[paadikapten]

Kus? Pole teada. Vanu saab aga ka täiesti tasuta, kui otsida oskad, ja töökorras kah veel pealegi. Endal õnnestus läinud suvel saada väga vähe sõitnud Saljuti kokkupandav meesteka mõõtu riistapuu-lihtsalt eelmine omanik oli selle hoovivärava kõrvale jätnud ja kuna vändad logisesid ja pooled kruvid puudusid, sain kohe aru, et inimene annab selle ära.

Praegu sõidan kolmekäigulise Everestiga. Stiilne vokk, ma ütlen.

Saljut on keldris.

[0liver]

Kui huvi kellelgi siis mul seisab tutikas Start Shosee. Mitte ühtegi meetrit sõitnud.

[Soobel]

Kas siinmail rataste tuunimiisega tegeletakse?

Ise olen kahe ratta peal tuunimist proovinud, eelmine läks kergelt aia taha, kuna polnud veel lääne jupid kättesaadavad.
Praegugi sõidan ühe nn tuunitud rattaga, see on 1930-date sportratas, tagurpidilenksuga. Milles tuunitus seisneb? Tänapäeva käiguvahetuses, uues tagarummus, kitsastes topeltvelgedes ja 25mm Michelinii kummides. Ees on 60-date norra trummelpidur, taga 30-date Phillipsi klotspidur, umbes nagu Turistil. Ahjaa, Gauja punnvõrri vedrustusega kahvel teeb ka minekut sujuvamaks.
Üks eelis uute võidukate ja veel enam muidu rataste ees on 56hambaline esihammakas. Tavaratastele neid üle 48hamba ei tehta ja võidukate uued kettad maksavad tuhandeid kroone. Seega võib oletada, et 56/11 ülekandega rattaid Tallinnas rohkem ei leidu. Pealttuulega on see väga tõsine argument, just täna linnast tulles sai Pirital autodega peaaegu ühte sammu sõidetud.

Tõsiuuniklaste rahustuseks võib öelda, et rattal pole midagi keevitatud ega lõigatud, kui vaja, võib originaalkannid kohe tagasi vahetada. Praegu pole need veel restaureeritud, kuna rahakott ei kannata seda välja.

[paadikapten]

Kui huvi kellelgi siis mul seisab tutikas Start Shosee. Mitte ühtegi meetrit sõitnud.

Kus asud ja palju sa selle voki eest tahad saada?

Muidu oleks huvi küll.


Olen ka ise väikest viisi tuunimisega tegelenud. Väikeste ratastega kokukale näiteks sai kunagi sirge lenks pandud. Ka olen ehitanud lenksu külge süsteemi, mis võimaldab tulesid toita vastavalt soovile ja vajadusele kas dünamo või patarei
(mobla aku) pealt ning tulesid sai ka eraldi lülitada, et akut säästa, pealegi talvel dünamo ei taha nii hästi töötada kui vaja. No ja kas ongi vaja tagatuld põletada näiteks pargis, kus nagunii autosid pole? Seal on just esituli vajalik. Ainus jama siin on see, et igasugu tatikad ja pätid kipuvad tulesid ja lülitikarpe ära lõhkuma.
Ka olen tagatuledes katsetanud pirni asemel valgusdioode ja uskuge-akule või patareile on see hulga kergem taluda, valgust saab kauem ja seda ka siis, kui aku/patarei on nii tühi, et esitule pirni jaoks üldse enam võimsust ei jagu. Valgusdiood peab vaid olema klaasiga ühte värvi, siis on heledus lausa sama mis pirnil, ja selline valgusdiood maksab vaid paarkümmend eeku. Pealegi tänaval ja maanteel on tagatuli nagunii tähtsam.

[Martti]

Kus müüakse uusi vene jalgrattaid?

Ei müüdagi, väitis üks vanem naisterahvas kelle meesterahva ratast ma aitasin üks kord Pääsküla perroonile taasida ja küsisn et kas selliseid kuskil veel müüakse ka? Vastas ta: et üks soomlane oli tahtnud ka ära osta aga ei müünud ja ratas polevat üldse tema omagi. Ja millise rattaga üks vana mees sealt veel mööda põrutas Toimus kogu tegevus sel ajal kui käisin pildistamas vanarauks viidavaid elektrironge.

[künnimees]

Nädalavahetusel sai ka natuke oma ratast tuunitud. Rattaks ~3000 kr
18-käiguline maastikuratas, 8 aastaga sõitnud ~7000 km. Paar aastat tagasi ehitasin peale valgustuse. Esituli koosneb otsevooluboileri (pole vist õige termin, see boiler, kus vesi liikudes kuumeneb, ilma suure paagita) jupist, kahest läbipaistvast plastkettast, reflektorist, mõnedest lülititest ja 6,3V 0,3 A pirnist. Alguses sai ka stabilisaator tehtud (78L05 baasil), kuid see ei õigustanud ennast ja on nüüd vaid ballastiks.
Pühapäeval sai teiste keevituste kõrvalt (toru, millega saab karburaatori K36P ühendada mootoriga V501m) natuke haltuurat tehtud ja generaatori jaoks mutriga ,,kõrv\"
keevitatud, nagu vanadel Ereliukas 8-tel.
,,Kõrv\" on tagumise ülemise hargi küljes, sest igal pool mujal on
pidurid jalus. Tulemus sai päris hea: sõitsin samal õhtul 5 km mööda kruusateid (Vasara 1510 niiduki rataste vanarauahunnikust äratoomiseks),
generaator töötas palju ühtlasemalt, kui 0,5 mm plekist klambriga ratta külge kinnitatuna (nagu alguses sai tehtud). Plaanin tagatulesse punased LED-d ja võib olla tulevikus ka esitule valgusdioodidele ümberehitada, põhjus on selles, et tänapäevane 6V 3W generaator on Ereliukase originaalist umbes 2 korda nõrgem ega suuda kahte 6,3 V 0,3 A pirni normaalsetel kiirustel toita. Koduses kolihunnikus sobrades leidsin ka
55 aasta gosti järgi tehtud generaatori: 6 V 2,5 W - nõrgem ja käitatakse otse rehvi mustrilt (maastikurattal pole seetõttu võimalik kasutada).

[oldmoped]

sai eelmine nädal natukene oma jalgratast, õigemini selle pedaaliülekannet tuunitud...

[väike-tom]

sai eelmine nädal natukene oma jalgratast, õigemini selle pedaaliülekannet tuunitud...

Nägin Kurtnas sellist hammasratast ja ei saanud aru kas nali või? Mingil hetkel peaks nüüd jõuõlg suurem ning siis jälle väiksem olema. Milleks see hea on? Kas sellega ühtlaselt sõita ka saab?

Tom.

[oldmoped]

Tavalise ketirattaga on pedaali kasutegur umbes 45-60kraadi
sellega aga 160-170.

See ju elementaarne füüsika:
kuna jõud mõjub ainult ühes suunas - ülevalt alla, siis on pedaali max siis, kui see on täiesti ette suunatud
ülejäänud ajast on õla suhe tunduvalt väiksem
ja inimene ei suuda vändata ja lihtsalt vabaga veeretab sellest raskest kohast üle.
See ketiratas kompenseerib selle õlamuutuse ja pedaalile suhteliselt mõjuv koormus on koguaeg ühtlane -
mitte ei tegele vändates sellise jõnks-jõnks surumisega
vaid lihtsalt ajad pedaale ringi.

Selline ketiratas on eriti ideaalne igasugustele velomobiilidele, kus sõitja asend poolpikali.

[künnimees]

Päris kaval lahendus.
Mõned küsimused:
1)Kuidas tagumine käiguvahetaja sellesse suhtub? See ju ikka nii tehtud, et liigub sõidu sihis edasi-tagasi ainult käiguvahetusel, või asendatakse
seal mõned puksid laagritega?
2)Kas selle esihammasrattaga tagumise käiguvahetaja kõrgematel käikudel kett sõlme ei lähe, või neid käike (näiteks suuremaid, kui kolmas)
kasutatakse ainult selle suure ja ümmarguse hammasrattaga ja väiksem ovaalne on ainult raskete kohtade läbimiseks aeglaste käikudega?
3)Kas sellist hammasratast suurema hammasratta asendamiseks ka tehakse (mõlemad hammasrattad ovaalsed, üks suurem, teine väiksem),
või on suurematel kiirustel pedaali ühtlasem joonkiirus kasulikum?

[künnimees]

Selleks nädalavahetuseks juba üks plaan tehtud, kas täidetud ka saab, eks näis. Ostsin 3 valget valgusdioodi 16000mcd 15mA ~2V (läbimõõt 5mm), 2 teistsugust valget 15000mcd 20mA 3,2V (läbimõõt ~8mm)
ja mõned punased 2500mcd 1,8V 15mA (diameeter 5mm). Plaan siis järgmine: teha rattale esituli, kus 5mm valged valgusdioodid valgustavad teed ~2..4m kauguseni ja 8mm toimivad ,,kaugtulena\". Selleks, et 8mm
valgusdioodide valgusvihku koondada, on plaanis kasutada kumerläätse,
kusjuures mõlemad dioodid peaksid asuma ligikaudu fokaaltasandis.
,,Lähitule\" dioodid kinnitan laterna alumise osa külge või tekitan ülemisse ossa süvendi, et need ei pimestaks (st. sõites ei tohi dioodid otseselt nähtavad olla). Tagatulega on asi lihtne: kogu kupatus (3 punast dioodi koos takistitega) kinnitub kuumaliimiga Ereliukase tagatulekorpusesse.
Dioodide valgustugevuse ühtlustamiseks muutuva liikumiskiiruse juures
mõtlesin alguses kasutada voolustabilisaatorit (v.t L.Abo ,,Raadiolülitused\" lk 448-451), kuid voolutugevuse ühtlasema jaotamise ja kergema reguleeritavuse huvides läheb vist ikkagi pingestabilisaator käiku. Täpselt veel ei tea, kas kasutan mingit madala
pingelanguga integraalstabilisaatorit (78-seeria ei ole eriti sobiv, sest
pingelang nendel vähemalt 3V) või isegi impulsspingemuundurit.
Esialgne katsetamine toimub ilmselt 12V 1,5Ah akuga.

[jurkman]

Olen ise ühe sellise läbi sõitnud. Põhimõte peaks ja vist olema selles, et raiumisele sarnanev liikumine efektiivsem, saab nö hoogu võtta. Tegelikkuses asi ikka nii pole, mina ei täheldanud küll mingisugust tuntavat
efektiivsuse tõusu, kui siis vast kuni 10%. Tagakäiguvahetaja suhtub väga hästi, kett jah nö \"lüheneb ja pikeneb\" sõites, mille ketipingutuse vedru kompenseerib. Midagi asendada pole vaja.

Ei lähe kett sõlme, täpselt sama, mis ümmarguse ketiratta korral.

Suuremat ei saa asendada, sest siis peab esikäiguvahetaja väga kõrgele tooma, nii
et käigu vahetamine muutuks raskemaks oluliselt.

Ellipsratta ülekandearv pole ka päris üksühene ümmargusega. 40-hambalise ellipsiga sõites on tunne nagu oleks tegemist 45 hambalise ümmarguse rattaga.

Sõitmise ajal on selline huvitav võnkumise tunne, kui pedaalida.

SEllisest rattast on ühes 90.ndate Modelist-Konstruktoris pikalt laialt juttu, kasuteguriarvutused ja joonised, isetegemisõpetus jne.
Kes tahab eksperimenteerida, uurigu järele.

Päris kaval lahendus.
Mõned küsimused:
1)Kuidas tagumine käiguvahetaja sellesse suhtub? See ju ikka nii tehtud, et liigub sõidu sihis edasi-tagasi ainult käiguvahetusel, või asendatakse
seal mõned puksid laagritega?
2)Kas selle esihammasrattaga tagumise käiguvahetaja kõrgematel käikudel kett sõlme ei lähe, või neid käike (näiteks suuremaid, kui kolmas)
kasutatakse ainult selle suure ja ümmarguse hammasrattaga ja väiksem ovaalne on ainult raskete kohtade läbimiseks aeglaste käikudega?
3)Kas sellist hammasratast suurema hammasratta asendamiseks ka tehakse (mõlemad hammasrattad ovaalsed, üks suurem, teine väiksem),
või on suurematel kiirustel pedaali ühtlasem joonkiirus kasulikum?

[bulldog]

http://www.bicycledesigner.com/
http://www.lovelylowrider.com/
http://www.chopperdome.com/

seal on näha mida kõike saab jalgrattale külge pookida, ise küsisin hinda 26 tollisele 144 kodaraga sisseehitatud 3 käiguga ja \"coaster brake\" piduriga veljele (chopperdomeist), hinnaks öeldi 600.- eurot
minu 100.- dollarit maksvale beach cruiserile on seda natuke liiast.

[künnimees]

Katse sai laupäeva õhtul tehtud. Mingit korralikku tulekorpust jne. ei hakanud ehitama, suuremad valgusdioodid toppisin ~4cm diameetriga
10 cm pikkusesse papptorusse ja väiksemad teipisin alumisele küljele.
Toiteallikana kasutasin 1,3 Ah 12 V akut.
Tulemus oli päris talutav, umbes nagu 2 AA patareiga taskulamp, ainult palju ühtlasema valgusjaotusega ja sinakamat tooni. Läätse ei kasutanud, sest suuremate LED-ide ühtlasest valguskiirest oleks tekkinud mingid rõngad või punktid. Tee oli ühtlaselt ~6 m kauguseni valgustatud. Teiseks eeliseks tavalise hõõglambiga valgustuse ees on veel valgustatava ala sujuv üleminek valgustamata piirkonnaks. Pole sellist tugevalt valgustatud piirjoont, millest väljaspool pole midagi näha. Valgus läheks nagu udusse, mistõttu hämaras paiknevad objektid on samuti eristatavad.
Katsetamine toimus akut kasutades, kuid tahaks aretada sellise süsteemi, mis võimaldaks sõidu ajal võtta toidet generaatorist ja
ratta peatamisel akudest, mida sõitmisel laetakse. Sellega läheb veel aega, kuna generaatori pinge muutub 0...18 V sõltuvalt koormusest ja ratta liikumiskiirusest, mistõttu pingestabilisaator saab olema suhteliselt keerukas ning testimist (katsepaneelis, reguleeritava pingeallikaga)
omajagu.

[Soobel]

Ellipshammasrattast.

Käiguvahetaja ei võngu edasitagasi, kui kett jookseb ellipsrattal.

Kui ellipsratas on õigesti paigutatud, siis sõites tundub, et pedaalid hüppavad surnud punktist üle.

[atman]

aastal1990 sai Anker niimoodi tuunitud,et Turisti käigud peale pandud, 1993 samale rattale juba Shimano jupid peale. Väga hästi liikus, sqai temaga pikki retesid tehtud. Eks neid tuunimisi ollud paremini ja halvemini õnnestunuid. Aga idee oli , juba siis, et peab olema u 28" (622x37) kuumid, ehk meesteka ja Turisti vahepealne variant, ja tänapäeva mõistes mägiratta käigud ehk siis HYBRIID

[Potsataja103]

Lilled koju:



("Совеское фото" №04 1989)