Kas auto mootor võib käivituda tagurpidi?
#21

Olen ise juures olnud paaril juhul kui Lada mootor on käivitamisel tagurpidi käima läinud. Kuna need juhused toimusid autoteeninduses remondis olevate autodega siis võib arvata, et tegemist oli mingi süüte-etteande anomaaliaga ja reguleerimistega need kõrvaldati.

Tom.
Vasta
#22

väike-tom Kirjutas:Olen ise juures olnud paaril juhul kui Lada mootor on käivitamisel tagurpidi käima läinud. Kuna need juhused toimusid autoteeninduses remondis olevate autodega siis võib arvata, et tegemist oli mingi süüte-etteande anomaaliaga ja reguleerimistega need kõrvaldati.

Tom.
Vaevalt see tagurpidi käimine oli, pigem tegi paar tagasilööki karbussi.
Neljataktiline karburaatormootor ei saa tagurpidi töötada. Mootori õigetpidi ringi ajamisel imetakse bensiinisegune õhk karburaatorist silindritesse,kus toimub plahvatus. Mootorit teistpidi ringi ajades, aga puhutakse silindritest väljuv õhk läbi karburaatori välja. Mingit plahvatust silindrites tekkida ei saa.
Vasta
#23

Kunagi sõitsin invaliidikäruga ( Iz 350 mootor peal ) mäest üles. Gaasi andsin vähe ning järsku jäi mootor seisma, süüdet välja ei lülitanud ning käiku ka ära ei lahutanud. Eeldasin, et seisan käik sees, saan käima ja edasi. Aga masin hakkas tagasi vajuma edaspidi käik sees ja läks veel käimagi. See oli minu esimene kogemus tagurpidi käivast mootorist. Käikude mõistes vahet ei tekkinud, sest masinal oli reevers ning kõik käigud ka tagurpidi olemas!
Vasta
#24

kolz Kirjutas:Vaevalt see tagurpidi käimine oli, pigem tegi paar tagasilööki karbussi.
Neljataktiline karburaatormootor ei saa tagurpidi töötada. Mootori õigetpidi ringi ajamisel imetakse bensiinisegune õhk karburaatorist silindritesse,kus toimub plahvatus. Mootorit teistpidi ringi ajades, aga puhutakse silindritest väljuv õhk läbi karburaatori välja. Mingit plahvatust silindrites tekkida ei saa.

Sitad küünlajuhtmed ja niiske ilm ja sinu ilus teooria on vastu taevast.

Dad.
Vasta
#25

dad Kirjutas:Sitad küünlajuhtmed ja niiske ilm ja sinu ilus teooria on vastu taevast.

Dad.
Ka sita ilma ja märgade juhtmetega ei põle tavaline õhk. Korra võib ta ju väljalasketorustikus olevast benasegust vurrrr teha. See on ka kõik.
Korraks õhupuhastist välja tulevat suitsu ei saa ikka töötamiseks pidada, mis nimega me siis mootori õigetpidi käimist nimetaksime.
Vasta
#26

Ma pakuks et lisaks juhtmetele ja ilmale on vaja ka nukka kruttida, aga noh üldiselt ma soovitaks kõigil debiilsuste välja mõtlemise asemel kulutada oma aega ja ajupotentsiaali parem sellele, kuidas mootorid õiget pidi paremini käima panna.
Vasta
#27

ma olen küll traktori mootori tagurbidi tõõle saanud.
t-25 mängid muutkui kompersooniga ja ühel etkel ta lähebgi. ja siis tuli õhupuhastist tossu.
Vasta
#28

tavaolukorras 4t bensumotost seda uskuda ei taha.
mõtleme tavalisele 4t motole:
1) sisselasketakt
2) survetakt
3) töötakt. Süüde pärast TDCd (on ju nii?)
4) väljalase

loeme asja tagurpidi ning üritame taktidele teised nimed anda:
4) IMETAKSE väljalaskest õhku. Sisselasketakt järelikult - aga ilma bensiinita
3) survetakt. Süüde enne TDCd - segu süüdataks enne kolvi ülsejõudmist. Kui oleks mida süüdata...
2) töötakt. Kuna aga paljast õhku naljalt ei põleta, siis tööd ei tehta
1) väljalasketakt. Läbi sisselaskekollektori.

järeldus - 4t moto ei saa nukkvõlli (ja ka süüdet) valeks keeramata tagurpidi töötada. Ühe nukkvõlli puhul ei saa ka nukkvõlli sättides motot korralikult tööle, kuna nukid ei ole sümmeetriliselt teineteise suhtes. DOHC-moto peaks aga väikese seadistamisega tagurpidi käima saama küll. Alternatiiv nukkvõllide muutmisele oleks sisse- ja väljalase omavahel ära vahetada. Oleks ehk kergemgi - nukkvõllid jääksid siis väntvõlli suhtes tehaseasendisse Smile
abiseadmed nagu starter (polaarsuse vahetamine), generaator, vee- ja õlipump vajavad kah seadmist. Generaator tähelepanu ei taha. Süüde vajab muutmist.
niiet kes tahab esiveolisele Hondale esiveolise Opeli motot või vastupidi, jättes kasti samaks, saab idee järgi hakkama küll. Mootori peab teistpidi keerama, kuna kastid asuvad neil markidel erineval pool. Moto teistpidi => peab ka teistpidi käima, kui esiots ikka esiotsaks jääma peab Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#29

13piisab Kirjutas:järeldus - 4t moto ei saa nukkvõlli (ja ka süüdet) valeks keeramata tagurpidi töötada.
pärast mõnd "asjatundlikku" remonti ei pruugi selline asjade seis sugugi lootusetult kättesaamatu olla Smile
Vasta
#30

13piisab Kirjutas:3) töötakt. Süüde pärast TDCd (on ju nii?)
Järgnev ei ole esialgsesse teemasse ja on kõigest minu enda teadmiste kontrollimiseks ja õiguse väljaselgitamiseks.
TDC ehk Top Dead Center peaks olema sama, mis eesti keeles ÜSS ehk Ülemine Surnud Seis. Kas mitte süütemoment ei peaks olema ENNE seda (maakeeli peaks olema isegi selline peen termin nagu eelsüütenurk)? Või pean ma hakkama ümber vaatama oma arusaamu ottomootori alustest?
Vasta
#31

Nii see on, üldjuhul ikka enne TDC-d süüdatakse. Muidugi siin teemas on juttu juba maeitea mis ime aparaatidest, traktorid lennukid ja roomik-amfiibid, nii et see ei pruugi universiaalne tõde olla, aga auto bensiinimootori puhul küll.
Vasta
#32

jätkan teemavälist juttu:
41Degree Kirjutas:[Kas mitte süütemoment ei peaks olema ENNE seda (maakeeli peaks olema isegi selline peen termin nagu eelsüütenurk)? Või pean ma hakkama ümber vaatama oma arusaamu ottomootori alustest?
kuna ma lähtusin "maamehe loogikst", pistsin oma juttu ka küsimärgid. Aga ehk soovib/viitsib keegi üldhariduslikul eesmärgil seletada, miks süüdatakse segu enne ÜSSi (vabandan eelnevat väljamaist keelepruuki) - kas tõesti võtab segu süütamine silindris nii palju aega, et isegi tühikäigul peab protsessi varem käima panema? Tõsi, eelsüütenurga suurus - mis mitukümmend kraadi on - viitab ju ka "maamehe loogika" järgi süüteprotsessi aeglusele...
targutan: "põlemise" definitsioon on ju hapnikuga reageerimine väiksemal (levimis-)kiirusel kui detonatsioon, milleks loetakse põlemist üle 2000m/s (nagu mäletan).

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#33

Süütamisest kuni plahvatuse levimiseni üle kogu põlemiskambri kulub jah oma aeg. Kui seda aega ei kuluks, vaid protsess oleks momentaalne, töötaks sisepõlemismootor loetud arv minuteid ilmselt.
Vasta
#34

13piisab Kirjutas:jätkan teemavälist juttu:
kuna ma lähtusin "maamehe loogikst", pistsin oma juttu ka küsimärgid. Aga ehk soovib/viitsib keegi üldhariduslikul eesmärgil seletada, miks süüdatakse segu enne ÜSSi (vabandan eelnevat väljamaist keelepruuki) - kas tõesti võtab segu süütamine silindris nii palju aega, et isegi tühikäigul peab protsessi varem käima panema?
Minu väheldast elukogemust mööda saab automootor töötada ka ilma eelsüüteta. Kui ma ei eksi, siis mingisugusel "moodsal autol" (loe: plastmass ja juhtmed, mis hoiavad nelja ratast koos) käib Safe Mode'i minemine nii, et eelsüüde kaotatakse üleüldse ära, st eelsüüdet on 0 kraadi ehk küünal teeb litaka siis, kui kolb on ÜSS-s. Aga jah, üheks eelsüütenurga eesmärgiks peaks olema ka suurema koguse jõu tekitamine, st segu pressib kolbi allapoole juba viimastel ülesliikumishetkedel.

Kuna see teema ei tundu end nii pea ammendavat, siis teeks administraatorile ettepaneku (eel)süütenurga jutt siit teemast ära liigutada.
Vasta
#35

41Degree Kirjutas:Kuna see teema ei tundu end nii pea ammendavat, siis teeks administraatorile ettepaneku (eel)süütenurga jutt siit teemast ära liigutada.
segu süütamise aeg ning eelsüütenurk said ju loogilise vastuse - niiet loodame, et sel teemal ei hakka keegi asju üle kordama Wink

...ning kel teadmised+tahtmine mingi pikem jutt kirja panna, tehku ise teema.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#36

41Degree Kirjutas:Kui ma ei eksi, siis mingisugusel "moodsal autol" (loe: plastmass ja juhtmed, mis hoiavad nelja ratast koos) käib Safe Mode'i minemine nii, et eelsüüde kaotatakse üleüldse ära, st eelsüüdet on 0 kraadi ehk küünal teeb litaka siis, kui kolb on ÜSS-s.

Mis "moodne auto" see olla võiks? 80-ndate alguses oli mingil VW Polo vähe ägedamal versioonil elektrooniline eelsüütenurga sättimise süsteem nimega Dignition (el. pritset selle hinnaklassi autole siis veel ei pandud Smile), sellel näiteks oli safe mode-s fikseeritud 5 kraadi enne ü.s.s. peale.
Vasta
#37

Minu moodne juhtmetega auto töötab kenasti ka eelsüütenurgaga 4 kraadi pärast TDC-d. Tõsi, minek ei ole kõige parem Smile aga selle eest käivad käiguvahetustel ägedad paugud summutis, nagu päris. Kuigi ma ei usu et ükski autotootja nii napakas on, et safe modele sellise seade (0 kraadine süütenurk) paneb, on see põhimõtteliselt täiesti võimalik.
Vasta
#38

võtaks korra vana teema ülesse et sõitsin ükskord minskiga ja mõtlesin et kui mu suzuki mopeed läheb tagurpidi käima siis äkki läheb minsk ka panin 3 käigu sisse ja kui korra tagurpidi tõmbasin siis lubas lükkasin hoo sisse ning kui lubas panin kohe siduri sisse aga kui hakkasin sõitma siis liikus edaspidi aga ei õnnestunud näha kas mootor töötab tagurüidi või mitte kuna kaaned olid peal
Vasta
#39

Vähendan vaeva ja ütlen, et ei käinud tagurpidi.

vanamotopisiku ohver
Vasta
#40

seda arvan mina ka aga ei tea kas 2t trabant läheks aga suzuki mopeedi saime küll tagurpidi käima sõber sõitis tagurpidi ümber bensiinijaama
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne