29-06-2014, 19:31 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-06-2014, 19:31 PM ja muutjaks oli karvik.)
(29-06-2014, 15:00 PM)indrek Kirjutas:(29-06-2014, 09:27 AM)Basilio Kirjutas: Hakata suurt teadust tegema ilma ühegi praktilise oskuse ja kogemuseta on nagu maja ehitamine ilma vundamendita. Samas on neil olnud olemas kõik võimalused õppida. Jääb arusaamatuks, kuidas õnnestub pakutud võimalusest suure kaarega mööda minnes diplom saada...Võimalus "mööda minna" on pigem reegel. Kõrgkoolide algusaegadel kohtusid kõrgkoolides teadmistest huvitunud indiviidid, kes jagasid omavahel oma teadmisi. Oleks nii ka täna!
Et naljanurga teemas vähegi püsida, siis ka üks väike lugu. Harilikult leidub mu töölaual hulgaliselt vidinaid. Vahel haarab mõni elektroonikainseneriks õppinu muu kola seest pöördkondensaatori ning imestab, mis see küll on. Muidugi minul on imestamist veelgi rohkem, kuid juba selle üle, kuidas seda asja ära ei tunta. Olles ära seletanud, jääb noore elektroonikainseneri näos järelaimatavaks kõhklus sellest, kas nii lihtsate vahenditega ikka saab elektrilist mahtuvust muuta?
Siia otsa viskaks kivi ka vastas aeda.
Pöördusin tegelase(õppejõud) poole kes teadvat palju asjadest mis mind huvitab. Vaja oli tuuliku ja akude vahelist toiteplokki mis laseb tuuliku pinge vähe kõrgemal joosta kui aku pinge seda on. Kirjeldasin probleemi. Kirjeldasin olusid. Kirjeldasin omalt poolt uuritud asju ja probleem on veel lahendamatta muunduri osas. Tegelane lubas, et paneb skeemi paberile ja paneme asja koos tööle.
Lubas nädala pärast lahenduse välja pakkuda.
Nädalapärast tuli vastus:"Saab teha küll nii jah".
Edaspidi ta sellel teemal enam juttu ei tahtnud teha.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.