09-03-2017, 16:57 PM
Tõestisündinud lugu psühhiaatriaosakonnast.
Õhtusel ajal toodi kohale ennast deliiriumi joonud mees. Räuskas ja rapsis ega lasknud endale kedagi ligi. See oli veel selline aeg kui haiglates ei olnud turvamehi ja ka politsei ei tahtnud rahutuid patsiente taltsutama tulla. Pole aega, pole inimesi, pole bensiini jne. Meditsiinipersonal aga ei tohi patsiendi vastu vägivalda kasutada, muidu on kuri karjas.
Jaurasid ja jaurasid temaga - ei midagi. Siis viskas ühel õel üle: "Hoidke eemale, ma teen talle üksi süsti ära!". Õde oli selline ... väga gravitatsioonisõbralik inimene, kellele tuli kaks uksepoolt lahti teha. Rabas märatsejast kinni, surus ta hunnikusse ja istus igaks juhuks peale, et ta süstimise ajal rapsida ei saaks. Plaksas süsti kannikasse ja korras. Vennike rahunes kiiresti maha ja uinus nagu Okasroosike. Hommikuks magas ennast klaariks ja mõistusenatuke oli tagasi, noh nii paljukest kui tal seda oli. Aga hull ei olnud ta mitte.
Arst hakkas teda välja kirjutamiseks küsitlema a la "Kas sa tead kes sa oled? Kas sa tead, kus sa oled? Kas sa tead, miks sa siin oled?" jne. OK, tüüp jagas adekvaatseid vastuseid ja oli peaaegu omadega mäel. Viimasena kästi tal kirjeldada, mida ta mäletab oma hullarisse sattumisest. Siinkohal nii libedalt enam ei läinud. Tüüp kratsis kukalt ja tunnistas ausalt: "Ega suurt ei mäleta ... Mäletan ainult, et üks TOHUTU SUUR P**** vajus mulle peale ja edasi ei mäleta enam midagi!"
Personal hoidis hinge kinni. Kui nüüd välja tuleb, et nad patsiendi kallal vägivalda kasutasid, saab keegi kinga.
Arst toksis mõtlikult pliiatsiga vastu lauaplaati: "Nii-nii, 5 milligrammi Haloperidooli (seda antakse hallukate vastu) ja jätame esialgu sisse..."
Ja keegi ei julgenud piiksatatagi, et see tohutu suur ... mnjah, kehaosa oli päriselt.
Õhtusel ajal toodi kohale ennast deliiriumi joonud mees. Räuskas ja rapsis ega lasknud endale kedagi ligi. See oli veel selline aeg kui haiglates ei olnud turvamehi ja ka politsei ei tahtnud rahutuid patsiente taltsutama tulla. Pole aega, pole inimesi, pole bensiini jne. Meditsiinipersonal aga ei tohi patsiendi vastu vägivalda kasutada, muidu on kuri karjas.
Jaurasid ja jaurasid temaga - ei midagi. Siis viskas ühel õel üle: "Hoidke eemale, ma teen talle üksi süsti ära!". Õde oli selline ... väga gravitatsioonisõbralik inimene, kellele tuli kaks uksepoolt lahti teha. Rabas märatsejast kinni, surus ta hunnikusse ja istus igaks juhuks peale, et ta süstimise ajal rapsida ei saaks. Plaksas süsti kannikasse ja korras. Vennike rahunes kiiresti maha ja uinus nagu Okasroosike. Hommikuks magas ennast klaariks ja mõistusenatuke oli tagasi, noh nii paljukest kui tal seda oli. Aga hull ei olnud ta mitte.
Arst hakkas teda välja kirjutamiseks küsitlema a la "Kas sa tead kes sa oled? Kas sa tead, kus sa oled? Kas sa tead, miks sa siin oled?" jne. OK, tüüp jagas adekvaatseid vastuseid ja oli peaaegu omadega mäel. Viimasena kästi tal kirjeldada, mida ta mäletab oma hullarisse sattumisest. Siinkohal nii libedalt enam ei läinud. Tüüp kratsis kukalt ja tunnistas ausalt: "Ega suurt ei mäleta ... Mäletan ainult, et üks TOHUTU SUUR P**** vajus mulle peale ja edasi ei mäleta enam midagi!"
Personal hoidis hinge kinni. Kui nüüd välja tuleb, et nad patsiendi kallal vägivalda kasutasid, saab keegi kinga.
Arst toksis mõtlikult pliiatsiga vastu lauaplaati: "Nii-nii, 5 milligrammi Haloperidooli (seda antakse hallukate vastu) ja jätame esialgu sisse..."
Ja keegi ei julgenud piiksatatagi, et see tohutu suur ... mnjah, kehaosa oli päriselt.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.