11-10-2018, 23:37 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-10-2018, 21:47 PM ja muutjaks oli alfredo.)
Mees saab kõne maksuametist
- Vaatame, et te otseselt kuskil ametis pole, aga raha käib pangaarvelt päris korralikult läbi. Oskate meile seda anomaaliat ehk selgitada, härra?
-Miks mitte, vastab vana, kui vaja, tulen homme hommikul läbi ja vaatame üheskoos asjale otsa. Võtan advokaadi ka
ühes, koos on kindlasti lõbusam.
Nagu kokku lepitud, istuvad siis nad järgmisel hommikul maksuametniku kabinetis ja see küsib soojenduseks - kust teil
siis sellised sissetulekud, mu härra?
-No vaadake, mulle meeldivad kihlveod. Ja juhtub, et mõnikord võidan, sellest siis ka see raha, ei mujalt.
-Ei no mis te nalja teete või? Mulle siin kärbseid pähe ajama!
-Ei tee ja ei aja, aga võin kohe demonstreitada, et ei valeta.
-Mis arvate kihlveost näiteks 5tuhhi peale, et ma olen suuteline omaenese silma hammustama?
Maksuametnik mõtleb väheke, et selline asi küll võimalik pole ja löövad käed.
Mees kougib omal peast klaassilma, näksab seda teise kurvastuseks ja pistab pähe tagasi, nagu poleks midagi juhtunudki.
Kaotaja närib seepeale küüsi ja mõtleb juba midagi krõbedat öelda, kui teine teeb järgmise ettepaneku, et veame näiteks
7tuhhi peale kihla, et ma võin ka oma teist silma hammustada ja et vastaspoolt julgustada, siis keerutab peas seda teist, täiesti funktsioneerivat eksemplari. Silm toimib.
-Võidate oma raha tagasi ja jääb veel ülegi, annab mees aimu magusast perspektiivist.
Ametnik mõtleb - no ei ole ju võimalik, et teine oma toimiva ja täiesti vajaliku abivahendi heast peast ära rikub? Kahtleb väheke, aga lõpuks löövad jälle käed. Ahnus sai võitu.
Mees kougib seepeale jumala rahuga suust korralikult kokkukäivad kunsthambad ja näksab nendega nagu moepärast seda
toimivat silma. Öeldud-tehtud. Paar minutit ja miinus kaksteist tuhat, ahastab kaotaja ja katkub mõttes juukseid. Abi sest muidugi pole.
Noo nii. Maksuametnik ei jõua ennast ära kiruda ega toibudagi, kui mees teeb veel ühe pakkumise.
-Päev ei alanud sul täna vist eriti hästi ja mõistan, et meil oleks vaja siiski häid suhteid hoida, onju? Näiteks viieteist tuhhi peale, jääte veel võitugi ja saate naisele midagi ilusat osta.
Vaatab siis toas otsiva pilguga ringi ja pakub variandi.
-Võta näiteks see prügikorv, vii sinna teise toa nurka ja ma kusen siitsamast sinna nii täpselt sisse, et mitte tilkagi ei lähe maha ega midagi.
Ametnik pühib oma allesjäänud loogika riismed kokku ja vaatab, et no see ei ole ju võimalik - vahemaa on ligi kolm meetrit - ja sinna niimoodi sisse kusta, et midagi maha ei lähe, ammugi nii kaugele üldse lasta. Kaalutleb mis kaalutleb, aga vaatab, et kaotada seekord ei saa ja viib prügikasti kohale, kus kokku lepitud. Löövad käed.
Mees võtab siis püksist asjanduse ja lihtsalt kuseb. Ametniku lauale, paberitele, põrandale, igalepoole mujale niipalju kui jätkub ja mõnuga kohe soristab. Prügikasti loomulikult mitte tilkagi, see poleks puht füüsiliselt võimalik. Ja maksuametnik, mõistnud, et on seekord võidumees, ei suuda oma õnne uskuda ning rõõmustab nagu pisike jõmpsikas.
Nüüd võtab advokaat kahe käega peast kinni ja hakkab kõva häälega nuuksuma.
-Oi-oi-oi-oi ja ohkab raskelt. No mille pärast küll oli mul vaja enne siiatulekut kundega saja tuhhi peale käed lüüa???
Ta lubas ju ilmvõimatut ja suurustas - Me läheme nüüd sinna kuramuse maksuametisse ja küll sa näed, ma lihtsalt kusen tolle vennikese laua ja kogu elamise täis, mille peale see kuradi ametnik on veel õnnelik nagu väike laps kingitust saades...ja mina ei uskunud.
- Vaatame, et te otseselt kuskil ametis pole, aga raha käib pangaarvelt päris korralikult läbi. Oskate meile seda anomaaliat ehk selgitada, härra?
-Miks mitte, vastab vana, kui vaja, tulen homme hommikul läbi ja vaatame üheskoos asjale otsa. Võtan advokaadi ka
ühes, koos on kindlasti lõbusam.
Nagu kokku lepitud, istuvad siis nad järgmisel hommikul maksuametniku kabinetis ja see küsib soojenduseks - kust teil
siis sellised sissetulekud, mu härra?
-No vaadake, mulle meeldivad kihlveod. Ja juhtub, et mõnikord võidan, sellest siis ka see raha, ei mujalt.
-Ei no mis te nalja teete või? Mulle siin kärbseid pähe ajama!
-Ei tee ja ei aja, aga võin kohe demonstreitada, et ei valeta.
-Mis arvate kihlveost näiteks 5tuhhi peale, et ma olen suuteline omaenese silma hammustama?
Maksuametnik mõtleb väheke, et selline asi küll võimalik pole ja löövad käed.
Mees kougib omal peast klaassilma, näksab seda teise kurvastuseks ja pistab pähe tagasi, nagu poleks midagi juhtunudki.
Kaotaja närib seepeale küüsi ja mõtleb juba midagi krõbedat öelda, kui teine teeb järgmise ettepaneku, et veame näiteks
7tuhhi peale kihla, et ma võin ka oma teist silma hammustada ja et vastaspoolt julgustada, siis keerutab peas seda teist, täiesti funktsioneerivat eksemplari. Silm toimib.
-Võidate oma raha tagasi ja jääb veel ülegi, annab mees aimu magusast perspektiivist.
Ametnik mõtleb - no ei ole ju võimalik, et teine oma toimiva ja täiesti vajaliku abivahendi heast peast ära rikub? Kahtleb väheke, aga lõpuks löövad jälle käed. Ahnus sai võitu.
Mees kougib seepeale jumala rahuga suust korralikult kokkukäivad kunsthambad ja näksab nendega nagu moepärast seda
toimivat silma. Öeldud-tehtud. Paar minutit ja miinus kaksteist tuhat, ahastab kaotaja ja katkub mõttes juukseid. Abi sest muidugi pole.
Noo nii. Maksuametnik ei jõua ennast ära kiruda ega toibudagi, kui mees teeb veel ühe pakkumise.
-Päev ei alanud sul täna vist eriti hästi ja mõistan, et meil oleks vaja siiski häid suhteid hoida, onju? Näiteks viieteist tuhhi peale, jääte veel võitugi ja saate naisele midagi ilusat osta.
Vaatab siis toas otsiva pilguga ringi ja pakub variandi.
-Võta näiteks see prügikorv, vii sinna teise toa nurka ja ma kusen siitsamast sinna nii täpselt sisse, et mitte tilkagi ei lähe maha ega midagi.
Ametnik pühib oma allesjäänud loogika riismed kokku ja vaatab, et no see ei ole ju võimalik - vahemaa on ligi kolm meetrit - ja sinna niimoodi sisse kusta, et midagi maha ei lähe, ammugi nii kaugele üldse lasta. Kaalutleb mis kaalutleb, aga vaatab, et kaotada seekord ei saa ja viib prügikasti kohale, kus kokku lepitud. Löövad käed.
Mees võtab siis püksist asjanduse ja lihtsalt kuseb. Ametniku lauale, paberitele, põrandale, igalepoole mujale niipalju kui jätkub ja mõnuga kohe soristab. Prügikasti loomulikult mitte tilkagi, see poleks puht füüsiliselt võimalik. Ja maksuametnik, mõistnud, et on seekord võidumees, ei suuda oma õnne uskuda ning rõõmustab nagu pisike jõmpsikas.
Nüüd võtab advokaat kahe käega peast kinni ja hakkab kõva häälega nuuksuma.
-Oi-oi-oi-oi ja ohkab raskelt. No mille pärast küll oli mul vaja enne siiatulekut kundega saja tuhhi peale käed lüüa???
Ta lubas ju ilmvõimatut ja suurustas - Me läheme nüüd sinna kuramuse maksuametisse ja küll sa näed, ma lihtsalt kusen tolle vennikese laua ja kogu elamise täis, mille peale see kuradi ametnik on veel õnnelik nagu väike laps kingitust saades...ja mina ei uskunud.