02-02-2014, 23:29 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 02-02-2014, 23:32 PM ja muutjaks oli Janka.)
Elust enesest ehe näide võtta "tundlikkuse" kohta...
Istuvad kolm daami Tallinnas (ikka tõsised daamid, kübarad ja uhked kleidid ja valged kindad... jne...) kohvikus, näksivad biskviitisid ja limpsivad peenelt tassikest sõrmede vahel hoides väärt kohvimärjukest sinna kõrvale.
Ajavad juttu. Lapselastest. Valjuhäälselt, pealtkuulajaid säästmata.
Üks muutub ülemeelikuks justkui tahtes teistele liigse daamitsemise eest kätte maksta ning hakkab jutuajamisse kaka asemel sõna fekaal (s i t t peab siin olema!) ja pissi asemel kusi poetama...
...mispeale teistel kahel suud ammuli vajuvad ning silmad keelavaid pilke loopima hakkavad.
Küsib siis üks neist, et "Kas sa sellise suuga sööd ka ve?"
"Ei, mul on söömiseks kodus kapi otsas lehma "räme sõim" (ja siin peab v i t t olema) !", tuleb vastuseks ja lausunu tõuseb ning lahkub.
Saa sa siis nüüd aru...
Istuvad kolm daami Tallinnas (ikka tõsised daamid, kübarad ja uhked kleidid ja valged kindad... jne...) kohvikus, näksivad biskviitisid ja limpsivad peenelt tassikest sõrmede vahel hoides väärt kohvimärjukest sinna kõrvale.
Ajavad juttu. Lapselastest. Valjuhäälselt, pealtkuulajaid säästmata.
Üks muutub ülemeelikuks justkui tahtes teistele liigse daamitsemise eest kätte maksta ning hakkab jutuajamisse kaka asemel sõna fekaal (s i t t peab siin olema!) ja pissi asemel kusi poetama...
...mispeale teistel kahel suud ammuli vajuvad ning silmad keelavaid pilke loopima hakkavad.
Küsib siis üks neist, et "Kas sa sellise suuga sööd ka ve?"
"Ei, mul on söömiseks kodus kapi otsas lehma "räme sõim" (ja siin peab v i t t olema) !", tuleb vastuseks ja lausunu tõuseb ning lahkub.
Saa sa siis nüüd aru...