Jalgrataste registreerimisnumbrid
#21

Romka Kirjutas:Veel üks veidi erilisem nr:
[Pilt: lnr.JPG]

Jõgeva rajooni \'58. aasta number. Oman samasugust (samade stantsidega löödud) kandiliste nurkadega isendit, aga 55. aastast ja hele-sinakas-hallil taustal valge asemel.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#22

s-teet Kirjutas:... sellise (pildil auto pagasnikunurgas taga paremal),
H/51 261 .

Harju rajooni 1951. aasta number. Tehtud samade stantsidega ja samas värvilahenduses, nagu 1950te esimese poole Tallinna (A-seeria) omadki.

Eritunnuseks on kitsad numbrid, kuna 1930te lõpul läks Tallinna/Harjumaa number viiekohaliseks ja see tuli samale plekitükile ära mahutada. Peale sõda jäid kitsad stantsid kasutusse ja seda ka kolmekohaliste numbrite osas.

Oman samasuguse välimusega A/56 829 numbrimärki.

Samade stantsidega viiekohaline \'39. a. number (must kiri helesinisel põhjal) on näiteks mul monteeritud 1939. aasta Crescent de Luxe\'ile, millega olen alates 1999. aasta restaureerimisest paljudel vanatehnikaüritustel käinud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#23

Ma märkasin, et nendel numbritel mis siin on, on kõigile märgid sisse valtsitud. Mina leidsin aga ühe numbri millel polnud tähed sisse valtsitud, kas see võib tähendad, et see on veel vanem number.


Vasta
#24

rnkx Kirjutas:Ma märkasin, et nendel numbritel mis siin on, on kõigile märgid sisse valtsitud. Mina leidsin aga ühe numbri millel polnud tähed sisse valtsitud, kas see võib tähendad, et see on veel vanem number.

Rasketel ja segastel aegadel (Teine ilmasõda, vahetult sellele jäergnevad aastad vms) kasutati tihti ka ainult värvitud numbreid. Seda juhtudel, kui stantsi ei olnud käepärast võtta. Erijuhtudel (pms Lõuna-Eestis) harvematel juhtudel ka 1950-60ndatel. Aga need olid juba erandid, mitte reeglid. Samas 1940te teisel poole stantsitud isendeid ei ole ma kohanud ühtegi, ikka värvitud.

Kuulu järgi olid vaid värvitud ka osalt Esimese Ilmasõja ajal ja 1920. aasta paiku, aga selle ajastu isendeid ei ole mulle kätte trehvanud. Oleksin nende üle õnnelik küll, sest mu 1904., 1909. ja 1911. aasta isendid ootavad pikisilmi ajastu numbrimärke.

Igatahes 1920ndate lõpu ja 30ndate numbrimärkidest olen kohanud vaid stantsituid.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#25

Aga kas sa oskaksid öelda, et kas need 1. m. sõja ajal olid sellised numbrimärgid, mis olid valged, 5 musta numbriga ja taustal jooksis roheline diagonaal?


Vasta
#26

Minu valduses on selline number:

http://img301.imageshack.us/img301/539/j...ize8oz.jpg

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#27

Sillu Kirjutas:Minu valduses on selline number:

http://img301.imageshack.us/img301/539/j...ize8oz.jpg

See on tüüpiline 1960ndate jalgratta number, Raplamaa oma. Neid oli hiljuti veel üsnagi lademes.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#28

valdo Kirjutas:
Sillu Kirjutas:Minu valduses on selline number:

http://img301.imageshack.us/img301/539/j...ize8oz.jpg

See on tüüpiline 1960ndate jalgratta number, Raplamaa oma. Neid oli hiljuti veel üsnagi lademes.
Raplamaa on üsna loogiline ,kuna ratta ,mille küljes see number ,minule andnud inimese vanematekodu on/oli Vahastus.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#29

Mul ka üks number ,millega uhkustada:
http://album.ee/?o=289729431
__________________
No sai ju vanasti pilte otse lisada? Kas ma ei oska või ei saagi enam?
Vasta
#30

sass Kirjutas:Mul ka üks number ,millega uhkustada:
http://album.ee/?o=289729431

Sääraseid kodukootud numbreid liikus pärast sõda palju (kui tsentraalselt kõike ei saanud teha). Minul Vändra, Tartu ja Lihula omi.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#31

Lõpuks ka üks pildike jalgaratta numbrist üles saadud, asub koos jalgrattaga saaremaal. Number
Vasta
#32

Martti Kirjutas:Lõpuks ka üks pildike jalgaratta numbrist üles saadud, asub koos jalgrattaga saaremaal. Number

K nagu Kingissepa (Saaremaa oli N.Liidu ajal Kingissepa rajoon). Muidu tüüpiline 1960ndate lõpu ja 70ndate number. Vabatahtlikud said kohalikest TSN Täitevkomiteedest võtta numbreid veel 1980ndate alguseski.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#33

90 aastal tegi ETF filmi EESTI HÄLLILAUL.Siis sai käidud Läänemaal Tuudi kandis.Peremehel oli lauda lakas terwe kogum esimese wabariigi aegsetest jalgratta numbrimärkidest.Ei tea kas need senini alles on?
Vasta
#34

C- ?
PA- Paide
J- Jõgeva

Mu jaoks päris erilised numbrid. Helerohelise ja halli taustaga numbril on tähed-numbrid tumesinised. Ning mis piirkonda tähistab "C"?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#35

OT, aga äkki keegi teab, kui suur see EW-aegne jalgrattamaks oli? Ja palju ratas ise maksis? Vanaema näiteks rääkis, et 30ndate lõpus oli bussipilet nii kallis, et tema koos mu isaga (kes tollal pisike põnn oli) sõitsid bussiga, aga vanaisa eelistas kokkuhoiu huvides Husqvarnaga vändata. Vanaisa ei kaotand suurt ka ajaliselt, sest näiteks Tartu-Kallaste marsruudil jäeti buss Alatskivil tunniks ajaks (väidetavalt jahutamise eesmärgil) seisma. Ma tahaks teada, kas mu vanavanemad olid ratsionaalsed inimesed, äkki olnuks targem mõlemil bussiga sõita ja ratas üldse ostmata jätta?
Vasta
#36

Oltsberg Kirjutas:OT, aga äkki keegi teab, kui suur see EW-aegne jalgrattamaks oli? Ja palju ratas ise maksis? Vanaema näiteks rääkis, et 30ndate lõpus oli bussipilet nii kallis, et tema koos mu isaga (kes tollal pisike põnn oli) sõitsid bussiga, aga vanaisa eelistas kokkuhoiu huvides Husqvarnaga vändata. Vanaisa ei kaotand suurt ka ajaliselt, sest näiteks Tartu-Kallaste marsruudil jäeti buss Alatskivil tunniks ajaks (väidetavalt jahutamise eesmärgil) seisma. Ma tahaks teada, kas mu vanavanemad olid ratsionaalsed inimesed, äkki olnuks targem mõlemil bussiga sõita ja ratas üldse ostmata jätta?

Jalgrattad maksid (uues rahas, st alates 1928 kehtinud kroonis) 100 kuni 140 krooni. Üksikud luksusmudelid ka kallimad. Jalgratta aastamaksu osas täpselt ei tea, kusagilt on kroon meelde jäänud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#37

H- ?
JärvaJaanis asub nüüdsest : H 66 99 77
Kolasel taustal.
Vasta
#38

Kas vineerist numbrid on omalooming?


Vasta
#39

iruat Kirjutas:Kas vineerist numbrid on omalooming?

Ei usu.

Eriti peale sõda (1945 kuni 50ndad) kasutati igasuguseid erinevaid numbrimärke, mis tihti valmistati valdades kohapeal või väiksemates töökodades. Tõenäoliselt olid tsentraalsed numbristantsid ja valmistamisvõimalused sõjas paljus hävinud.

Kui näen pilti, siis võin midagi arvata.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#40

selline nr. siis pilt


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne