Mälestusi nõukogude ajast osa 2
#1

Tuli ühte pilti vaadates meelde kuidas umbes 13-14 aastat tagasi toodi meile koju briketti. Veoaito oli Gaz 53, mille peal oli 2 või kolm konteinerit, millel olid luugid kahel poole(vahesein vahel?). Autojuhti tegi lahti ühe porte ja sama poole luugi, kust kohe hakkas briketti välja \"voolama\", kuna kõik ise välja tulla ei tahtnud siis oli tal selleks puhuks mingusugune pikk metallist roop, millega siis sai brikett tagant poolt välja tõmmata. Enam pole juba väga ammu näinud selliseid veoautosid sõitmas.
Vasta
#2

Teema on läinud liialt pikaks. Eraldasin viimased postitused teise ossa, mis on saadaval aadressil http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13237

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Nõuka-ajal olid vähemalt Tallinnas postide otsas ja majade küljes väikesed hallid plekist ruuporid, mida kasutati näiteks paraadide puhul muusika ja kõne esitamiseks. Kas keegi tark teab, kus võis olla nende ruuporite keskjaam-raadiosõlm. Mis asutus ruuporite haldamisega tegeles?


PS! Tondil on ühe puumaja küljes siiani alles sarnane ruupor.
Vasta
#4

Ikka vast kohalikus sidesõlmes kes edastas ka raadiosaateid
kohaliku raadiotranslatsiooni(loe krapiliini) võrku pidi.Omalgi
veel kaks sellist \"tänavatruba\" alles.

1985 Lada 1300 SL
Vasta
#5

Hiljuti oli ETV\'s saade Arvo Pärdist kes, saanuna kodus raadiokuulamise keelu, käis õhtuti (üks päev nädalas kui sümfoonia kontserti üle kanti) ümber trubaposti sõitmas, kord nädalas ja ikka ühtepidi ringe 2h jutti.
Vasta
#6

Meenub lugu sõidust Leetu .Aasta oli siis 88.Wilniuses toimus üliõpilastelaulupidu GAUDEAMUS.Riia ringteel oli aga Kekawa juures avarii Kamazi ja Mosse vahel.Sai ka käidud asja uudistamas.Ja siis küsis üks UAZ juht küsimuse ,mis jääb vist igawesti meelde:Kak oni tak jebanulis?.Loodan ,et küsimus oli kõigile arusaadaw.P.S.Juhid jäivad awariis terveks.
Vasta
#7

Wanasti tähistati 1 oktoobril Hiina Rahvawabariigi aastapäewa.Aastal 1949 tuli võimule esimees MAO.Pärastised suhted SSSR iga polnud aga enam nii sõbralikud.Väikesed lahingud 60 lõpul terittorial valduste pärast.Moskva -Peking kiirong aastal 79, koosnes 4 luksus vagunist + posti ja restoranwagun.
Vasta
#8

70 aastatel oli igal endast lugupidava kooli poiste tööõpetuseklassis valmistatud ringraja mudel.Mida rohkem radasid seda kõvem asi oli.Kohustuslik oli kindlasti sild ja tunnel.Tollasel 32 kk oli ka selline rada,oli vist 3 realine.Igaüks ehitas siis sinna autokeresid peale ,üks uhkem kui teine.Mootoriteks oli enamusel NORMA mikromootorid.On kellelgi rohkemaid mälestusi või mõnel isegi pilte sellest ajast?Tänan info eest.
Vasta
#9

PETSS Kirjutas:Tollasel 32 kk oli ka selline rada,oli vist 3 realine.Igaüks ehitas siis sinna autokeresid peale ,üks uhkem kui teine.Mootoriteks oli enamusel NORMA mikromootorid.On kellelgi rohkemaid mälestusi või mõnel isegi pilte sellest ajast?Tänan info eest.
Asi tänaseni olemas ja toimib, korra oli mitu tundi selle taga nokitsemist ja sõitmist. Uued majad said kah ehitatud raja äärde.
Vasta
#10

PETSS Kirjutas:70 aastatel oli igal endast lugupidava kooli poiste tööõpetuseklassis valmistatud ringraja mudel.Mida rohkem radasid seda kõvem asi oli.Kohustuslik oli kindlasti sild ja tunnel.Tollasel 32 kk oli ka selline rada,oli vist 3 realine.Igaüks ehitas siis sinna autokeresid peale ,üks uhkem kui teine.Mootoriteks oli enamusel NORMA mikromootorid.On kellelgi rohkemaid mälestusi või mõnel isegi pilte sellest ajast?Tänan info eest.
Ma umbes 5 aastat tagasi käisin juhtraja automudelite ringis. Kui läksin(ca. 7 aastat tagasi) oli asi ika nii naq nõukogude ajal. Anti sulle kätte norma mootor, neid oli seal veel jalaga segada, siis pidid 1 magneti maha saagima ,et jahutus oleks parem. Üks päev oli nii ,et pandi sind jalamatist väljalõigatud 2 kummijunniga treipinki, neist pidid tagurattad voolima. Siis anti sulle plekitükk ning sellest pidi puurpingi, viili ja rauasae abil võimalikult kerge põhi saama mudelile. Kere tehti papist,ühe raamatu jooniste põhjal ja hiljem pritspahteldati ning värviti. Rada millel sõitsime oli valmistatud 80`ndatel ja vb. paar korda värvitud. Kui ringist ära tulin hakkas asi juba kõvasti arenema. Mingi leedu või läti tehas Parma hakkas tootma nii eirnevaid juppe kui ka mudeli komplekte, aga hinnad olid kirved: odavaim el. mootor 350.- eeku, odavaim plastikkilest kere 200.- eeku, põhjad tegime ikka ise ja samuti treipingis tagarattadRolleyes
Vasta
#11

Neid ringraja kerevariante müüdi mingi 1.50 rubla eest .Toorik oli plastiliinist ,igaüts arteas siis wastawalt oma võimalustele kere peale. Kone oli enamus kõigil ühesugune.Mina tegin kere tolleaegsetest kolmnurgsetest piimapki tükkidest.Hea kõwa materjal oli.Ja weel.Auto sai värvitud helesiniseks ja mis peamine, ees nina peal oli DUNLOPI kleps.
Vasta
#12

Ma ei oskanud seda asja mujale üles panna.Keda huwitab kultuuriinimeste tagakiusamine ja kõik sinna juurdekuuluv soovitan lugeda äsja ilmunud raamatut"Kultuurigenotsiid Eestis".
Vasta
#13

Haiguste ravi, kontrollitud.
Üksindus ,vaikuse, pimeduse, raadioga.
... prii söök...

Kunagi 80-ndate keskel ilmusid sellised tekstid Tallinna (ja ka teistes linnades) majade seintele. Kas keegi mäletab tervikteksti ja kas kuskil on see veel säilinud? Mäletan, et Tallinna vanalinnas, Saiakäigus, oli see veel soomekeelne.
Vasta
#14

Nende tekstide autoriks oli legendaarne Ülo Kiple - Haiguste ravi. See on üksindus, selts ja priisöökla. Kontrollitud.
Originaaltekste enam säilinud pole, hiljuti üritas kunstnik M. Laimre taastada Kiple traditsioone kuid kahjuks ebaõnnestunult.
Lugege lisaks:
http://www.arhitektuur.ee/maja/arhiiv/20...soans.html

http://www.via.ee/content/article/kunst-...ts/1/nr/64



krister Kirjutas:Haiguste ravi, kontrollitud.
Üksindus ,vaikuse, pimeduse, raadioga.
... prii söök...

Kunagi 80-ndate keskel ilmusid sellised tekstid Tallinna (ja ka teistes linnades) majade seintele. Kas keegi mäletab tervikteksti ja kas kuskil on see veel säilinud? Mäletan, et Tallinna vanalinnas, Saiakäigus, oli see veel soomekeelne.
Vasta
#15

Mälestuste esimeses osas oli juttu tagantvalgustusega liiklusmärkidest. Veel selle 2005 a. kevadel olid Haapsalu kesklinnas kaubamaja kõrval oleval ristmikul üleval nimetatud märgid (Haapsalu tän. nimetusi ei tea, aga kui Tallinna poolt tulla, siis esimene valgusfooriga ristmik).
Need olid sinise taustaga veneaegsed (praeguse eeskirja järgi kehtetud) märgid, mis näitasid mis rajalt kuhu sõita tohtis.
Nostalgia päevade ajaks olid märgid igatahes kadunud.
Vasta
#16

krister Kirjutas:Mälestuste esimeses osas oli juttu tagantvalgustusega liiklusmärkidest...
Üks selline märk(õigemini selle pleksiklaasist esimene pool) on olemas
minu sõbra garaazis.Märgiks peatumise keeld.

1985 Lada 1300 SL
Vasta
#17

krister Kirjutas:Mälestuste esimeses osas oli juttu tagantvalgustusega liiklusmärkidest. Veel selle 2005 a. kevadel olid Haapsalu kesklinnas kaubamaja kõrval oleval ristmikul üleval nimetatud märgid (Haapsalu tän. nimetusi ei tea, aga kui Tallinna poolt tulla, siis esimene valgusfooriga ristmik).
Need olid sinise taustaga veneaegsed (praeguse eeskirja järgi kehtetud) märgid, mis näitasid mis rajalt kuhu sõita tohtis.
Nostalgia päevade ajaks olid märgid igatahes kadunud.
Mustamäel neid alles lausa kaks, setsevad üksteise kohal. Liiklusmärgid
Vasta
#18

Need tagantvalgusega märgid on praeguseks juba üliharuldased ning mõne eksemplari toimetamine JJ varjupaika ei teeks sugugi paha. Iseasi, kui lihtne on neid hankida - Mustamäe omad paistavad praegugi kasutuses olevat.

Mind huvitab aga tegelikult üks teine teema: kas keegi nimelt teab, millises tehases/vabrikus toodeti nõukogude ajal kaupluste jm ühiskondlike asutuste graafiliselt kujundatud ja luminofoorlampidega varustatud reklaamsilte ja mis mehhanismidega (releed-mootorid) tekitati nende programmiline vilkumine? Mõelgem näiteks Tallinna Kaubamaja vilkuvatele tähtedele, Kosmose kino kalligraafilisele logole või Balti jaama katusetekstile "TALLINN". Neid "silte" kasutati üle Eesti ja vähemasti kalligraafilised variandid paistsid olevat küll ühe šablooni järgi tehtud (vrd. Tartus kino Ekraan ja restoran Volga silte - viimane on veel isegi saadaval!). Mäletan, kui aastate eest Tartus endise Meloodia poe välisseinalt tõmmati maha "noodipeadest" kokkuseatud kaupluse nimi. See vedeles mitu päeva poe ees tänava ääres ja ooi kui kange tahtmine oli see ära hiivata. Ainult et seks puhuks oleks veoautot vaja läinud...
Vasta
#19

martinmannik Kirjutas:Need tagantvalgusega märgid on praeguseks juba üliharuldased ning mõne eksemplari toimetamine JJ varjupaika ei teeks sugugi paha. Iseasi, kui lihtne on neid hankida - Mustamäe omad paistavad praegugi kasutuses olevat.
See liiklusmärk on kakadnud seal.
Vasta
#20

Martinmannik kirjutas:
Tsitaat:mis mehhanismidega (releed-mootorid) tekitati nende programmiline vilkumine?

Alguses ikka releede ja integreerimislülidega (madalpääsfiltritega). Järgnevas võin natuke eksida, kuid isegi ühes ,,Tehnika ja Tootmise" numbris oli mingi skeeem. Iga relee mähisega oli paralleelselt elektrolüütkondensaator, mida laeti läbi takisti. Kui konkreetne relee
rakendus, siis eelmine vabanes ning järgmise mähisega paralleelset kondensaatorit hakati laadima. Kuna ring oli suletud, toimus asi kuni voolu välja lülitamiseni. Minumeelest oli selle ,,Tehnika ja Tootmise"
artikli pealkiri midagi ,,Vahelduvvoolureleed alalisvoolul" vms.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne