urks Kirjutas:1. mismoodi teoreetiliselt võimalik ja praktiliselt võimatu? paluks seletus, arvutused, viited ja kui tegemist enda kogemustega siis ka pildimaterjal oleks teretulnud.
Ainukesed arvestatavad Vene veoautomootorite spetsialistid Eestis keskenduvad veoautorallile/krossile. Seal pole turbod lubatud, seega pole ilmselt turbomootorit sealt oodata?
Samas inimesed, kellel on oskusi ja tahtmist suurte V8 mootorite ülelaadimisega tegelemiseks, kasutavad enamasti Ameerika päritolu algmaterjali.
Selle põhjal ma väidangi, et reaalseid inimesi, kes lisaks foorumis mulisemisele selle ka valmis ehitaks, lihtsalt pole. Tõestuseks on see, et Eestis teadaolevalt ühtki sellist mootorit pole.
urks Kirjutas:2. kus on piir põllumajandusliku kola ja performance mootorite vahel? paluks samuti viited, joonised, ja pildimaterjali oleks meeldiv kaeda.
seda küsimust ajendas mind küsima see et näiteks Gaz 52 mootorist (mis on isegi madalamast klassist kui Gaz 53 oma) suudetakse välja imeda poole rohkem hobujõude kui standardmootorist, kas see on siis niiöelda see mida muud mehed teevad?
Piir põllumajandusliku kola ja performance mootorite vahel jookseb sealt, et kui viimastele on spetsialiseerunud terve hulk tootjaid, kes pakuvad valmis juppe ja komplekte kõikvõimalike kombinatsioonide, ka ülelaadimise, teostamiseks. Chevrolet\' V8-d on ka oma algupäralt veoautode mootorid. Esimestele peavad osavad käed kõik tehnilised lahendused ise välja mõtlema-teostama-sobitama, mis on kallis ning nõuab kordades rohkem oskusteavet, kui valmis tükkidest töötava komplekti koostamine (mis on ka juba üsna raske). Või saab kuskilt osta GAZ mootorile valmis turbokomplekti?
urks Kirjutas:tooksin siin selles foorumivaidluses välja väikese mõtte, nimelt on mootori tegeliku võimsuse mõõtmiseks vajalik spetsiaalne pink, mis on VÄGA kallis ja mida ei ole Eestis just igas külatöökojas. minu teada on üks pink sõiduautodele ja üks nii suur mille peal saavad mõõtmise teha ka veoautod, tean et nende pinkide taha on järjekord ja tean ka et nende pinkide peal käimine maksab raha. niisiis on kaunis mõttetu inimeste käest küsida, mille muutmisel mootori võimsus tõusis, arvan et ei ole just palju neid kes pärast teatavt muutust oma auto mootori juures tõttavad seda mõõtma ja kõike üles täheldama.
Kui pole mõõdetud, mille järgi sa siis väidad, et antud muudatus midagi parandas? Kui sa teed muudatused a, b ja c, ning leiad dünodes, et võimsus tõusis kokku 20bhp, siis sa ei saa väita, et muudatus a toob hobuseid juurde. Võibolla tõid muudatused b ja c juurde 50 hobust, aga muudatus a nullis neist 30 ära? Mida pole mõõdetud, seda pole olemas.
Mis puudutab kättesaadavust, siis rattadüno on tõesti kallis, aga kiirendusmõõdikuga \"street dyno\" on väga odav. Mul on üks siin laua peal, maksis 900kr. Just käisin sellega süüdet timmimas, sain Escortist 21 rwhp asemel 25
. Täpsus pole ilmselt teabmis suur, aga tulemused on hästi korratavad, seega muutuste mõõtmiseks kõlbab küll.
Üldiselt ma enamasti ei vaidle vastu inimeste jutule, kellel on vähemalt üks jutu objektiks olev, igatpidi tuunitud ja töötav mootor ette näidata. Kui Jaanus Ligur tuleks ja ütleks, et Jesper, sa oled idioot, LOOMULIKULT saab GAZ mootorist tasakaalustamisega ropult võimsust juurde, siis mina võtaks oma suu joonelt vett täis.
Paraku igasugu foorumites on juba oksendamiseni õpetusi, kuidas kõikvõimalikele Vene mootoritele tuleb teha tasakaalustamine, lihvida kolbe-plokke-kaani (sealjuures täpsustamata, kui palju ja mis on tulemusena surveaste), panna kaks karpat ja tulemusena on oioi kui kõva püss. Loomulikult ei räägita mingitest numbritest, sest milleks numbrid, kui on ülitäpselt kalibreeritud persedüno ja silmamõõt.
Sellest ka kogu skepsis järjekordse TÄPSELT samas stiilis soovituse vastu.