[traps]

Kuidas saab 1948.aasta Roadmaster olla trofeeauto, seda mu aju ei võta.

Loomulikult ei pretendeeri see ajalehe artikkel, kus on trofeeauto vihje, absoluutsele tõele, aga eks selles artiklis peitub ka mingi tõde auto kohta.

Rootsi Eesti Päevaleht (Estniska Dagbladet) 04.08.1982 nr. 59 artikkli "Näide sotsialismi tõelisest olemusest" Martin Chr. Rand: väljavõte:
Ta elas tänu oma loomingu ülimale sobivusele stalinistlike kirjandus nöudmistega täielikku luksuselu ja sõitis sõjajärgse Eesti kalleima autoga - sakslastest mahajäänud ameerika marki trofeemasinaga “Buick", millist ei olnud kasutada isegi tolleaegsetel parteituusadel!
Ja kelle kõrval maeti see mees pärast närust elutööd Metsakalmistule? Nii kohutav kui see ka ei ole, lamab ta kõrvuti Anton Hansen-Tammsaarega .

R. Parve (2010: 94) märgib, et Leberecht „läks upsakaks siis, kui ta sai laureaadiks. Siis ta ostis endale Ameerika auto – sel ajal, kui võideldi välismaa ees lömitamise vastu! Selle oli ta Leningradis turult ostnud, mingisuguse mereväeohvitseri käest. Hele­roheline, salati värvi Buick. (Ajakirjast "Keel ja Kirjandus" 1-2 2023 "Stalini preemia kui kirjanduselu nõukogustamise vahend Hans Leberechti näitel" Tõnu Tannberg)

Eesti Päevaleht LP 16.10.2015 "Punase kirjaniku uhke Buick" Gunnar Kobin:
Filmimees Enn Säde aga teatas, et on kirjanik Hans Leberechtile kuuluvat Ameerika autot Pärnus Kalevi tänaval oma käega katsunud. Tema veidi udusse kadunud mälestuse järgi võis see olla rohekas Buick.
Mida teab legendaarsest Buickist kirjaniku poeg Andrus Leberecht? „Mitte väga palju,” tunnistas ta. „Aga küllap ma temaga sõitsin. Mäletan, et see oli selline tõeline Ameerika auto.” Andrus Leberechti mäletamist mööda oli tegu 1948.–1950. aasta mudeliga. Auto polevat olnud päris uus, kui tema isa selle omanikuks sai. Eelmine omanik oli olnud keegi Leningradi [Peterburi] filmilavastaja. „Mu isa oli mingis mõttes ekstravagantne inimene, ju talle meeldisid uhked Ameerika autod. Ilmselt selle pärast ostis,” rääkis poeg. Ühtlasi märkis ta, et Buick müüdi 1958. või 1959. aastal ilmselt ema tungival soovil maha. „Selle autoga oli ju nii, et kui kusagil peatusid, oli kohe huviliste pilv ümber. Emale selline liigne tähelepanu ei meeldinud.”
Mis autost edasi sai, seda Andrus Leberecht lähemalt ei tea. „Kuuldavasti nähti seda Pärnu kandis. Räägiti, et sellega olla koguni heinu veetud… Ühesõnaga, auto rikuti ära.”

Õhtuleht 09.04.2016 Autod, mis panid liikluse seisma Urmas vahe: Koit Kaaristu andmeil oli esimene Ameerika auto, mis Nõukogude Eesti teedel tolmu mõõtis Hans Leberechti roheline Buick.