06-06-2014, 12:50 PM
Mees ärkab hommikul üles. Vaatab, ilus ilm. Loputab silmist rähma kastega ja läheb alla jõe äärde.
Kõik on ilus: kaste särab ämblikuvõrkudel nagu hõbedane vaip maas. Mõni lind rikub vahel vaikust. Järsku kuuleb mees kaugelt:
"Mine perse!"
Mees mõtleb, et mis värk on ja kuuleb jälle,
"Mine perse!"
Mitu korda järjest kõlag see lause ja hääl tuleb aina lähemale.
Lõpuks tuleb jõekäänu tagant välja paks mees laste kummipaadiga ja sõuab kulbiga.
Mees kukub täiega naerma ja küsib:"Kuule, sa lusikat ei taha võtta või?"
"Mine perse!"
Kõik on ilus: kaste särab ämblikuvõrkudel nagu hõbedane vaip maas. Mõni lind rikub vahel vaikust. Järsku kuuleb mees kaugelt:
"Mine perse!"
Mees mõtleb, et mis värk on ja kuuleb jälle,
"Mine perse!"
Mitu korda järjest kõlag see lause ja hääl tuleb aina lähemale.
Lõpuks tuleb jõekäänu tagant välja paks mees laste kummipaadiga ja sõuab kulbiga.
Mees kukub täiega naerma ja küsib:"Kuule, sa lusikat ei taha võtta või?"
"Mine perse!"
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!