Teema on suletud

naljanurk 2

Endalgi seline naljaka haridusega autoremondilukksepast diagnostikust tuttav. Mehel tulevad oma hariduse kohta ikka väga kummalised küsimused. Selliste vendade haridus on küll kuidagi kahtlane...
Näiteks;
- mis asi see kompressioon on?
- miks ta autol sidur peale vahetust(ise tegi) libiseb. Lahenduseks osutus trossi reguleerimine, millest poiss midagi ei teadnud.
- pärast auto teelt koju vedamist ja poolt õhtut nuputamist, miks auto käia ei taha, helistab ja küsib, et ega see jäme voolik asjasse ju ei puutu, mis üht otsa pidi pidurivõimu külge läheb, mis sest, et ta teist otsa pidi kuhugi külge ei lähe?
- ei saanud vend aru, miks omaloominguna kahest 2,5mm ristlõikega juhtmest aretatud mootori massijuhe juba mitmendat korda maha põles... Arvas et starter lühises...
-jne

Samamoodi oli mul ema Opel Tigraga. Hakkan käima panema, ei midagi, kapott lahti, aku nagu korras , ööga ei saa ju midagi juhtuda. Siis märkasin ,et automaatkas oli D peale jäätnud, panin P peale ja käima läksgi Big Grin

M: Skoda Felicia 1995 osadena.

Massjuhtmega tuleb mul veel üks lugu meelde.Peale kutseka lõpetamist töötasin ühes Türi autoremonditöökojas,kuhu tuli üks murelik kunde oma iidvana nissan sunny-ga kurtes starteri riknemist.Mina siis kohe suure hurraaga asja kallale ja hakkasin starterit maha keerama,nagu ikka võetakse ju kõigepealt akujuhe maha,võtsin,kruvisin juba starteripoldid lahti ja hakkan ka plussjuhet küljest ära keerama ja märkan,et tõmberelee teise jämeda klemmi külge läheb veel üks akujuhe!Mööda juhet edasi liikudes jõudsin ma aku miinusklemminiBig Grin Tuli välja,et keegi tark oli miinusjuhtme ühendanud sinna külge ja kui võtit keerad,siis on sulaselge lühis.Aku juurest jooksis veel mingi peenem juhe keresse ja tänu sellele saigi selline nali võimalikuks.Võtsin selle juhtme starteri küljest ära ja kruvisin selle starteri enda kinnituspoldi alla ja asi toimis nagu uus.Kui kunde autole järgi tuli ja küsis,et kas oli midagi hullu viga?Ma siis küsisin ta käest,et kuidas see viga tekkis?Tema seepeale,siis seletas,et auto ei tahtnud enam käima minna,starter ainult plõksus ja loomulikult elektrikust naabrimees arvas,et starter on kutu ja kohe nokkis maha,proovis akulaadijaga(mis oli varustatud selle nn START viguriga),toimib.Kruvis siis starteri peale tagasi,aga seda miinusjuhet kinnituspoldi alla ei keeranud ja starter klõpsi ikka ainult.Minu arvates toimus järgnevi nii:Naabrimees üritas siiski aidata ja uuris asja edasi,ja näe krt üks juhe lahti ja kuna ta tegelikult ei osanud seda kuhugi keerata,siis targana näides kruvis selle tõmberelee külge ja teatas,et hoopis aku on omadega läbi.Autoomanik läks ja ostis uue aku,pani peale aga auto ikkagi käima ei lähe,akujuhtmed ainult tõmblevad ja kärssavad kui võtit keerab.Peale seda kunde juttu soovitasin tal naabrile öelda,et pangu oma elektrikuamet maha,muidu tapab veel ennas ja mis veel kõige hullem kedagi teist ka ära!

Masin on masin, peaasi, et liigub:
http://photofile.ru/users/1baf7d374fe6bc...nImageLink
Ja kontrastiks järgmine
http://photofile.ru/users/dmfirst/952505...nImageLink

Jällegi, nuta või naera, aga siia nurka passib kõige paremini. Äsja, s.t umbes tund aega tagasi nägin Tallinnas Nõmme piirkonnas asjalikult väikeseid tänavaid sahkavat traktorit. Kõik on iseenesest tore, aga kellelgi on vist jäänud selline väike pisiasi kahe silma vahele, et lund oli nendel tänavatel juba eile ainult sõidurööbaste vahel 5-6 cm, millest tänaseks oli järgi jäänud ainult mõni üksik kübe. Aga kõva sahkamine käis sellegi poolest Smile

Ja midagi, mis vast Sillule peaks eriti meeldima ning teistel on ehk niisama huvitav vaadata ning mõnusat joru kuulata. Juutjuub esitleb: "Traktorite tants"Smile

Ehk teeb tuju paremaks:
http://photofile.ru/users/martinsmolensk...nImageLink
http://photofile.ru/users/martinsmolensk...nImageLink
http://photofile.ru/users/martinsmolensk...nImageLink
http://photofile.ru/users/martinsmolensk...nImageLink

Kuna rahvas vastu ei paista olevat, siis Basilio jätkab oma heietusi. Smile

Tagane saatan!

TREVis oli päris huvitav tegelane, keda Pühaks Isaks kutsuti. Ega ma ta päris nime teagi. Kuulsin vaid, et olnud varem mudajoodik. Ei olevat teisel muid seljariideidki olnud, kui vanad tööroobad. Uusi ei saanud ka laost anda, kohe jõi maha. Ööbis vahel ettevõtte saunas, kui konditsioon ei lubanud koduteed leida. Ühel x hetkel aga pani Kõigevägevam oma käe eksinud pojale ja juhtis ta valguse poole. Mees hakkas päevapealt padu-usklikuks. Ei võtnud enam tilkagi ja käis usinalt kirikus. Ka oli talle unes näidatud kirikus istuvat ja põlvitavat naist ning öeldud, et sellest saab tema abikaasa. Kõrgemalt poolt on sedamoodi otsustatud. Mees läks kirikusse, nägigi naist ja võttis ära ka. Nii et parasjagu müstikat ka selles loos. Tore lugu juhtus aga siis, kui Püha Isa pidi kusagile külla minema. Ei mäleta, kas see oli sünnipäev, matus või midagi muud, aga ilma pudelita ei kõlvanud minna. Pühamees pidas ise bussijuhi ametit, vedas töölisi objektile. Läks koos oma kolleegidega teeäärsesse poodi, küsis pudeli viina, maksis ära, müüja pani pudeli letile ja siis tekkis tõsine tõrge. Püha Isa tammus jalalt jalale, vaatas hädise näoga pudelit, järjekord seisis, müüja ootas. Olukord muutus juba piinlikuks, kui kõrval seisev kraanajuht tabas äkki asja ära: mees oli jumalale tõotanud, et ta enam oma käega viinapudelit ei puutu! Pakkus et “Tahad, ma viin su pudeli bussi?” “Ja jah!” muutus Püha isa rõõmsaks. Nii sündiski. Bussis koukis jumalasulane istme alt kaks paari presentlabakuid, ajas mõlemad paarid kätte ja viis viinapudeli kui saatana sigitise bussi tahaotsa, endast kaugemale. Pudel olnud veel väljasirutatud käes pikalt ees olnud nagu olümpiatõrvik.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

Kaskadöörid 1

Suurem osa TREV-i igapäevatööst oli seotud autode ja muu liikurtehnikaga. Nii ei saa kuidagi mööda minna nende juhtidest. Oli vanu ja muidu rahulikke mehi, kes masinaid hoidsid, aga oli ka praeguses mõistes rullnokki, kes oma päevinäinud masinatest viimast välja võtsid.
Üks säravaid isiksusi oli J. Hiljuti sõjaväest tulnud hirmus möllumees. Tema sõitis oma ZIL töökojaga Þigulidega võidu. Kui vanad mehed tulid töökotta remonti siis, kui auto enam käima ei läinud, siis tema tuli iga kord kui mõni 08 või 09 temast mööda sai. Tavaline kruiisimise kiirus oli 110. Ise nägin, kui temaga korra kaasa sõitsin. Rohkem ei tahtnud sõita. Smile Mõtlesin sellele, mis saab kui see kuut täie lauluga puusse lendab. Taga kuudis olid gaasikeevituse balloonid, bensiiniga elektrigenekas ja muud huvitavat, mis oleks tulekahju puhul kõvasti pauku teinud.
Pidurisüsteemi ta eriti putitada ei viitsinud. Kui auto seisma jäi, susises suruõhk igalt poolt välja. Uuesti sõitu minnes ei viitsinud ta ka oodata, kuni kompressor rõhu uuesti üles saab, vaid astus gaasilapatsi kohe põrandasse. Praegused veoautod ei saa enne paigast, kui õhk üleval, samuti oli KAMAZil see süsteem peal, aga ZILiga sai kõike teha! Smile Ükskord uljalt startides avastas J, et ei pööra enne töökoja seina välja. Õhku pidurites ka veel ei olnud ja nii ta sinna täiega sisse lajatas. Oli väga õnnetu ja vahetas poritiibu. Veidi aega hoidis madalat profiili, aga siis lõi dþigiti veri jälle välja. Oli vaja õlle või viina järele minna, endal ka mingi kogus juba sees. Ehitajate teel lendas ZIL salapärasel põhjusel kõige sirgemal kohal äkki nagu pääsuke üle suure laia magistraalkraavi põllule ja vajus külili. Imelikul kombel läksid katki ainult furgooni ülaserva olnud paar pisikest akent. Auto kättesaamisega oli raskem. K-700 tiris teda tee peale tagasi nii, et hirmsad kraavid olid taga. Peale seda kutti vist enam rooli ei lastud. Hiljem oli kuulda, kuidas ta ühes ehituspoes ametis olles elevust tekitas. J oli nimelt kusagilt süüfilise hankinud ja tänu temale pandi pool ettevõtte personali karantiini, sest kasutati ühist WC-d. Võib arvata, kui populaarseks ta seetõttu sai! Smile Viimane suurem ülesastumine oli, kui firma boss sõitis autoga mööda Papiniidu tänavat ja nägi J-i akutõstukiga nagu admirali mööda tee telgjoont vastu kimamas. Töö juures oli joomaks läinud ja viina tuli puudus... Seepeale sai ta hundipassi. Viimane info J-i kohta on kurvavõitu. Kohalikus lehes kuulutati teadmata kadunuks. Võimalik et uljaspea leidis lõpuks kusagil oma otsa...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

Lisan ka ühe nutuse loo. Kui TREVis oli huvitav tegelane, keda Pühaks Isaks kutsuti, siis meil kolhoosis oli mees, keda kutsuti JUMALA SASSIKS. Mees oli minu mäletamist mööda elupõline lindimees, ja kainena teda eriti vist näha polnudki. Selle mehega juhtus ka imelikke asju, neist paar tükki tuleb hetkel meelde. Ükskord oli mees saadetud midagi surnuaia juurde tõukama. Eks ta seal ukerdas, kuni masin keset surnuaeda välja suri. Mees lõpetas oma päeva varem ja läks koju magama. Kuna kohe olid surnuaiapühad ka tulemas, siis saatis töökojajuhataja vihaselt paar tehnohoolduse meest SURNUAEDA KORISTAMA. Teine kord jõudis JUMALA SASS linttraktoriga, millel oli kultivaator taga, mingi ime läbi töökotta. Natu imelik pilt avanes. Kultivaatori küljes oli päris palju EHTEID, seal oli muu hulgas surnuaia riste, kuid kõige suurem pärl oli segumasin, mis libises kaablit pidi järel.
Otsa sai see mees aga sõpradega järve sõites.

Kaskadöörid 2

MAZ kalluri peal oli paks poiss, nime ei mäleta. Hüüdnimi oli Massimõrvar. Smile
Tema paigaltvõtud, olgu siis MAZi või isikliku þiguli 01-ga, olid ikka nii et mustad jutid jäid maha. Mõlemal autol õnnestus tal üsna harukordne asi sooritada, nimelt väntvõll POOLEKS sõita! Muud põnevat temaga nagu eriti ei juhtunudki. Viinamees ei olnud, avariisid ka ei mäleta. Ainult autod ei pidanud tema käes vastu.
Üks värvikas tegelane oli hüüdnimega Sokk. Tema oli alguses lukksepp, hiljem läks autojuhiks. Sokk lihtsalt pidi igat töökotta remonti toodud autot katsetama. Territoorium oli TREVil suur ja kohti rallitamiseks mitu. Kord oli remondis varustajate ERAZ. Seda õudust nimetab üks mu hea tuttav siiani “armeenlaste kättemaks nõukogude rahvale”. Nooremale rahvale kiire iseloomustus: Mootor GAZ 24 ehk uus Volga, sillad GAZ 21 ehk vana Volga. Plekist armatuur, mitte kinni seisvad uksed, käiguvahetushoovastik, mis lubab vilumatul käsitsemisel mitu käiku korraga sisse panna, pärast mida ei liiguta masinat paigalt enam miski. Ühesõnaga – tõeline nõukogude autotööstuse ime ehk ratastel kirst[/u]! ERAZid olid kõik hirmsasti ära trööbatud. Kolisesid ja logisesid igalt poolt. Üks venelasest mootorimees pidi sellel kirstul klappe reguleerima. Mida Sokk seal tegi, ei mäleta, aga tema läks igal juhul katsetama. Mootorimees läks ka kaasa, et kuidas mootor jookseb ka. Äkki on vaja veel reguleerida. Võttis mõned riistadki kaasa ja istus kõrvalistmele. Sokk sõitis liivamägede juurde ja kukkus nagu alati metsikult rallitama. Kurvid peaaegu kahel rattal, kannakad kruusal ja muu stuff. Eriti ägedat vasakut kannakat tehes nägi Sokk silmanurgast, kuidas ERAZi parempoolne uks lahti kargas ja kaassõitja kirsatallad õhus kaare tegid. Väga stiilipuhas lend olevat olnud! Suusahüppekohtunikud oleksid kõvad stiilipunktid andnud! Siis oli mootorimees kadunud. Sokk rabas kähku rooli teisele poole, et mitte tagumiste ratastega äkki lahkunud kaasreisijast üle sõita, ning pidas kähku kinni, endal süda saapasääres. Mine tea, kas vanamees elabki enam! Vana turritanud peadpidi liivahunnikus nagu multifilmitegelane. Ajas aga ise enda püsti ja siis sadas #”%¤’&* matte mis hirmus! Iga mati vahele sülitati, sest suu oli maandumisel liiva täis läinud. Õnneks keegi viga ei saanud, ainult kõva ehmatus. Sokku see vahejuhtum rööpast välja ei viinud. Kui mõne ülemuse Volga kätte sai, mindi kõrvalisse kohta ja anti hagu. Hiljem läks ta teise osakonda autojuhiks. Sai kätte topeltkabiiniga GAZ 52-e ja kukkus õhinal kihutama. Ega mootorit kauaks olnud. GAZ 51 ja GAZ 52 mootorid ei talunud suuri pöördeid. Kui Sokk mootori maha ja laiali võttis, ei olnud väntvõll lihtsalt sinine, vaid säras kõigis vikerkaarevärvides! Kui Sokk järgmist mootorit peale pani, sigines tema selja taha TREV-i uus peainsener. Natuke aega tema tööd pealt vaadanud, ütles ta Sokule mõtlikult: ”Kas sa ikka tead, et nüüd tuleb tasemini sõita?” “Ja-jah! Alguses tuleb jah, natuke tasemini sõita!” vastas Sokk lihtsameelselt ja toimetas edasi. “Ei-ei, sa ei saanud aru!” seletas peainsener kannatlikult. “Üldse tuleb tasemini sõita!” Smile

Ega ülemusedki papist poisid olnud. Ei mäleta enam, kes see oli, aga ühele jäi purjus peaga tänav kitsaks. Kas olid rohelised sarvikud tee peal vastas või arvas et sõidab jalgrattaga, aga igatahes üritas ta ameti-Volgaga mööda kõnniteed telefoniposti ja maja seina vahelt läbi sõita, kus oli ruumi umbes meetrijagu.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

See lugu on küla pealt kuuldud.
Oli sügav vene aeg, kus kainet traktoristi praktiliselt ei tuntudki. Maamees sõi kodus lõunat ja nägi äkki köögiaknast, kuidas teed mööda läheneb Joss(linttraktor) ja kuidagi veidralt kõrvale kisub. Sõitis juba teelt välja ja raginal läbi tema aia. Selleks ajaks, kui talumees välja jõudis, oli traktor juba otsaga peenramaal ja jumal teab, kui kaugele oleks jõudnud, kui mitte kartulikoobas ette poleks jäänud. Kangide taga töllakil magav purupurjus traktorist sai alles siis midagi aru, kui sahk kartulikoopasse kinni jooksis ja mootor hakkas välja surema. Nii palju tema viinast läbiimbunud aju veel jagas, et tuleb sidur korraks ära lahutada ja gaasi anda. Nii ta tegigi. Joss tegi "Toh-toh-tohh!", ajas korstnast tahma välja ja lindid käisid all ringi. Kuna kartulikoobas pidas vastu, siis korrati protseduuri, kuni sajatav talumees sündmuskohale jõudis ja väsinud traktoristi kangide tagant välja tiris. Nii jäi koobas siiski esialgsele kohale. Mis edasi sai, sellest vaikib ajalugu, aga küllap tüübile füüsiline noomitus tehti.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

Seoses linttraktorist looga Basilio poolt tuli meelde üks samalaadne juhtum sügavast nõukaajast.
Vanaisa aiamaad kutsutud kündma üks suht kõva viinaveaga traktorist vanema Natiga. Teinud töö ära, saanud kokkulepitud pudeli, ja asunud koduteele. Vanaisa veel manitsenud, et ära kohe rüüpa, kannata ikka koduni ära.
Keeras siis mees õhtupimeduses masina nina kodupoole, ja asus üle majandi põllu koduteele. Koju tol õhtul mees aga ei jõudnudki. Mees leiti mahajooksnud roomiku ja kokkujooksnud mootoriga ja muidu nagu sõja läbi teinud masina kabiinist hoopis teiseltpoolt küla. Mitte eriti kaugelt töökojast. Ei tea kas oli plaan pärast vahepealseid sündmusi masina vigastusi parandama minna või oli lihtsalt juhus. Mehel nii raske joove, et hakanud taipama alles lõuna paiku.
Jälgede järgi oli masina marsruut ikka väga keeruline olnud. Tema teele oli jäänud suurfarmi karjakoppel, kust kari jooksu pääses, paar-kolm kivihunnikut, omajagu lepavõsa, mitme inimese aiamaad, lisaks puid täis puukuur ja ka korrusmaja elanike kasvuhoone.
Masin läinud mahakandmisele. puruks oli praktiliselt kõik, mis masina küljes pehmemast materjalist oli. Radikad, plekid, kabiin, tuled ja mis kõik veel. Isegi ader oli kaotanud tagumise korpuse, mis põllult kivihunnikust leiti.
Korraldati seltsimehelik kohus. Partorgi arust oli vanaisa suuremgi süüdlane, kui end maani täis joonud ja siis trikke teinud traktorist.

Vanaisa rääkis mulle kunagi sellise asja...
Et oli Venemaa suurde ja ilusasse riiki saabunud ameeriklastest tehnika hindajad. Läinud siis ühte tehasesse kus masinaid kokku pandi. Kokkupanek käis enamvähem järgmiselt, et venelased andsid ükstesele juppe järjest "eta hujovina" peale. Sama oli ka juhtunud ameeriklastest külalistega kui keegi seal seda mitu korda kordas ja masin pandigi kokku. Ameeriklased suures hämmingus, et masina juppidel kõikidel üks ja sama nimi, aga ikka pannakse kokku.

Nende nati/jossilugudega seoses tuleb mulle meelde üks nõukaaegne sügiskünni lugu.
Nimelt oli meie kanti vana talu ostnud üks liiklusinspektor ( peab toda talu seal praegugi).
No tuli siis künniaeg kätte ja kus sa hing seda künnimasinat ikka oskad otsida- sead sammud kohaliku sovhoosi töökoja manu.
No oli palgapäevajärgne aeg ja reede õhtupoolik kah veel. Meestel juba tuluke silmas.
Ja jäi siis inspektorihärrale üks vanakooli natimees pihku ja sellele peale pressima, et tule aga künna.
Vana vastu: kus ma künnan, ma ju vintis.
Inspektor kiitis vastu, et millal see see sind enne seganud on?
Vana jäi vait, mõtles natsa ja küsis vastu: mis siis siis saab, kui teepeal kinni peetakse?
Inspektor polnd kade mees: ära sa selle pärast muretse, ma sõidan ees.
Ja sõna pidas, sõitis vanal UAZ-iga ees, ja tõi samamoodi töökotta tagasi kah.

http://www.youtube.com/watch?v=0PCRUdpU9PA - Asendamatu tööriist köögis?

eks majanduslangus toob kaasa ka uued võtted inkassoturul:

http://e.imagehost.org/download/0594/untitled333

militaarmootorrattur

Väiksemaid peab aitama:
http://photofile.ru/users/f62bf59a01627b...nImageLink

Ja meil räägitaks liiklusohutusest:
http://photofile.ru/users/sweet_perec/20...nImageLink
http://photofile.ru/users/sweet_perec/20...nImageLink
ja sõiduki tehnoülevaatusest, vaadake, et tulekustuti aeg ei ole otsa saama, sest see on praegu põhiline tõmbenumber korravalvuritel
http://photofile.ru/users/sweet_perec/20...nImageLink

Puidutöötlemisettevõttes sidetehnikuna töötades puutusin aeg-ajalt kokku veidrate inimestega.

Isehakanud elektrikud 1

Üks võhivõõras papi trügis minu tööruumi. Ei teagi, kes talle soovitas minu juurde tulla. Kaenlas oli tal vana VEF raadio. Olevat läbi läinud. Jutt oli pikk ja segane ning iga kolmas sõna oli "vooluraadio". Seda ta korrutas nii palju kordi, et hakkas juba tervise peale. Lõpuks selgus, et poest ei olnud patareisid saada ja taat otsustas VEFi vooluvõrku otse ühendada. Kusagilt oli ta leidnud juhtme, kus ühes otsas oli kahvel, mis sobis translatsioonivõrku, aga kahjuks ka 220V omasse. Teine ots läks vist kõrvaklapi auku. Kui sobis, tähendab oli vaja proovida. Oli tükk tegemist, et temast lahti saada. Ütlesin resoluutselt, et mina kapitaalselt mahapõletatud raadioga tegeleda ei soovi. Taat seletas inertsist veel tükk aega oma "vooluraadiost" kuni lõpuks alistunult minema kõndis.
:

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

Isehakanud elektrikud 2

Üks teine veidrik käis mööda ettevõtet ringi läbipõlenud jootekolviga. Oli selline Breþnevi-aegne, puust varrega ja puha. Et mis see teil maksab, mähkige ringi! Olgu öeldud, et jootekolb sisaldab erilist takistustraati, mis on isolatsiooniks vilgukivi kihtidesse mähitud. Lahti on võimalik võtta, aga kokku panna enam mitte iialgi. Sama hea kui elektripirni parandada. Kõike seda püüdsid seletada kõik automaatikud, elektrikud ja üldse kõik elektriga vähegi kokku puutuvad inimesed, sest visa kodanik käis nad kõik läbi. Tulutult. Ei jäänud uskuma. Siis hakkas elektrikutelt traati nuiama, et temal pole meid, debiile, tarviski! Teeb ise korda! Valis välja hästi jämeda vasktraadi, painutas sellest U-aasa ja keerutas kokku, nii et ainult otsad turritama jäid. Küsis veel jootekolbi ja tinutas juhtmed külge. "Valmis!" kiitis ta võidurõõmsalt. Kolb pidi nüüd palju parem ja võimsam olema. Tahtis kohe proovida ka, aga see idee laideti tal maha. Öeldi, et meil juhtmed kehvad ja korgid nõrgad, ei pea vastu. Mine ikka koju proovima! Ja hoia kolbi kõrva ääres, kui seina pistad. Peaks kuulda olema, kui tööle hakkab! Cool

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne