29-01-2007, 23:44 PM
Wõib- olla loll küsimus aga mind isiklikult huvitaks kuidas pääses autoga saartele 30 aastatel ?Tol ajal vist praame ei olnud?Ja sama küsmus ka wahetult sõjajärgsete aegade kohta.
Kuidas pääses autoga Saare ja Hiiumaale?
30-01-2007, 00:04 AM
Minu äärmiselt võhiklik pakkumine oleks, et umbes sellise meetodiga. Palju seda autoturismi sel ajal ikka oli, küllap need mõned liikurid laevatati lihtsalt ära ning jäidki pikemaks ajaks sinna.
30-01-2007, 10:43 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-01-2007, 10:44 AM ja muutjaks oli valdo.)
PETSS Kirjutas:Wõib- olla loll küsimus aga mind isiklikult huvitaks kuidas pääses autoga saartele 30 aastatel ?Tol ajal vist praame ei olnud?Ja sama küsmus ka wahetult sõjajärgsete aegade kohta.
Praame ei olnud? Oli küll!
Aurulaev Progress hakkas Virtsu ja Kuivastu vahet käima üsna pea peale Väikese Väina tammi valmimist 1896. 1930ndatel oli sealne liiklus Sergo laevakompanii käes.
Loomulikult, tollal olid paljud liiklejad hobuvankrid/tõllad. Mis aga ei välista, et alates juba 1910ndatest sama laeva teenuseid järjest rohkem autosid kasutas.
Tegelikult vedas juba uisk (enne aurulaeva-ajastut) hobuveokeid üle.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
30-01-2007, 14:26 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-01-2007, 14:27 PM ja muutjaks oli arvi100.)
Enne Ungern-Sternbergi omanduses olevat Progress`i liikus saarte ja mandrivahet ka aurulaev Sirius,pärast seda aurulaev-jäälõhkuja General Suvorov,mis ongi kujutatud fotol.
1894 avati liin Kuressaare-Riia,mida teenendas a/l "Konstantin" mis kuulus laevaühisusele "Osilia",niiet aurulaevaliiklus toimis üsna varakult.
![[Pilt: 94640639uy1.jpg]](http://img219.imageshack.us/img219/2095/94640639uy1.jpg)
1894 avati liin Kuressaare-Riia,mida teenendas a/l "Konstantin" mis kuulus laevaühisusele "Osilia",niiet aurulaevaliiklus toimis üsna varakult.
1985 Lada 1300 SL
30-01-2007, 20:48 PM
Tookord oli kõik nagu tänapäeval. Kuivastust Kuressaarde sai Volvo ja Reo reisibussidega. 2 sellist põrkasid Muhu tammil 1940 kokku
30-01-2007, 23:02 PM
Martin256 Kirjutas:Tookord oli kõik nagu tänapäeval. Kuivastust Kuressaarde sai Volvo ja Reo reisibussidega. 2 sellist põrkasid Muhu tammil 1940 kokkuEi tea täpselt asjaolusid aga kas ,mitte selle avarii pildid wähemalt 2 tükki,mitte Piiskoopilinnuses ülesse pole pandud?Ennesõjaaegsest perioodist mingine ettekujutus nüüd mingil määral olemas kuigi mitte eriti arussadav(ega ma muidu autojuht poleks) aga peale sõja järgne aeg.Neid Sõprus ja muid praame 60 mäletan küll (pildidki kuskil olemas)Aga misugused praamid olid käigus sõjajärgsetel aastatel?
30-01-2007, 23:25 PM
kui õieti mäletan on kodus ka üks esimesevabariigi aegne ajaleht kus oli jutt muhu avariist, selle lehe leidmine võtab küll kuu aega aga kui ära ei unusta otsin, minumeelest rahvas rääkis et muhus rohkem autosid polnd´
31-01-2007, 00:10 AM
Üks pilt Virtsu sadamast ka 1938. Buss nr 98 ei sõida üle, vaid ootab reisijaid. Laev pole praami moodi, aga jumal teab, kus atollilt see parasjagu tuleb
31-01-2007, 22:29 PM
Aga kellelgi ehk pilte enne ja pärastsõja aegsetest praamidest.Palju nad mahtuasid autosid,hobuvankreid ja reisijaid.Kaua kestis ülesõit.Ja senini juttu vaid Saaremaa liinist ,kuidas lood olid Hiiumaa liiniga ?SLK võiks selle ajaloo oma kodulekehele(kui selline asi üldse neil olemas) üles panna.Arwan ,et peale minu oleks weel huvilisi.
31-01-2007, 23:58 PM
PETSS Kirjutas:?SLK võiks selle ajaloo oma kodulekehele(kui selline asi üldse neil olemas) üles panna.
väheke OT, aga hetkel teenindab saaremaad ja mandrit Saarte liinid, SLK müüs oma laevad maha, või tegi miskit trikki, samas, omanikering kahel firmal on (vist?)sama, tavakasutaja midagi aru ei saand, püsisaarlastele, kes s-kaarti omavad, tähendas see natuke paberi(interneti)määrimist
01-02-2007, 10:45 AM
Saaremaal sai esimest ja siiani viimast korda käidud 1996. aastal, olin siis alles päris väikene. Aga meelde on jäänud sellise nimega praam nagu Vohilaid(?), vist üks viimaseid nõukogudeaegsetest praamidest. Hiljem on aga paljud väitnud, et nemad sellist praami ei tea -kas seda üldse oligi? Äkki teab mõni targem inimene selle kohta midagi enamat.
01-02-2007, 10:52 AM
Mister X Kirjutas:Saaremaal sai esimest ja siiani viimast korda käidud 1996. aastal, olin siis alles päris väikene. Aga meelde on jäänud sellise nimega praam nagu Vohilaid(?), vist üks viimaseid nõukogudeaegsetest praamidest. Hiljem on aga paljud väitnud, et nemad sellist praami ei tea -kas seda üldse oligi? Äkki teab mõni targem inimene selle kohta midagi enamat.
Vohilaid oli täitsa olemas. Mina mäletan seda nime Hiiumaa liinilt.
"Laid tüüpi" praamid olid laias laastus ühesugused. Üks konutab siiani Rohuküla sadamas. Nendega sõideti alates 80-ndate keskelt.
01-02-2007, 11:34 AM
Siin foorumis on ka selline teema laevaliiklusest pajatamas: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=11123
01-02-2007, 16:59 PM
Et laid tüüpi laevaga tulin veel 2006 jaanuaris ära. 3 pool tundi kestus sõit pooleteise asemel. Kuid väikese poisikesena oli päris huvitav mandrile tulles vaadata baaripukkidelt, kuidas müüjad askeldavad - täiskasvanud tunne tekkis 
Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
23-06-2007, 11:09 AM
Eks need Vohilaid ja ka Harilaid (või oli veel üks?) olid ju ehitatud sellise arvestusega, et nad ka iga ilmaga laevatäie tanke ja muud sõjatehnikat jõuaks ära vedada. Seetõttu nad isegi parajad monstrumid olid.
27-06-2007, 01:25 AM
Näiteks Ruhnu veetakse siiamaani autosid nii ,et natuke on üle ääre
M: Skoda Felicia 1995 osadena.
27-06-2007, 07:48 AM
mighty tonka Kirjutas:Näiteks Ruhnu veetakse siiamaani autosid nii ,et natuke on üle ääre
Palju masinaid korraga vedata saab ning kas see värk pöhja ei vaju, kui näiteks Gaz 53(vöi muu suurem masin) sinna peale panna?
www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega.
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne