[taruvaras]

Minu teada võis nõukaajal endale mingil viisil komplektse kere soetada, kuhu siis mõne lootusetult hävinud sõiduki tehnika võisid ümber loopida. Päris \"autokonstruktoritest\" pole nagu kuulnud.

Toorik-kere on see, minu Vaz 2101 oli ka kerevahetus läbi tehtud aga sellega koos vahetatud ka Fiat-i mootor Vaz-i mootori vastu, ehk siis originaalist polnud praktiliselt jälgegi... Kere vahetus tehti 1984 aastal.

Vene ajal turustati läbi autoteeninduste kolme tüüpi varukeresid:
1)Toorikkere- paljas värvitud kere
2)Komplektne kere esimese astme komplektsuses- värvitud kere koos sisustusega,klaasidega, kuid stangedeta, iluvõredeta ja tuledeta.
3)Komplektne kere teise astme komplektsuses- täiesti komplektne värvitud kere sildadeta, roolimehanismita, mootorita ja jõuülekandeta.
Minu isa kunagine 1975 a. mosse 412 otsustas 78-nda aasta juunis neljatiirulise kukerpalli sooritada, mille tulemusena muutus kere väliskuju mudeli määramiseks raskesti äratuntavaks. Kuna kõik õli tol ajal defitsiit, nii ka autovärk. Autoteeninduse süsteem oli paras \"maffia\", läbi tutvuste ja onupojapoliitika võis sealt kaupa ka saada. Otsekohe oleks võinud saada teise komplektsusastmega kere, kuid kere hind 3500 rbl. 250-300 rbl. lihtsa nõukogude inimese kuupalga juures liiga krõbe. Seega sai otsustatud toorikkere (1100 rbl) kasuks. Toorikkere aga oli defka värk ja neid saadeti tehasest limiteeritult X tükki aastas. 79.-nda aasta jaanuari alul kutsuti isa ja ka teised toorikkere soovijad Järve Autoteenindusse komisjoni ette vaibale ja seal siis otsustasid kõigekõrgemad, kes saab ja kes ei saa. Tahtjaid oli tublist rohkem kui X arv keresid aastas. Isa sai \"jah\" otsuse ja saadeti koju teadet kere kohta ootama, mis tuleb millalgi aasta (!) jooksul järjekorra alusel. Peale mitmekordseid helistamisi- päringuid saabus lõpuks augusti lõpul Järvelt kiri, et on saabunud teile jaanuaris eraldatud toorikkere, palume toimetada teie auto X kuupäevaks Järve Autoteenindusse (toorikkere vahetusi teostati ainult Järvel). Sai siis selleks X kuupäevaks kenasti aku ära laetud, kubujussina riidesse pandud, sest ööd olid võrdlemisi jahedad, peas karvamütsid kurgualt kinni seotud, villased käpikud käes, mossevrakiga vara-vara hommikul Pärnust Tallinna teele asutud. Tallinna jõudes nägid hommikul 7-8 ajaltööleminejad bussi oodates küll kummalist naljakat pilti: kaks karvamütsides meest viilkatusega mossega mööda linna kimamas. Järvel ootasid neli helesinist kere ümberladumist
Kahe nädala pärast anti teada, et auto on valmis ja võite järgi tulla. Uuele kerele olid üle kanditud mõned keredetailid ka vanalt valgelt vrakilt, nagu \"kõrvad\" tagumisel aknapostil, millel mõnel mudelil on seisutuled, siis ka esiakna ääres olev ventilatsiooniluuk ning esikandle alumine liist, mis varemalt oli kere värvi. Need detailid olid siis helesinise kere taustal valged, justkui tahtlik/tahtmatu tuunimine. Iseenesest värvid sobisid hästi kokku.
Niisiis avariist uue kere pealesaamiseni kulus aasta ja kaks kuud, kuid nn. vigadeparandusi sai veel mõnda aega järgi tehtud ennem kui mossest eeskujulik sõiduvahend sai.
Nüüd läks küll pikale ja teemast vähe välja, kuid Zaz-i keredega sama asi, komplektseid 968A keresid mäletan ka Pärnu Autoteenindusest, neid oli vabalt saada.