[ricardodesol11@hot.ee]

Tere
Et Mis aastani toodeti seda vanemat MTZ-82-e ja mis aastast alates tuli uuem nn akvaariumkabiiniga isend. Mulle nimelt müüakse seda vanemat väiksema kabiiniga isendit aastaarvuga 1992. Kas see on võimalik?
Vabandused et näideteks kasutan teiste poolt tehtud pilte.

http://img103.echo.cx/img103/2262/op2000...ize5sj.jpg

http://img25.echo.cx/img25/5145/karpo01resize7on.jpg

[valdo]

Mulle nimelt müüakse seda vanemat väiksema kabiiniga isendit aastaarvuga 1992. Kas see on võimalik?

Enne EV taasiseseisvumist olid kindlalt juba nn akvaariumkabiinid. Väikest kabiinbi minu teada tollal enam ei toodetud.

Aga nagu vene tehnikaga ikka, on tihti tehnika ja paberid vahetusse läinud. Või on mingil põhjusel (viga saanud) kabiin välja vahetatud.

[Sillu]

Uus kabiin oli masstootmises jah juba 80.-te lõpul ja vähetõenäoline, et 1992. aastal veel vana kabiini toodeti. Kui üldse, siis võib-olla oli tegu viimase (tehase) laos veel leidunud väikeste kabiinide varu ärakasutamisega, aga väga tõenäolised on ka Valdo poolt pakutud variandid.

[unimüts]

Nu nii.
Akvaarium kabiin tuli välja aastal 1989. Paraleelselt tuli ka väikese kabiiniga isendieid ja suht palju võiks mainida. Olen kohanud ise 1991 aasta masinat millel on tehasest väike kabiin.

Kahjuks pean tõdema, et siiamaani toodetakse väikest kabiini. Otse tehasest müüakse neid välja varuosadena ja on musta värvi - hind 17tuh eeki.


MIllegipärast on täpselt samal ajavahemikul välja vahetatud Gaz 53 kabiin. Ei saagi aru kas need asjad on omavahel seotud.

[valdo]

MIllegipärast on täpselt samal ajavahemikul välja vahetatud Gaz 53 kabiin. Ei saagi aru kas need asjad on omavahel seotud.

Kindlasti ei - tegu ju lausa eri riikides olevate tehastega. GAZ on Gorki (Venemaa) toodang ning Belarus Minski (Valgevene) toodang.

[Sillu]

Tänu kaasfoorumlasele Unimütsile on nüüd väikese kabiini osas siis selgus majas. Samas mainin, et üksikuid suure kabiiniga traktoreid mäletan Eestis liikumas juba 80.-te keskpaigast (ca 1985-86) alates. Üks selline MTZ-82 liikus nimetatud ajaperioodil pidevalt Tartu lähedal Haage kandis (Seal oli tollase Tartu näidissovhoosi osakond); oli tolle aja kohta harvaesinevalt punane, esiots aga oli (võimalik, et majandis kohapeal) kollaseks värvitud. Ja mis on huvitav: isendil oli veel vanematüübiline, ainult ülaosast avanev kapott. Suuremates kogustes hakati aga suuri kabiine tootma jah 1988-89. JuMZile tuli suur kabiin samuti 1985-86.

[unimüts]

Need üksikud suure kabiiniga masinad 80 keskpaigast on tegelikult Jumzˇid. Või on sealt pärit suur kabiin. Väiksed erinevused on nendel suurtel kabiinidel jumz - mtz82
Jumzile paigaldati ju varem suured kabiinid. Tean isiklikult 1986 aasta masinat, millel on suur kabiin.

Tartus on ka üks selline masin mtz väliselt ja peale on istutatud jumzi suur kabiin.

[Sillu]

No isiklikult olen pildistanud isegi 1985. aastast pärit suure kabiiniga (soolo-) JuMZi. Aga postituses 6 kirjeldatud punane masin OLI KINDLASTI MTZ-82 ja usun, et suur kabiin oli sellel tehasest. Teada ju on, et suurt kabiini pandi ekspordiks mõeldud traktoritele juba mitmed aastad enne 80.-te lõppu ning üksikud sellised masinad võisid ka Eestisse sattuda. MTZ-80/-82 ja JuMZi suure kabiini erinevustest suurim on, et MTZ omal avanevad uksed taha- JuMZil aga ettepoole.

[unimüts]

Hmm kui masin oli lisaks ka punane 80ndatel siis oli ka tegu export mudelitega. Tean, et Eestisse sattus neid mõni. Parimatele nõukogude liidu esindajatele. Künnimeistritele jne. Kahjuks ei oska öealda nende suure kabiini kohta.

Kvaliteedi vahe oli tohutu export ja tavalisel, Teine liin ja teine kvaliteet.

[IIIFFFAR]

Esimest suure putkaga Belarussi näind (lähedalt) 1988 suvel. Oli vast uudistamist küll

[eno1]

Väikese kabiiniga sai eritellimusel veel 90-ndate lõpus.Naaberfirma ostis spetsiaalselt laudatraktoriks.Värvikombinatsioon oli sama mis teistel traktoritel-punane ja must.

[ricardodesol11@hot.ee]

tänud info eest. See MTZ-82 millest mina räägin on sinist värvi. Et tegu riigiasutuse traktoriga ja et müügis oli mitu traktorit korraga(ülejäänud suure kabiiniga ja sama aastaarvuga), siis arvan et tegu paberite jamamisega. edu

[Oltsberg]

Elustan vana teemat ja räägin südamelt ära, mida tean...

Kui ENSVs talupidamine ja traktori eraomandus legaliseeriti, sai mu äiapapa (aastal 90) 89 lõpus toodetud tuttuue väikse kabiiniga MTZ 82. Maksis mingi 4000 rubla (sapaka hind!!!) ja sai boonusena kaasa istmel vedeleva munakivi koos tagaklaasi kildudega... Rongi peal visatud vist. Uuemat väikse kabiiniga pole nägema trehvanud.

Ma ei mäleta täpselt, kellena vend alguses sovhoosis töötas (traktorist ta ei olnud, mingi väiksemat sorti härra), aga tema käsutada oli suure kabiiniga MTZ 80. See võis olla aastal 86 või 87.

Muuseas, kas suurel kabiinil oli tehasekonditsioonis seos starteriga, st väiksed käivitusmootoriga ja suured ainult starteriga?

JUMZe (soolo) olen päris mitut tükki suure kabiiniga näinud väljalaskeaastaga 84, koppa alates 85. Kusjuures tegu pole pirkade kruvimisega ega aretusega, sest armatuur, roolisammas ja pedaalid ikka suure kabiini omad. Ei usu, et keegi tervet kupatust viitsis vahetama hakata. JUMZi tehas suurt ja väikest paraleelselt ilmselt ei tootnud. Olen küll näinud väikse kabiiniga masinat aastast 86, aga hoolimata omaniku kinnitusest, et tegu üleminekuvariandiga, oli see siiski aretus. Väga huvitav, et Venemaal kasutati soolo JUMZe märksa laialdasemalt kui Eestis. Suur osa soolosid, mis praegu Põlva ja Võrumaal liiguvad (või seisavad), ongi 90nendate alguses Venemaa kolhoosidest toodud.

Kabiinide kohapealt niipalju, et suurema sammu nii ruumikuse kui ka mugavuse ja kvaliteedi osas tegi MTZ. JUMZi suur kabiin, kui kõrgus välja arvata, ei ole väikesest oluliselt ruumikam. Naljakas, aga NLiidus kehtis vist mingi norm, kui palju metalli võis kabiini valmistamiseks kulutada. JUMZi suure kabiini sõrestik on nii tugev, et ka tihune puu võiks kukkudes talle mitte haiget teha, aga katus, tagaakna raam ja uksed (kes on näinud JUMZi, mille "juhiuks" poleks keevitatud???) seevastu õhukesed nagu õllepurk MTZil suur kabiin jälle ühtlaselt tugev (või nõrk?). Olen näinud, et langev puu võib selle päris katki teha.

Muuseas, poolitatud JUMZi (mootor ja esiosa eemaldatud) kannatab kabiini "kõrvadest" tõsta, klaasid jäävad terveks.

[ardi22]

olen ise kohanud 1991 a tehasetähisega väikese kabiiniga mtz-i

[Sillu]

Neile, kes siin kahtlesid suure kabiiniga MTZ-80/-82 (Eestis) olemasolus juba 1980.-te aastate alguses, olgu siinkohal ära toodud ajakirja Sotsialistlik Põllumajandus 1982. aasta 11. numbri esikaas

   

[valdo]

Neile, kes siin kahtlesid suure kabiiniga MTZ-80/-82 (Eestis) olemasolus juba 1980.-te aastate alguses, olgu siinkohal ära toodud ajakirja Sotsialistlik Põllumajandus 1982. aasta 11. numbri esikaas

Nüõukogudeajale (pideva defitsiidi tingimustele) oli tüüpiline komplekteerida sõidukeid (ja ka muid esemeid) tehastes nende detailidest, mis olid parajasti olemas või kättesaadaval. Kuna plaanimajandus tekitas aeg-ajalt siia-sinna ka suuri detailide ladusid (nt mingit muud sellega kaasnevat detaili polnud saada), siis ei ole ime, et igasugused muutused ühelt detaililt teisele olid üsnagi pikaajalised ja kaootilised. Eriti puudutab see olukordi, kus eri detailid valmistati eri tehastes.

Ehk siis kõik see, mida kaasaja "läänelikus" ühiskonna tavatseme me nimetada üleminekumudeliteks, olid tollase kummalise aja paratamatus.

[peeterpaul]

eksport-masinast rääkides - oman 1982 vla masinat MTZ525 suure kabiiniga. Kuid see putka on juba soomes paigaldatud. Oluliselt tugevam ja korrektsem kui vene akvaarium. Niipalju kui olen aru saanud, siis Soome läinud traktorid olla käinud Türilt läbi. Sealt olla neilt kooritud kabiinid ja peale kantud punane-hõbedane värvikombinatsioon. Erinevus siin liikunud isenditest niipalju, et mootoriks on D-60, lühikese pihustiga ning igas pöördkambris eraldi eelsüüteküünal. Loomulikult starteriga. Rool on hüdrorool (s.t. kabiinist ette lähevad vaid voolikud, mitte roolivõlli pikendus). Kuivõrd mul oli natuke tegemist ka masina elektriga, siis ainult kiitus tollastele meistritele voolu vedamise käekirja osas. Näiteks Eestis pole ma veel kohanud selliseid juhtmeotsi, termokahanevaid juhtmerüüse ega muid atribuutikat, millega fikseerida numbriliselt iga üksik ühendus. Piisas vaid korraks armatuuri alt üles märkida eri ahelate numbrid ja edasi leidsin need eest juba numbrite alusel. Jäi ära tulikas testriga tagaotsimine.

[Sillu]

eksport-masinast rääkides - oman 1982 vla masinat MTZ525 suure kabiiniga...

Kaasfoorumlane Peeterpaul omab minu arusaamist mööda siis midagi sellist:

       

Antud piltidel oleva isendi puhul on tegu siis maal naabrimehe traktoriga. Peaksingi vahel paluma temalt luba masinat veidi lähemalt uurida Konkreetsed pildid tegin 2003. aasta kevadiste põllutööde ajal, ent masin on töökorras ja kasutusel siiani. Veidi OT: teiseks traktoriks on tal väga heas korras DT-14, millest pildid samuti foorumist läbi jooksnud.

[peeterpaul]

Ei Sillu, kaugel sellest. Nädalavahetusel teen pildi ja saadan sulle privasse. Saad juurde panna oma galeriisse. Teen Sulle ehk ka lähivõtted kolmest erinevast sassiist t-16 (erinevused siis roolis - sirge sambaga, kardaaniga sambaga ja hüdrorooli sambaga).Minu masinal on kabiin siiski teistsuguse raamiga.
Korralikust karprauast tehtud, seest kenasti polsterdatud (kuula või raadiot kabiinis) ning väga hea klaasitusega (nägemisulatus ümberringi väga hea). Ühesõnaga on põdrad omal ajal aidanud "russi" ikka kõvasti paremaks.

[peeterpaul]

Kabiin on täpselt selline, nina aga tiba teistsugune. Ning värvilahendus on ikka punane-hõbedane. Aga vähemalt kabiinist annab aimu.