18-12-2008, 17:23 PM
TREV-is läks ühel kevadel suuremaks koristamiseks. Platsi kaugemas servas vedeles igasugust rauakoli, mida autokraana abiga teise auto kasti laeti. Muidu läks töö kenasti, aga linttraktori roomikujupiga oli raskusi. See oli natuke maa sisse vajunud ja tavapärasest mugavast olesklemisest välja pekstud kolm "õli" ei saanud sellest kuidagi jagu. Roomikujupp oli päris pikk ja ilmatu raske. Õlid torkisid seda j.mattide saatel kangiga ja püüdsid kraana troppe alt läbi saada. Peale igat ebaõnnestunud katset kukkus roomik maha ja vajus veel sügavamale pehmesse maasse. Lähedal seisnud võõras traktorist, kes oli TREV-is juhuslikult, vaatas seda pulli juba mõnda aega pealt ja laup tõmbus järjest rohkem kortsu. See oli karukasvu mees nagu Põrgupõhja Jürka. Lõpuks ei pidanud ta enam vastu. "Mis te jamate, kaduge eest ära!" käratas ta "õlidele" ja peletas nad ühe käeviipega minema. Kummardus, puuris oma suured kämblad roomiku alla ja võttis selle s ü l l e. Kandis eemale ja asetas hellalt autokasti. "Nii, tolgused! Putru tuleb rohkem süüa!" ütles ta ja läks minema. Vapustatud "õlid" vahtisid talle tükk aega järele.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.