12-04-2014, 01:21 AM
Ma arvan, et teema ei ole mõeldud füüsi-keemilist, vaid rõhk on asetatud rohkem filosoofilisele kallakule.
Kujutame nüüd ette sittujat välipeldikus.
Karu tuleb metsalaanest. Sittuja näeb karu läbi välipeldiku laudise. Hädaline ehmatab, ning proovides kiiresti asjaga ühele poole saada, punnitab nii kuis jaksab.
Selle peale hakkab karu peldiku poole jooksma.
Hädaline punnitab veel, kuid rohkem ei tule.
Karu jääb seisma, ning istub maha
'Situ ruttu karu tuleb', Nagu mis mõttes? Kas mida aeglasemalt jääk väljub, seda aeglasemalt karu end liigutada suvatseb? Aga mida karu peeretuse peale teeb... ohkab? Aga pipi puhul... sülitab?
Kujutame nüüd ette sittujat välipeldikus.
Karu tuleb metsalaanest. Sittuja näeb karu läbi välipeldiku laudise. Hädaline ehmatab, ning proovides kiiresti asjaga ühele poole saada, punnitab nii kuis jaksab.
Selle peale hakkab karu peldiku poole jooksma.
Hädaline punnitab veel, kuid rohkem ei tule.
Karu jääb seisma, ning istub maha
'Situ ruttu karu tuleb', Nagu mis mõttes? Kas mida aeglasemalt jääk väljub, seda aeglasemalt karu end liigutada suvatseb? Aga mida karu peeretuse peale teeb... ohkab? Aga pipi puhul... sülitab?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!