28-11-2008, 14:11 PM
Öövalve
Õndsal vene ajal ei olnud keegi undki näinud tänapäevastest turvafirmadest ja iga ettevõte, kes mehitatud valvet tarvilikuks pidas, palkas ise endale valvuri. Nii oli ka TREV-is. Õhtul tõi asutuse bussijuht valvuriseisusesse ülendatud vanadaami kohale ja hommikul viis koju. Kui alguses liikusid ainult jutud, et mainitud daam eelistab valvamisele ainult tukkumist, siis lõpuks läks see nii julgeks, et saabus õhtul tööle teki ja padjaga varustatult. Enamasti saabus platsil hoitav tehnika mõistlikul kellaajal kui mutt veel ärkvel oli ja probleeme ei tekkinud. Keegi pidi nimelt suured väravad avama, mis ööseks olid kinni pandud. Vahel läks mõni masin aga katki ja jäi hiljaks. Siis oli suur tegu valvuri äratamisega. Lasti signaali ja tehti koledat müra. Harilikult läks tükk aega, kuni unine mutt sajatades tuli, endal padjajälg näos.
Ükskord aga lagunes ZIL kraana teel üsna ära. Kraanajuht remontis seda põlve otsas nagu oskas ja jõudis kohale alles südaöö paiku. Ise surmani väsinud ning meeles ainult kodu ja voodi. Paraku ei aidanud ükski inimlik ega ebainimlik moodus valvurimutti üles ajada. Kraanajuht oli probleemi ees: kraanat koju akna alla viia ei saanud, ei tohtinud ka. Enda isiklik auto oli platsi peal. Seda ei saanud ka kätte. Ei jäänudki tal muud üle kui kraana kurjaks ajada ja suured väravad hingedelt maha tõsta. Tagasi ta neid enam ei pannud vaid tõstis vihaga teisele poole teed kraavi. Läks vahetas autod platsil ära ja sõitis rahulolevalt koju.
Hommikul ärgates pidi valvurimutt infarkti saama. Väravaid netu! Käis ahastades ringi ja jõudis ka peainsenerile koju helistada, meil on SOS, keegi varastas ettevõtte peaväravad! Päeva peale tuli asi välja, väravad leiti ka ilusti maanteekraavist üles. Kraanajuhti noomiti isalikult ja kästi tal väravad tagasi panna. Mida aga valvuriga tehti, ei mäleta.
Õndsal vene ajal ei olnud keegi undki näinud tänapäevastest turvafirmadest ja iga ettevõte, kes mehitatud valvet tarvilikuks pidas, palkas ise endale valvuri. Nii oli ka TREV-is. Õhtul tõi asutuse bussijuht valvuriseisusesse ülendatud vanadaami kohale ja hommikul viis koju. Kui alguses liikusid ainult jutud, et mainitud daam eelistab valvamisele ainult tukkumist, siis lõpuks läks see nii julgeks, et saabus õhtul tööle teki ja padjaga varustatult. Enamasti saabus platsil hoitav tehnika mõistlikul kellaajal kui mutt veel ärkvel oli ja probleeme ei tekkinud. Keegi pidi nimelt suured väravad avama, mis ööseks olid kinni pandud. Vahel läks mõni masin aga katki ja jäi hiljaks. Siis oli suur tegu valvuri äratamisega. Lasti signaali ja tehti koledat müra. Harilikult läks tükk aega, kuni unine mutt sajatades tuli, endal padjajälg näos.
Ükskord aga lagunes ZIL kraana teel üsna ära. Kraanajuht remontis seda põlve otsas nagu oskas ja jõudis kohale alles südaöö paiku. Ise surmani väsinud ning meeles ainult kodu ja voodi. Paraku ei aidanud ükski inimlik ega ebainimlik moodus valvurimutti üles ajada. Kraanajuht oli probleemi ees: kraanat koju akna alla viia ei saanud, ei tohtinud ka. Enda isiklik auto oli platsi peal. Seda ei saanud ka kätte. Ei jäänudki tal muud üle kui kraana kurjaks ajada ja suured väravad hingedelt maha tõsta. Tagasi ta neid enam ei pannud vaid tõstis vihaga teisele poole teed kraavi. Läks vahetas autod platsil ära ja sõitis rahulolevalt koju.
Hommikul ärgates pidi valvurimutt infarkti saama. Väravaid netu! Käis ahastades ringi ja jõudis ka peainsenerile koju helistada, meil on SOS, keegi varastas ettevõtte peaväravad! Päeva peale tuli asi välja, väravad leiti ka ilusti maanteekraavist üles. Kraanajuhti noomiti isalikult ja kästi tal väravad tagasi panna. Mida aga valvuriga tehti, ei mäleta.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.