25-08-2005, 18:46 PM
Aadressi ei tea täpselt aga ta asub linnu tee ja tondi nurgal.
minichopper
25-08-2005, 19:39 PM
künnimees Kirjutas:Küsimus: mis on Tondi motopoe aadress?
Foorumiotsing abiks. Ma olen viimaste aastate jooksul vähemalt kolm korda selle aadressi/telefoni siia soovi peale postitanud.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
25-08-2005, 19:44 PM
valdo Kirjutas:Pane Gauja esihark ette.
[...]
Kui mujalt ei saa, siis sügiseselt Kurtna laadalt (sorry - restauraatorite päevalt) ikka vast saad...
Tegelikult tuleb mul meelde, et 1999. aasta kevadel jäi mõisaid jäädvustades minust Paadrema mõisa peahoone varemete vahele võsa sisse maha terve Gauja kere, nii korras esihark, porilauad kui ka leistang/kell küljes. Olen 90% veenunud, et see seal võsa sisse uppununa praegugi vedeleb (keegi emekslane ei hakka sellisesse pärapõrgusse minema noosi järele).
Ning 2001. aasta sügisel jätsin Pööravere mõisa pargi lõunaserva, samuti võsa ja rägu sisse maha pea komplektse Gauja esihargi. Asukoha leiab, kui mõisa peahoone kagunurgast liikuda otse lõunasse kunagise mõisapargi serva piirdemüüri juurde - müüri varemete juures võsas ta oligi. Usun, et seegi asi omal paigal.
Nii et tõsine huviline võiks Läänemaa/Pärnumaa retke ette võtta.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
26-08-2005, 14:03 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-08-2005, 14:06 PM ja muutjaks oli künnimees.)
Mootor V501m on meil nüüd olemas, kuid mõned jupid veel puudu. Sellest ka järgmine küsimus: kui palju oleks mõistlik maksta järgmiste juppide eest:
1)karburaatori ujukiruumi tihend.
2)karburaatori ülemine tihend (kas seal üldse mingi tihend käib, karburaator K-60). Peaks olema selline nelinurkne, kus ühes ääres ringikujuline osa.
3)kõik tihendid, mis mootori küljes:
3.1)karteri poolte vahel olev tihend
3.2)käigukasti ja mootori karteri vaheline tihend
3.3)silindri ja karteri vaheline tihend
3.4)silindri ja tema pea vahel olev tihend
3.5)karburaatori ja silindri vahel olev tihend
3.6)summutit ja silindrit ühendav tihend
4)siduri ,,pronksjunn\" (see padrunikujuline).
5)mootori raamlaagrid
Lugesin varasematest postitustest, et Tondi ja Veerenni poed pidid kallid ja sealsed müüjad
ostjavaenulikud võhikud olema.
1)karburaatori ujukiruumi tihend.
2)karburaatori ülemine tihend (kas seal üldse mingi tihend käib, karburaator K-60). Peaks olema selline nelinurkne, kus ühes ääres ringikujuline osa.
3)kõik tihendid, mis mootori küljes:
3.1)karteri poolte vahel olev tihend
3.2)käigukasti ja mootori karteri vaheline tihend
3.3)silindri ja karteri vaheline tihend
3.4)silindri ja tema pea vahel olev tihend
3.5)karburaatori ja silindri vahel olev tihend
3.6)summutit ja silindrit ühendav tihend
4)siduri ,,pronksjunn\" (see padrunikujuline).
5)mootori raamlaagrid
Lugesin varasematest postitustest, et Tondi ja Veerenni poed pidid kallid ja sealsed müüjad
ostjavaenulikud võhikud olema.
29-08-2005, 10:12 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-08-2005, 10:14 AM ja muutjaks oli künnimees.)
30-08-2005, 23:15 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-08-2005, 23:17 PM ja muutjaks oli I.A.)
selline esihark lisaks asjale veidi rohkem välimust:
http://www.mulgimotoari.ee/?id=10&keel=ee&toote_id=65
http://www.mulgimotoari.ee/?id=10&keel=ee&toote_id=65
31-08-2005, 23:04 PM
kui mu mälu mind ei petta oli üks mu tuttav teinud taolise pikka hargi võrri esihargis:amodid nii alla kui saab ja keevitus peale.
miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
01-09-2005, 11:51 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-09-2005, 12:03 PM ja muutjaks oli künnimees.)
Võib olla, et teeme esihargi millalgi ümber, siis, kui keevitamiskogemusi rohkem kogunenud. Enne selle hargi ehitamist ei julgenud kahvlitorusid jätkata jms, kuid kõik käepärast olnud esihargid olid kas lühikesed või nõrgad (meesteka kahvlit vaadates tuli hirm peale, isegi jalgrattal sellist ei kasutaks). Peale selle on võrri amortisaatorid arvestaud palju püstisemas asendis ja teises sihis mõjuvate jõududega töötama. Kui 40 km/h sõites kahvli haru või mõni teine kahvli osa puruneb, võib sõitja ,,teise ilma\" arvutivõrkude kaudu foorumis osaleda. Praegu kinnituvad torud alumiste ,,prillide\" külge keevisliitega ja ülevalt torumuhvidega. Roolikannu läbib 20mm jämedune keermeslati jupp, mis on alt mutri ja see omakorda ,,prillide\" külge keevitatud. Ratta võlli hoidvad ,,kõrvad\" on ~50mm pikkuselt toru külge keevitatud (kogu keevisliite pikkus ligi 20 cm) ning lisaks veel umbkaudu 10cm pikkuse osaga toru sees. Seega, kui mõni keevitus peaks järgi andma, ei tohiks peale ehmatuse mitte midagi toimuda.
01-09-2005, 12:19 PM
Millega sa muidu keevitad ? Elektroodi, tavatraadi või co-traadiga ?
01-09-2005, 12:45 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-09-2005, 12:46 PM ja muutjaks oli künnimees.)
Kirja järgi 36V 3-faasilise jõutrafoga. Sees paistab olema alaldi ja massi
on ka nagu rohkem, kui sildile märgitud 25kg. Elektroodid on mingid Bulgaarias toodetud kümmekond aastat vanad jurakad, aga alustuseks
käib küll.
Sellel suvel sai valmis ka roheline trafo (vist oli TS-1xx midagi), mis seal pildi nurgas paistab.
http://www.hot.ee/hkraav1/m4.JPG
Lammutasin teise täielikult algosadeks ja puhastasin ning värvisin kõik keredetailid, õlitasin ja määrisin kõikjalt, kus vaja. Võrku pole lülitanud,
kirja järgi annab 80..360 A vahelduvvoolu, käib kahe faasi vahel.
on ka nagu rohkem, kui sildile märgitud 25kg. Elektroodid on mingid Bulgaarias toodetud kümmekond aastat vanad jurakad, aga alustuseks
käib küll.
Sellel suvel sai valmis ka roheline trafo (vist oli TS-1xx midagi), mis seal pildi nurgas paistab.
http://www.hot.ee/hkraav1/m4.JPG
Lammutasin teise täielikult algosadeks ja puhastasin ning värvisin kõik keredetailid, õlitasin ja määrisin kõikjalt, kus vaja. Võrku pole lülitanud,
kirja järgi annab 80..360 A vahelduvvoolu, käib kahe faasi vahel.
01-09-2005, 20:12 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-09-2005, 20:19 PM ja muutjaks oli künnimees.)
Täna külastasin motopoode. Veerenni poodi ei ole enam, omanikuga olevat midagi juhtunud. See-eest Tondi poe kohta pole midagi halba öelda.
Leti taga olid keskealine naisterahvas ja üks vanem mees, kes V501m
ehitust enam-vähem peast teadis (huvitav, kas ise neid nii palju harutanud või V501m lihtsalt väga populaarne). Väiksemate pudinate hinnad on mõnusalt madalad:
1)ujukiruumipealne tihend ei ostnud
2)karb. ülemine tihend ,,
3)kõik tihendid, mis mootori küljes:
3.1)karteri poolte vahel olev tihend 18 kr
3.2)sidurikorvi ja mootori karteri vaheline tihend 18 kr
3.3)silindri ja karteri vaheline tihend 5 kr
3.4)silindri ja tema pea vahel olev tihend
ei mäleta, ~10..25kr
3.5)karburaatori ja silindri vahel olev tihend polnud
3.6)summutit ja silindrit ühendav tihend ,,
4)siduri ,,pronksjunn\" ei mäleta , ~10..25kr
5)kolvi sõrm 38 kr
6)kolvi sõrme stopperid 7 kr/tk
7)simmerlingid ei mäleta, ~15 kr/tk
8)tagalohv (Vjatka Elektron) 80 kr
Kõik laagrid (raamlaagrid+käigukasti laagrid) ostsin Varsonist, Pirita tee 20.
Kokku läksid 176 kr. Tondil olid letis samuti mingid laagrid (ei uurinud, sest olin juba Varsonist ostnud) 25 kr/tk.
Suuremate jupide hinnad olid juba väikeste komplektiga enam-vähem võrdses suurusjärgus. Näiteks karburaator maksis midagi 3xx kr. Sellest ka järgmine küsimus: milline variant oleks kõige õigem:
1)ehitada mootorile vahetükk K36P jaoks, nagu tegi foorumlane Luup
2)ehitada vahetükk K60 jaoks
3)ehitada vahetükk kokkujooksnud McCullogh\'i sae karburaatori jaoks (töömaht 20..30 cm^3)
4)vahetada K36P V501m originaali vastu (muidugi kui kellelegi üldse selline variant sobib).
Igasugune know-how on teretulnud.
Leti taga olid keskealine naisterahvas ja üks vanem mees, kes V501m
ehitust enam-vähem peast teadis (huvitav, kas ise neid nii palju harutanud või V501m lihtsalt väga populaarne). Väiksemate pudinate hinnad on mõnusalt madalad:
1)ujukiruumipealne tihend ei ostnud
2)karb. ülemine tihend ,,
3)kõik tihendid, mis mootori küljes:
3.1)karteri poolte vahel olev tihend 18 kr
3.2)sidurikorvi ja mootori karteri vaheline tihend 18 kr
3.3)silindri ja karteri vaheline tihend 5 kr
3.4)silindri ja tema pea vahel olev tihend
ei mäleta, ~10..25kr
3.5)karburaatori ja silindri vahel olev tihend polnud
3.6)summutit ja silindrit ühendav tihend ,,
4)siduri ,,pronksjunn\" ei mäleta , ~10..25kr
5)kolvi sõrm 38 kr
6)kolvi sõrme stopperid 7 kr/tk
7)simmerlingid ei mäleta, ~15 kr/tk
8)tagalohv (Vjatka Elektron) 80 kr
Kõik laagrid (raamlaagrid+käigukasti laagrid) ostsin Varsonist, Pirita tee 20.
Kokku läksid 176 kr. Tondil olid letis samuti mingid laagrid (ei uurinud, sest olin juba Varsonist ostnud) 25 kr/tk.
Suuremate jupide hinnad olid juba väikeste komplektiga enam-vähem võrdses suurusjärgus. Näiteks karburaator maksis midagi 3xx kr. Sellest ka järgmine küsimus: milline variant oleks kõige õigem:
1)ehitada mootorile vahetükk K36P jaoks, nagu tegi foorumlane Luup
2)ehitada vahetükk K60 jaoks
3)ehitada vahetükk kokkujooksnud McCullogh\'i sae karburaatori jaoks (töömaht 20..30 cm^3)
4)vahetada K36P V501m originaali vastu (muidugi kui kellelegi üldse selline variant sobib).
Igasugune know-how on teretulnud.
01-09-2005, 20:28 PM
kõige lihtsam ja õigem oleks variant 4
miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
01-09-2005, 20:35 PM
Praegu olen ise 1 ja 4 vahel. K36P on täiuslikum, aga vahetüki tegemisel hakkab küttesegu natuke kõverjoonelist teed mööda liikuma.
01-09-2005, 20:58 PM
2. on seetõttu hea, et K60 ja V501m karburaatorid erinevad vist ainult kinnituskõrvade asukoha poolest. 3. on jällegi asendivaba ning mõõtmetelt originaaliga üsnagi sarnane.
01-09-2005, 21:19 PM
künnimees Kirjutas:Praegu kinnituvad torud alumiste ,,prillide\" külge keevisliitega
Ära Sa sedasi küll tee. See esimene koht kus putke paendumine pidurdet ja igasugune keevitus teeb tolle torukese antud kohas veel nõrgemaks. Tõenäoliselt kõikse murdumisaltim osa kogu kahvlis.
Terv. Ivar
loll on loll olla.
01-09-2005, 21:28 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-09-2005, 21:34 PM ja muutjaks oli künnimees.)
Karta on, et kahvel tuleb ümber teha, kuid toru pole just eriti õhukeseseinaline: seina paksus kuskil 2..3mm. Aga kui mõelda, mis oleks siis saanud, kui esikahvel koosnenuks tavalisest võrrikahvlist ja sellele otsa keevitatud torudest? Minu arvates ikkagi optimaalne lahendus
seal ,,prillide\" juures, kui midagi ümber teha, siis ainult alaosas, näiteks õõtsuva raamiga
vedrustus (midagi analoogset Tuula 200-ga).
seal ,,prillide\" juures, kui midagi ümber teha, siis ainult alaosas, näiteks õõtsuva raamiga
vedrustus (midagi analoogset Tuula 200-ga).
01-09-2005, 21:47 PM
Foorumist V5xx kohta lugedes tekib kahtlus, kas karburaator ja sidur ikka oma ülesannete kõrgusel on. Usun, et karburaatoriga pole asi nii hull, aga siduritega endal kogemused puuduvad. Küsimus: kas kellelgi on antud masina siduri kohta ka midagi head öelda (töökindel, sõitnud remondita x00..x000 km)?
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne