Teema on suletud

naljanurk 2

(28-06-2014, 20:00 PM)nootsii Kirjutas:  nendest IT meestest kes nt tehnika ülikoolis maksumaksja raha raiskavad poleks pidanud seda tegema 90%
Olles ise mainitud džentelmenidega kokku puutunud küll praktika juhendajana, küll aidanud kõvade koolide lõpetanutel elementaarseid asju teha, pean tunnistama, et väide peab paika. Kahjuks. Sad
Hakata suurt teadust tegema ilma ühegi praktilise oskuse ja kogemuseta on nagu maja ehitamine ilma vundamendita. Samas on neil olnud olemas kõik võimalused õppida. Jääb arusaamatuks, kuidas õnnestub pakutud võimalusest suure kaarega mööda minnes diplom saada...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

esimene viga "pole konkurssi" teine viga "rahastus süsteem" kogu kõrghariduses.

(29-06-2014, 09:27 AM)Basilio Kirjutas:  Hakata suurt teadust tegema ilma ühegi praktilise oskuse ja kogemuseta on nagu maja ehitamine ilma vundamendita. Samas on neil olnud olemas kõik võimalused õppida. Jääb arusaamatuks, kuidas õnnestub pakutud võimalusest suure kaarega mööda minnes diplom saada...
Võimalus "mööda minna" on pigem reegel. Kõrgkoolide algusaegadel kohtusid kõrgkoolides teadmistest huvitunud indiviidid, kes jagasid omavahel oma teadmisi. Oleks nii ka täna!
Et naljanurga teemas vähegi püsida, siis ka üks väike lugu. Harilikult leidub mu töölaual hulgaliselt vidinaid. Vahel haarab mõni elektroonikainseneriks õppinu muu kola seest pöördkondensaatori ning imestab, mis see küll on. Muidugi minul on imestamist veelgi rohkem, kuid juba selle üle, kuidas seda asja ära ei tunta. Olles ära seletanud, jääb noore elektroonikainseneri näos järelaimatavaks kõhklus sellest, kas nii lihtsate vahenditega ikka saab elektrilist mahtuvust muuta?

Dessantväelane ei taha lennukist alla hüpata ja ütleb: "Olen kümme korda alla hüpanud ja langevari pole veel kordagi avanenud. Rohkem enam ei hüppa! Lööge või maha!" Sellepeale võtavad lendurid mehel kratist kinni ja viskavad ta alla.
Samal ajal all kolhoosis peab direktor kolhoosikoosolekut. "Kurat võtaks mis see olgu!" karjub ta vihaselt: "Kuhu me niimodi jõuame ? Traktoristid joovad, mehhanisaatorid joovad, lüpsjad on dekreedis, keegi tööd ei tee ja..." samal ajal keset väikest mõttepausi kostab äkki katuselt tume müts ja direktor jätkab: "Ja see kuradi dessantväelane seal katusel hakkab ka juba närvidele käima!"

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(29-06-2014, 15:00 PM)indrek Kirjutas:  
(29-06-2014, 09:27 AM)Basilio Kirjutas:  Hakata suurt teadust tegema ilma ühegi praktilise oskuse ja kogemuseta on nagu maja ehitamine ilma vundamendita. Samas on neil olnud olemas kõik võimalused õppida. Jääb arusaamatuks, kuidas õnnestub pakutud võimalusest suure kaarega mööda minnes diplom saada...
Võimalus "mööda minna" on pigem reegel. Kõrgkoolide algusaegadel kohtusid kõrgkoolides teadmistest huvitunud indiviidid, kes jagasid omavahel oma teadmisi. Oleks nii ka täna!
Et naljanurga teemas vähegi püsida, siis ka üks väike lugu. Harilikult leidub mu töölaual hulgaliselt vidinaid. Vahel haarab mõni elektroonikainseneriks õppinu muu kola seest pöördkondensaatori ning imestab, mis see küll on. Muidugi minul on imestamist veelgi rohkem, kuid juba selle üle, kuidas seda asja ära ei tunta. Olles ära seletanud, jääb noore elektroonikainseneri näos järelaimatavaks kõhklus sellest, kas nii lihtsate vahenditega ikka saab elektrilist mahtuvust muuta?

Siia otsa viskaks kivi ka vastas aeda.
Pöördusin tegelase(õppejõud) poole kes teadvat palju asjadest mis mind huvitab. Vaja oli tuuliku ja akude vahelist toiteplokki mis laseb tuuliku pinge vähe kõrgemal joosta kui aku pinge seda on. Kirjeldasin probleemi. Kirjeldasin olusid. Kirjeldasin omalt poolt uuritud asju ja probleem on veel lahendamatta muunduri osas. Tegelane lubas, et paneb skeemi paberile ja paneme asja koos tööle.
Lubas nädala pärast lahenduse välja pakkuda.

Nädalapärast tuli vastus:"Saab teha küll nii jah".
Edaspidi ta sellel teemal enam juttu ei tahtnud teha.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.

(28-06-2014, 18:46 PM)JaakH Kirjutas:  Noh helistasin tuttavale et mis jama, uurigu järele. Ja lõpuks tuli välja et tüüp (itimees) oli teinud segu 1:40 ainult bensiini ja õli ajas sassi! Big Grin Umbes siis 40l õli ja 1 bensiini!
No on insenere!

Programmeerija ja insener satuvad lennukis kõrvuti istuma. Programmeerija teeb ettepaneku ajaviiteks üksteisele raha peale küsimusi esitada, aga insener ei ole eriti huvitatud, sest ta tahaks lihtsalt magada. Programmeerija ei jäta järele:
"Teeme nii: ma küsin sult ühe küsimuse, ja kui sa vastust ei tea, maksad mulle 5 dollarit. Siis küsid sina minult ühe küsimuse ja kui mina vastust ei tea, maksan sulle 5 dollarit."
Insener ei ilmuta ikka erilist huvi, nii et programmeerija teeb uue pakkumise: "Kui sina vastust ei tea, maksad mulle 5 dollarit, aga kui mina vastust ei tea, maksan sulle 50!"
Sellega on inseneri tähelepanu saavutatud ja programmeerija küsib esimese küsimuse: "Kui kaugel on Maa Kuust?"
Vaevumata üldse järele mõtlema, ulatab insener programmeerijale 5 dollarit ja esitab omalt poolt küsimuse: "Mis läheb mäest üles neljal jalal, aga alla tuleb kolmel?"
Pärast umbes tunniajalist tuhlamist oma läppari andmebaasides on programmeerija sunnitud insenerile 50 dollarit loovutama. Nüüd loodab insener viimaks rahu saada ja jääb tukkuma. Aga programmeerija ei jäta järele: "Kuule, mis selle küsimuse vastus siis on?"
Vaikides ulatab insener programmeerijale 5 dollarit...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Hästi mahutatud.Big Grin
[Pilt: auto_15062011_7.jpg]

Ehk aitab alljärgnev kallitel kaasmaalastel vast avanenud elektrituruga toimuvast paremini sotti saada ning sellega leppida. Nimelt on siin tõene ning ilustamata versioon selle kohta, miks hõõglambid välja suretati. Üllatuslikult pole süüdi mitte energeetikud, vaid füüsikud ja matemaatikud. Ning mõningasel määral ka politseinikud.

Aga lühidalt on lugu järgmine. Ühe suurema või ka väiksema kaliibriga koosolemise käigus juhtusid ühes hotellitoas koos napsi võtma kolm teaduste doktorit: kaks füüsikut ja matemaatik. Kõik meesterahvad. Istuvad, vestlevad intelligentselt ja siis korraga põleb laelamp sirinaga läbi. Et ainsa valgusallikata kiskus atmosfäär sellise kosseisuga seltskonna jaoks pisut perversselt romantiliseks, helistati, kuhu vaja. Tuli tunkedes mees, vabandas, ronis jalgupidi toolile (kingad võttis enne jalast), kruttis vana pirni välja, ulatas selle füüsikule, kes selle õrnalt lauale pani, siis kruvis remondimees tunketaskust võetud uue ja funktsioneeriva asemele, ronis tooli pealt alla, pani kingad jalga, soovis doktoritele kena olemist ja lahkus.
Matemaatik soojendab paksu põhjaga konjakiklaasi kahe peo vahel ja küsib topsivendadelt, ise peaga laua poole rehmates – “Aga kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida, niiet sokkel väljaspoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?” Mõlemad füüsikud elavnevad ja kinnitavad, et see on kahtlemata linnalegend ja füüsikaliselt nonsens – kui sisse läheb ja vahepeal mass ja ruumala ei muutu jne, jne – peab ka välja tulema! Ilmselt on oma roll ka joodud konjakil, et üks füüsikutest kahmab laua pealt läbipõlenud pirni ja lükkab selle endale suhu. Välja aga see sealt enam ei tule.
Tellitakse takso ja sõidetakse traumapunkti. Taksojuht kõõritab peeglist pirniga venda, aga küsida midagi ei julge. Jõuavad traumapunkti. Algul ei saa vastuvõtus valveõde mitte millesti aru, sest need kaks, kes rääkida saavad, räägivad korraga. Lõpuks näitavad talle kannatanut. Naerukrampides väänlev õde ei ole muuks suuteline, kui viipab neile ebamääraselt kirurgi kabineti suuna kätte. Kirurg on ilmselt elunäinud mees, vajutab raksatusega lambiga vennikese kuklal mingeid punkte, suu läheb veel rohkem pärani ja lamp tuleb välja. Ainult pea on veidralt kuklas ning suu ei lähe kinni. Kirurg rahustab kolmikut, et nii peabki olema – reflektoorsete retseptorite ajutine paralüüs jne, jne : 30-40 minuti pärast taastub kogu motoorika täies mahus, tüsistusi pole kunagi.
Lahkuvad, istuvad taksosse. Teine füüsik keerutab eemaldatud pirni käes: „No ei ole selline asi võimalik” Ja lükkab lambi endale suhu. Takso keerab ringi, sisenevad traumapunkti, tõstavad valveõe põrandalt üles, lähevad kirurgi juurde, kes vilunult kukla kallal raksutades annab neile ühtlasi teada, mida ta arvab idikatest, kes endale öösiti lambipirne suhu topivad, võtavad pirni kaasa ja lahkuvad.
Taksojuht kõõritab kahte pärani lõugadega venda tagaistmel ja söandab lõpuks küsida, et milles asi. Matemaatik seletab. Kougib isegi pirni taskust välja. Taksojuht ei usu…. Keeravad takso ringi, sõidavad traumapunkti. Õde ei anna sedakorda enam sellevõrragi rahustada, et ta iseseisvalt püsti püsiks. Kirurg eemaldab taksojuhi suust lambi ja lööb selle kanna all puruks sõnadega:” Muidu raisk jäätegi mul siin hommikuni käima!”
Sõidavad tagasi hotelli poole. Et taksojuhi pea on pärani lõugade tõttu kuklas, siis märkimisväärset kiirust ta muidugi arendada ei saa. Politseijaoskonnale liginedes äratab teosammul liikuv takso aga kõnniteel suitsetava mundrikandja tähelepanu ja see viipab käskivalt auto seisma. Kummardub, vaatab autosse ja küsib: „Ja kuhu sa neid imbetsille vead???” Ainuke, kes rääkida saab, on matemaatik ja see muidugi protesteerib: „Mis kuradi imbetsille, siin autos on kolm teaduste doktorit!” Ja räägib võmmile üldjoontes kogu loo ära. Politseinik keelab neil edasi sõita ja siseneb jaoskonda. Hetke pärast kustub seal valgus. Politseinik väljub, avab takso tagumise ukse ja pressib ennast jõuga füüsikute kõrvale. Suust paistab tal hõõglambi sokkel. Keeravad ringi, sõidavad traumapunkti. Õde leti taga nad elustada ei püüagi – joonelt kirurgi juurde. Koputavad uksele ja kirurg avab – endal pea kuklas ja suu pärani lahti.

vabal ajal painutan kaablit...

Putin läheb ennustaja juurde ja küsib: “Ütle, mis sellest Ukraina jamast saab?”

Ennustaja põrnitseb klaaskuuli ja ütleb:
“Mis saab, mis saab… Sõda tuleb!”
“Einoh”, ütleb Putin, “seda ma tean isegi, et sõda tuleb! Mis sa hämad!”
“Kuule”, vihastab ennustaja, “mida sa küsid siukseid laialivalguvaid asju siis? Küsi midagi konkreetset!”
Putin mõtleb pisut ja pärib: “Okei. Palju maksab Moskvas aasta pärast pudel õlut?”
Ennustaja mõtleb ja vastab:“Kaks grivnat!”

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Lisan siia lingi ühele vahvale automatkaloole.
Õigupoolest see päris huumorinurga teema pole, aga sobivamat kohta ka ei osanud
välja mõelda. Samas jutustus ise on mõnusas humoorikas võtmes küll.
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=63&t=53210&p=324046#p324046

Kaks jahimeest on öösel metsas.
"Kuula, öökull huikab!" ütleb üks.
"Öökull? Päris segi end joonud. See pole öökull, see on forell, " väidab teine.
"Mine nüüd! Mis sa nüüd!" vaidleb esimene vastu. "Forell sul nüüd öösel huikab!"






_____________________________________
Kuldsete kätega soss-sepp.

[Pilt: 10175023_10152407019587806_8100691236047406423_n.jpg]

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

K: Mis on vahet lapse sünnitamisel ja eesti suvel?

v: Peale 9 kuud ootamist laps reeglina tulemata ei jäta.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

(03-07-2014, 22:32 PM)mlsluik Kirjutas:  K: Mis on vahet lapse sünnitamisel ja eesti suvel?

v: Peale 9 kuud ootamist laps reeglina tulemata ei jäta.

Big Grin

Või äkki hoopis niipidi
K: Mis on sarnast lapse sünnitamisel ja eesti talvel?

v: Kui naine kevadel ringi tõmbab, võivad mõlemad mustad tulla.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Projektijuht on isik, kes arvab, et üheksa naist suudavad sünnitada (ühe) lapse ühe kuuga.

(04-07-2014, 08:22 AM)kilpkonn Kirjutas:  Projektijuht on isik, kes arvab, et üheksa naist suudavad sünnitada (ühe) lapse ühe kuuga.

See ei ole naljakas, see lausa kurb(kui pead sellistega töötama)

Mõnikord kui hakkad arvama et oled kõike juba kuulnud...
Teate mis häält teeb kana või traktor? Kui ei tea siis tasuks kuulata Wink


'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

Kui juba traktori häälele jutt läks https://www.facebook.com/photo.php?v=673576782707630

Näe on ju Lumememmeke.
Kolm palli,kätukesed.Kuid porgandit polnud käepärast...
ei ole aegunud ja hapuks läinud!Täitsa värke veel.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne