäevasöiduks, (samas söidan ikka manuaaligaWink), küll esivedu, aga selle vastu pole mul midagi

Üldiselt jään endiselt isikliku ja ammu paikapandud-väljaöeldud arvamuse juurde, et kui ise oled saamatu siis ongi raske. Ei ole mul vahet mis vedu ja ei pea ka ilmtingimata naelrehvid olema, et söidetud saaks, saan väga vabalt ka lamellidega hakkama. Ja mis veel imelikum, oskan söita bensiini, ja isegi diiselautogaSmile

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#45

Kuna mõned postitused(10+ tk) on vahepeal ära kadunud, siis maadlesin iseendaga vahepeal vist.
Ego värk, mis teha. Big Grin

Need tomatikastid on ka täpselt sellised nagu nad on.
Mingil suzul tundis rattaid jääpeal üllatavalt hästi aga võrdluseks umbes sama vana suburbanil ei tundnud neid isegi märjal asfaldil mitte.

Tomatikasti kindlaks eeliseks on see, et ei pea kuulama kuidas naine kohalt minnes mootori detoneerima laseb.

Kui tahta autoga lustida ja mitte pidada eesmärgiks ülipikki külgees liikumisi(al101-i 300m näiteks), siis on kõik veoskeemid toredad.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#46

Oi kinu küll: üks troll ja läks saag jälle käima Big Grin Trollimine pidi kellegi diagnoosi järgi mingi psüühiline häire olema Smile

A et päris teemast välja ei läheks, siis olen ma eelmisel talvel ja kui antakse, ka see talv kompromissi teinud: veab üks ratas eest, üks ratas tagant ja kui difrilukk töötaks, veaks vajadusel kaks tükki tagant. Kärab küll, eelmine aasta ei keeranud kraavi ei vedava ega mittevedava ratta pärast (ptui-ptui-ptui). A ma veel mõtlen, et kui nüüd see aasta ikkagi midagi peaks juhtuma (mida ma loodan, et ei juhtu), siis kumb on süüdi, kas esimene või tagumine vedav ratas Smile
Vasta
#47

Keegi siin küsis, kuidas on püsikas+ libe. Võiks öelda, et ei midagi erilist, kuid tuleb ette üksikuid huvitavaid hetki.Wink

Praegune õigeotsavedune pereuniversaal libedal püsikiirusehoidjat pruukida ei lase. Juba väike nühamine kukutab hoidja maha. Ja see juhtub kaugelt enne, kui mina seda tagumendiga tunnetan. Mis omakorda toimub sekundit paar enne, kui see auto trajektoori mõjutama hakkab. Maanteekiirusel liikuv auto on tänu impulsi jäävuse seadusele tegelikult väga stabiilne asi.Cool

Naise viieliitrise sedaaniga on huvitavam: selle tagumine ABSi andur on peaülekandes. Ning tõusul on võimalik lahe situatsioon: ühe poole ratas käib ringi, auto tegelik kiirus väheneb, kuid mõõdetud kiirus (kardaanvõlli mõlemast otsast) säilib muutumatuna. Kuniks tee kalle on talutav, kaasneb sellega vaid huvitav helitaust. Aga piisava kalde korral teeb auto pära jõnksu, püsikas visatakse maha ja läbi automaadi hüdromuhvi tekkiv kerge mootorpidurdus stabliseerib auto iseenesest.

Mõlemad näited siis eelmisest sajandist ja keskmisest võimsamad. Talvel lamellrehviga, loomulikult.Cool

Päris uute autodega on see häda, et ühelt poolt on auto loojad teinud kõik, et lõigata läbi auto ja juhi vaheline suhtlus (OK, märgutuled on jäänud) ja teiselt poolt ei ole juhiabistite reaktsioon alati just hetkeolukorrale sobiv. Eriti valus teema on see automaatkasti korral - sel ei saa ju siduritki suruda. Ning Eriti Kõrge Disainiauhinna saanud käigukangi ohuolukorras juba reflektoorselt neutraalile ei suru...Toungue Ehk jäärada just ei sõida, kuid libedal provotseerides on üllatavalt kasulik.

Vat ootamatu käestmineku jutust ei suuda aru saada. Isegi esivedune hoiatab nii pool sekundit ette enne, kui ära vajuma hakkab. Iseasi, mida selle teadmisega keset kurvi enam peale hakata... Siiski on enamasti võimalik valida peatumise kohta. Lihtsalt tagavedusel on selleks aega mitu sekundit, esivedusel tuleb õige suund valida KOHE.

Esiveduse kõige suurem häda on salalikkus. Peab olema Väga Hea Juht, et tajuda pidamispiiri saabumist õigeaegselt. Väikeseks täpsustuseks, et ma räägin siinkohal autost, mitte füüsikaseaduste piire kompavast kanakuudistToungue Kuigi usutavasti ka Basilio kannatuste rada liikuvast autost vaadatuna polnud enne asja hapuksminemist olukord sugugi nii hull.Rolleyes

Tagaveduse hädaks on paratamatu ebastabiilsus pidamise piiril. Pesitsevad ju raske jõuallikas ja vedavad rattad auto erinevates otstes. Ning kui liikumisvektor vähegi ettepoole on, väheneb veorataste koormus veelgi, mis omakorda tähendab väiksemat haardejõudu. Lisame siia kesktõukejõu kurvist või tee kaldest tingitud külgkomponendi ja niigi ebastabiilne tasakaal saabki häiritud. Satub säärasel hetkel juhitoolile ajudeta isend, ongi koht statistikas kindlustatud.

Samas julgen täheldada, et viimased paarsada tuhat kilomeetrit on mind pannud nautima tagaveduse pereuniversaali pakutavat stabiilsust ja täiesti minu kontrolli all olevat ülejuhitavust vajaduse tekkides.Cool
Vasta
#48

Esiveoline diisel ilma veojõukontrollita ja ise mahaminemisoskuseta püsikiirushoidjaga polnud veevaaludes maanteel probleemi. Kuna see luges kiirust koodi pealt siis vastavalt emma-kumma rehvi tühja käimisega anti gaasi normaalselt või veel kõvemini Big Grin Kaua seda "katset" muidugi ei teinud aga esiveolise puhul kui auto ebastabiilseks muutub tuleks gaasi vähesegi võimaluse korral juurde vajutada. Igatahes kindlasti mitte sidurit vajutada.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#49

(25-09-2014, 22:30 PM)Tegelane5 Kirjutas:  aga esiveolise puhul kui auto ebastabiilseks muutub tuleks gaasi vähesegi võimaluse korral juurde vajutada. Igatahes kindlasti mitte sidurit vajutada.

No päris nii ka pole. Kui mootoril jõuvaru pole (tavaline maantesõit, kõrgeima käiguga), siis pole gaasi juurdetallamisest erilist tolku. Sõltub muidugi viskamise suurusest, aga üldjuhul suvaline pereauto ennast otseks vedada ei jaksa. Sõltub muidugi asjaoludest, miks masin stabiilsuse kaotas ja mil määral.

Sidur alla (vaba veeremine) toimib muidugi pigem madala kiiruse juures, maanteekiirusel ei jõuta üldjuhul "vastu lapata" piisevalt kiiresti. Samas annab see ekstreemtingimustes üldjuhul võimaluse valida, kummale poole lepikusse minna (või kus pool on rohkem ruumi oma tantsuliigutuste treenimiseks).


See teema tuletab meelde veel ühe klassikalise vaidlusteema: Kas paremad (vähemkulunumad) rehvid peaksid olema esi- või tagateljel Big Grin
Vasta
#50

(25-09-2014, 22:30 PM)Tegelane5 Kirjutas:  ...
esiveolise puhul kui auto ebastabiilseks muutub tuleks gaasi vähesegi võimaluse korral juurde vajutada. Igatahes kindlasti mitte sidurit vajutada.

Nõus, kuniks see lisamine käib ettevaatlikult, kuna enamus rehvimustreid evib parimat veovõimet 5-7% nühamise juures. Aga katsu ohuolukorras seda 5-7% tagada... Tean omast käest, et enamasti ei õnnestu.Sad

Sidur põhja on selles mõttes hea reegel, et see mõjub kõigile autodele võrdselt rahustavalt, olenemata veoskeemist. Lugema jääb ainult kaalujaotus ja liikumisvektori iseloom (suurus ja suund). Enamasti aitab, kuid vahel pole tõesti enam midagi teha võimalik...
Vasta
#51

Esiveolise tõmbab ka läbilibisev rehv otseks, rooli kuulamine tuleb siis tagasi kui rehv peab. OK, näide: lumine kaherealine maantee, tee keskel on vaal. Kuidas läbid vaalu, kas tõesti vajutad siduri alla kui esi või tagarattad vaalu lähevad? (räägime esiveost antud hetkel) Mina igatahes tegin seda tavaliselt üldse neljanda käiguga ja olin valmis kohe gaasi juurde vajutama kui vibama peaks hakkama. (ok rehvid polnud ka midagi head)
Mitte mingil juhul ei vajutaks ma sellises olukorras sidurit. Kui tõesti hakkab minema siis pidurid põhja, et kiirust võimalikult alla saada ja otse on ikka parem kui sidurdades kõikuda jumal teab kummale poole külge ees välja.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#52

(25-09-2014, 23:07 PM)Tegelane5 Kirjutas:  ...
OK, näide: lumine kaherealine maantee, tee keskel on vaal. Kuidas läbid vaalu.
...

Rahulikult, kerge veoga, rooliga rapsimata. Ei ole vajadust ei pidurdada, sidurdada ega rooliga võimelda. Ei esi- ega tagaveolisel.Cool

Möödasõidule minnes teed kiirendamise ära oma suunavööndis, läbid valli kerge veoga ja jätkad kiirendamist vastassuunavööndis. Ah, et ei jõua - no siis ei ole ju ohutuks möödasõiduks tingimusigi.Toungue

Õige näide oleks olnud vast midagi taolist: tuled paremkurvi piirkiirusel ja siis avastad endale vastu sõitmas kurvi lõikava tegelase. Teeon kaetud kerge lögaga, mille all on jää. Kuidas toimid?
Annad gaasi ja üritad sõita tema nina eest läbi vasakule teelt välja?
Pidurdad ja teed kalanäoga laubaka?
Või lööd siduri põhja ja loodad, et löga tõttu märkimisväärsest veeretakistusest aeglustuva liikumise vähenev kesktõukejõud ei ületaks rehvide põikpidamist ja suudaksid ahnitsevast vastutulijast siiski mööduda?

Mina olen säärasest olukorrast nii välja tulnud B3 Passatiga. Peeglid kolksusid, kuid autod jäid kohtumisel terveks. Vastutulija tegi oma lollusest küll spinni ja lõpetas teeäärses kraavis katuse peal.
Vasta
#53

Teemat on VÄGA HUVITAVALT roogitud Smile
Aga tegelikult tahtsin küsida - miks kõik need asjalikud inimesed siin laskusid vaidlusse tüübiga, kes väidab, et tagaveoline auto ei hoiata?
Pealegi, nagunii siin vastust ei saa ju...

Marko
tagavedu, naastud, automaatkast

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#54

Kui sõita ei oska lähevad kraavi mõlemad =)
Ja kui isegi oskad kipub ka mõlemaga üllatusi tulema. Ise olen esiveolisega driftinud 80km/h, sai küll hullult hoitud aga näe nagu gaasiga vääratasin nii külg ees. Aga õnneks suutsin teha möödapõike vastutulevast autost ja seejuures teele jääda ning peale mõningast kogumist tee ääres sai sõitu jätkatud...
Vasta
#55

Täiesti savi mis vedu autol on, lõpuks on ikkagi asi istme ja rooli vahelises tihendis kinni. Tihend valib kas vale kiiruse, valed sõiduvõtted, valed rehvid või vale kellaaja kuskil kohas olemiseks. Viimane variant on muidugi enamasti teadmatusest tingitud, suitsiide ei hakkaks arvestama.

Esivedu, automaat ja lamellid, sõidetud 6a - no ei olnud hädasid, kui ise loll pole, siis on raske midagi ekstreemset tekitada.

Esivedu, manuaal ja naelad, sõidetud 1a - sama teema mis eelnevaga.

Nelivedu, automaat ja naelad, sõidetud 3 kuud - ootan talve! Big Grin

Audi 100 2.2 R5 1986
Audi 100 2.8Q V6 1991
Audi 200 2.1 5E 1981
Ex Audi 100 2.2 R5 1985; Audi 100 2.8E V6 1992; Audi 90 2.0 R5 1986
Vasta
#56

(26-09-2014, 00:23 AM)Marko Kirjutas:  Aga tegelikult tahtsin küsida - miks kõik need asjalikud inimesed siin laskusid vaidlusse tüübiga, kes väidab, et tagaveoline auto ei hoiata?
Nagu ütles Paunvere köster: "Mõistlikku lõbu ehk ajaviidet noorrahvale ei keela keegi!" Big Grin
Mis puutub hoiatamisse, siis peaks kogenud juht libeda tee ära tundma ka kergemaks muutunud roolist, mitte ootama kuni p***e lipendama hakkab. Seda siis igasuguse veoskeemi puhul. Võimendi segab küll mingil määral roolitunnetust, aga kübe tunda on ikka. Minu praegusel põhiliikuril (A6, naelikud) toimib veel üks hoiatus, mida eelmistel autodel tähele pannud ei ole - jupp maad enne pidamise kaotamist hakkavad naelad all kuuldavalt krõbisema. OK, kõigil eelnevatel autodel ei ole olnud naelikuid ja mõnigi on olnud lärmakam. Ehk ei olnud kuulda või tuleb see krõbina valjus kaaluerinevusest. Mida eksperdid arvavad?

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#57

Mõlemal on oma sõiduvõtted, head ja halvad.
Kui sul auto ootamatult lappama läheb, jah saad tagaveolise powerslidiga stabiliseerida, esiveolise läbivus parem kuna vedavad rattad keeravad.

Aga reaalsus on teistsugune. 99% juhtudest ei kasuta sa mingit powerslidi kui möödasõidul rekka kõrval sul masin lörtsi sees lappama läheb või vihma märjal asfaldil ootamatult kurvis külje ette viskab või otse läheb. Isegi siis kui sa reaalselt oskad kurve, ringe ja ka sirget teed läbida mängleva kergusega külje aknast välja vaadates ei tee sa seda juhul kui sa oled eelpool kirjeldatud situatsioonis. Kui sul auto ootamatult lappama läheb oled sa valesti hinnanud tee olusi, auto kiirust, auto võimeid ja iseenda võimeid. Kui seda juhtub tihti siis oleks parem kui sa ise paranka taha ei kibeleks. Tava liiklus oludes ei ole absoluutselt mitte mingit vahet mis ots veab. See kui auto teeb sinu jaoks midagi ootamatut näitab juba, et pole mitte mingit vahet, mis ots sul veab sõita sa nagunii ei oska ja erineva otsa veoeeliseid kriitilises situatsioonis sa nagunii õieti ei kasuta. Kõik on kõvad gaasi tallajad ja reaalsus on see, et esiveolisega gaasi tallates on sul nina kortsus tagaveolisega gaasi tallates on sul külg kortsus (kumba eelistad Big Grin )
Ekstreemsematel sõitudel on maitse asi kas tagaveolisega edaspidi sõõrikud või esiveolisega tagurpidi sõõrikud, kas kurv läbida gaasi tallates või kässarit rebides.
Sama loll vaidlus, kas ema või tütar. Kui on vaja saada saab mõlema käest, edasine on maitse asi.
Vasta
#58

(26-09-2014, 12:04 PM)Madlobster Kirjutas:  Aga reaalsus on teistsugune. 99% juhtudest ei kasuta sa mingit powerslidi kui möödasõidul rekka kõrval sul masin lörtsi sees lappama läheb või vihma märjal asfaldil ootamatult kurvis külje ette viskab või otse läheb. Isegi siis kui sa reaalselt oskad kurve, ringe ja ka sirget teed läbida mängleva kergusega külje aknast välja vaadates ei tee sa seda juhul kui sa oled eelpool kirjeldatud situatsioonis. Kui sul auto ootamatult lappama läheb oled sa valesti hinnanud tee olusi, auto kiirust, auto võimeid ja iseenda võimeid. Kui seda juhtub tihti siis oleks parem kui sa ise paranka taha ei kibeleks. Tava liiklus oludes ei ole absoluutselt mitte mingit vahet mis ots veab. See kui auto teeb sinu jaoks midagi ootamatut näitab juba, et pole mitte mingit vahet, mis ots sul veab, sõita sa nagunii ei oska ja erineva otsa veoeeliseid kriitilises situatsioonis sa nagunii õieti ei kasuta. Kõik on kõvad gaasi tallajad ja reaalsus on see, et esiveolisega gaasi tallates on sul nina kortsus tagaveolisega gaasi tallates on sul külg kortsus (kumba eelistad Big Grin )

AAMEN!!!

25 sõiduaastat absoluutselt kõigega (leninipea-rehvidest veoskeemideni) ja kõikvõimalikes oludes, mis Eestis üldse ette tuleb ja nagu on NULL avariid, on ka NULL "iseeneselikku" auto vänderdamist - tavasõidul! Kergelt libisemise piiril sõitmine on hoopis teine teema aga ka seda püüan vältida ehk kiirust veel vähendada. Teeliiklus ei ole autosport! Ja korduvalt kirjutatud AEGA kvaliteetseks elamiseks leian ma alati...
Siia hulka käib ka kõik need teistkümned tuhanded rajakirjutamise ja kontrollimise kilomeetrid. Vänderdanud ja piruette teinud vaid ja ainult "pulli tehes" ehk Just for FUN sõites. Ainsad ohtlikumad momendid on olnud pidurdamistel, kus klaasjääl ei ole pidamist aga vaid korra olen teadlikult otse sõitnud põllale, sest see oli ohutuim. Muud 5-6 korda olen ikkagi teepeenralt pidamist otsides enne peateed pidama saanud. Ja ma olin nooremana ikka päris sõge kihutaja, kui võtta aluseks lõikude keskmine kiirus... kuid alati olen osanud halbades/ohtlikes ilmaoludes kasvõi seisma jääda (Mossega tuli padukates tihti seista, sest nii oli ainuõige!) või ka 20-30 km/h sõita. Ehk valida igal ajahetkel teeoludele, autole ja iseenda oskustele ainuõige sõidukiirus ja PIKIVAHE! Eesti pinnal liigeldes on see vahemikus 5 (purjus ehk 0,x promilli peale mõnda tööõllet iseenda õuel metsast puid välja vedades) kuni 237 km/h (gps-mõõtmine).

Kõige ektreemsemad sõidud: Vana Bemmi keskuse juurest Paldiski uulitsalt tagurpidi pimedas tipptunnil koju Rahumäele (oi neid lolle nägusid, kui "Hainina viiene" Nõmme tõusul teises reas esimese rea molutajatest tagurpidi liikudes mööda sõitis Wink ); ilma piduriteta Mossega Kadakast koju ja Valiandiga Alaverest Ahulasse (35-40 km) maanteed... Ja ekstreemseimad teeolud on sattunud kõik Talveralli radasid tehes, kus isegi metsaalune oli jääs. Niisama lumetormid on köki-möki nende hulluste kõrval.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#59

Esimene postitus ei erista tavaliiklust ja muud liiklust, küsimus oli ju lihtsalt selles, kumb on kiirem?
Vasta
#60

(26-09-2014, 13:34 PM)ivo86 Kirjutas:  Esimene postitus ei erista tavaliiklust ja muud liiklust, küsimus oli ju lihtsalt selles, kumb on kiirem?

Kummaga saab kiiremini, kas ema või tütrega? Üks ütleb, et ema kogemused mängivad suurt rolli, teine jälle, et noore ja pringi keha vastu ei saa ühegi kogemusega.

Kiirem, kus ja kelle käes??? Ja oleneb kuhu kiire on? Kas tööle ja töölt koju, dragil või rallil finishisse, maanteelt haiglasse või hoopis risti alla puhkama?

Asfalt, kruus, lumi ning kas sõidan dragi, rallit, offroadi või hoopis lastega poest piima tooma? Lisaks veel miljon pisiasja: Kliirens, raskuskese, kaalujaotus, vedrustus, mass, automaat või manuaal, mootori võimsus, rehvid jne jne.

Kummad on paremad, kas kummikud või plätud??? Rabas kummikud, rannas plätud.
Aga minu isa käis eluaeg potastega ja sai ka hakkama Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne