07-03-2011, 12:20 PM
tere,et foorumis küllalt suurelt jalgratta-teema olemas siis üks vana-vanadelt kuuldud selline pajatus;lugu juhtund vanal hallil ajal kui jalgratas olnd päris haruldus,aga vargapoisse liikus ringi juba sel ajalgi.Nimelt ühes külas suri ära eakas vanamutt,teises külas pandi pihta jalgratas,no muidugi kui mutikene suri kutsuti papp õnnistust lugema ja kus ratas pihta pandi kutsuti kardavoi-urjaadnik kohale,aga juhtus nii,et kirikuhärra ajas külad segamini ja läks hoopis äraaetud jagratta talusse,premees kohe ukse peale vastu oh miste nüüd härra kerkoherra ,meite jaoks olli kadunuke(ratas)päris vana juba ja ega me tast sitast eriti hoolind enam ja ega mina teda tühja eriti puutuntki,sulane see sõtkus ta(ratta) sellan iga päiv,nii et olligi hea sai sitast lahti-saab sulane ka rohkem töödele pühenduda.Papp kuuland ammuli sui,et vat et sulane tallaski siis voodin surnuks eide vääää...