22-09-2015, 21:24 PM
Tudengipõlves sai sarnast elukat elamise aknal kasvatatud. Poissmehe värk: kardinapuul kõõluv suur ristämblik ei seganud midagi ega kedagi. Sai aga õuest kärbseid toodud ja Albertit (koduloomal peaks nimi ka olema) söödetud. Lõpuks olid ise ka nagu ämblik, otsisid sooje päikesepoolseid plankusid või seinu, kust mõne piraka porikärbse pihuga püüdsid. Enne ärakolimist saatsin ta vabadusse, kusagil Tartu linnas tema järglased nähtavasti rändavad.
Hetkel on üks sarnane söödik elutoa akna taga oma asju ajamas, hea näidata lastele, mida ämblik oskab ja miks teda kartma ei pea.
A.
Hetkel on üks sarnane söödik elutoa akna taga oma asju ajamas, hea näidata lastele, mida ämblik oskab ja miks teda kartma ei pea.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!