Tänapäevased autoteenindused, varuosade hinnapoliitika jne
#21

Tegelane5 Kirjutas:Tuttav kunagi rääkis et kui võimalik siis peale 100 tuhandet tuleks tagaveoline Lada müüki panna. Eksis?

Kui sattus korralik tagaveoline Lada olema (nt miski 72-75 kokkupandud "kopikas"), siis kannatas sellega küll enne kapitaali miski 300-350 sõita.

Teadsin 1990ndate alguses üht sellist, millel läbisõitu 360 tuhat ees ja vahetet olid vaid kolvirõngad ja nukkvõll ning lävekarbid. Nukkvõll, muide, iseenda rumalusest, sest esimesed 20 tuh km sõideti rahulikult nii 1400-1800 rpm, mis nimetet võlli piisavalt ei õlitanud. Hiljem sõideti rahulikult ja hoolivalt edasi, kuigi pööretega 2000-3000...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#22

Ostke siis auto omale millel odavad jupid ja remontige ise. Teatavasti tänapäeval remondimehe tund pole üldsegi odav.
Seepärast ostangi endale ja omangi ainult selliseid autosid mille puhul käib mõistus või jõud üle (enamasti). Sierra, hea, odav, vastupidav, lihtne ja töökindel, kapotialla vaadates enamvähem ikka taipad kus mis jookseb, tegutsemiseks ruumi küllaga, enamik asju saab teha ära kodus.
Zigulli vastupidavusest niipalju veel et vanaisa nullkuus (täpsemalt nullkuus 1500se mootoriga) täpsem nimi peaks olema 21061 on aastast 85 ning vanaisa käes aastast 86, ostis ta 16tuhat sõitnud masina. Tänaseks on läbinud see 6 umbes 140tuhat km, ilma et oleks tehtud mootori remonti või et oleks kaant maha võetud või mida iganes. Muidugi on vahetatud veermiku osi, aga midagi hullu seal juhtunud pole. Võibolla on asi selles et autot hoiti väga korralikult, hooldati regulaarselt jne.
Saksa auto sõidab teatavasti paremini ja rohkem ja vähem probleemivabalt.
Siiski päris põnev on see et sapaka jupid on kallimad kui ex raffaauto Sierra jupid, näiteks rattasilinder on sapikal 150kr tk ja sierral 90kr tk. Ja kui mõelda et kumb jupp on kvaliteetsem ning väiksem risk et saad praagi mis 2h pärast oma töö lõpetab. Vene auto üks vigadest on see et varuosad on pahatihti väga kõikuva kvaliteediga, näiteks volga uus piduri peasilinder lekib juba uuest peast, see pole ju enam normaalne.

Aga töökindlateks autosid ehitada või mitte, kui hakata mõtlema selle rooste teemal siis näiteks 80mnendate escort on üldjuhul peale 10a eestimaa talve mäda, mootor veel kestaks aga kere on läbi, sama aasta audi sada sigar näiteks kere on võibolla peale 10a eestimaa talve peaaegu et üldse roostevaba, kere väga hea ja mootor samuti. Samas mõlema auto näol on tegu moraalselt vananenud masinatega, VÄHE on neid inimesi kes tahavad sellistega sõita, palju lihtsam on ju osta piikspiiksu või noorepere laenu eest endale liisingusse uus avensis ja lasta KÕIK teha esinduses, ise kätt külge panematta, samas vana auto vajaks tihti kohendamist võibolla.
Ja veel mainiks et inimestel on HÄBI, MARK, SÕBRAD NAERAVAD kui sa sõidad mingi vana pannida, vaadatakse imelikult et näet eijõua endale uut autot osta. Ja on ka selline efekt et naabrimehel on tutikas länd kruiser, mina müün oma cherokee maha ja ostan hoopis hummeri, olen veel kõvem vend.

Ma ei väida ega ütle seda et see on nii kindlasti, võibolla pole see nii ja ma eksin rängalt aga see minu arvamus. See pole suunatud kellegi poole pahatahtlikult vms aga ostke inimesed auto millega te hakkama saate ja ärge ostke autot viimase rahaeest (näiteks tuttav ostis a6, hea et bensiini rahagi jäi, vaja rihmad vahetada, aga see maksab seal 10tuh kanti ju, raha pole vahetuseks ja võlga võtta eitaha, sõitab ringi lootuses et äkki eilähe katki, aga äkki läheb, siis korruta see 10tuhat vähemalt 2 või 3ga.).

Minule meeldivad autod mille juures saad teha enamus asju ise...
Vasta
#23

Tõin endale samuti välismaalt vähe uuema auto. Lasin siis Info Autos täishoolduse teha, õlid, filtrid jne. Hakkas huvitama, et mis õli ka kasutatakse siis. Öeldi, et Fordi spetsiaal. Uurisin asja veidi lähemalt ja selgus et see spetsiaal ei ole mitte kõige parem variant kasutada tarbija seisukohalt, küll aga esinduse. Natuke lugemist ühest teisest foorumist. Hea ka niisama enda harimiseks:
Fordi spetsiaalõli WSS-M2C-913 tekitab segadust, levinud on ka väärarusaamad.
Fordi spetsiaalõli WSS-M2C-913 (viskoosusega 5W-30) on lubatud kasutada ainult spetsiaalselt selle õli jaoks kohandatud mootorites, s.t. nendes mootorites on kasutatud spetsiaalseid materjale, et mootor taluks (ei jookseks kokku, ega kuluks kiiresti) sellist (mootori seisukohalt) viletsat õli.

Fordi WSS-M2C-913 norm võeti kasutusele 98.aastal. Enne seda valmistatud mootorites (kui kasutusjuhendis ei mainita WSS-M2C-913) seda kasutada ei tohi, sest see õli on kõrgematel temperatuuridel erakordselt vedel (ACEA A1), ega taga piisavat määrimist. Ka baasõli on Fordi spetsiaalõlil odav, mistõttu tuleb täpselt kinni pidada vahetusvälbast.

Parim lahendus on Fordi 913-spetsiaalõlist hoiduda, ka siis kui on lubatud seda kasutada. Kasutamisjuhendis on antud ka alternatiivid. Parem kasutada 5W-30 või 5W-40 mootoriõli, mis vastab ACEA A3/B3/B4, VW502.00, MB229.3 normidele. Tulemuseks on mootori tunduvalt pikem tööiga.

Tekib küsimus, miks Ford üldse 913-õlid kasutusse võttis?
Eelkõige saavutamaks väiksemaid kütusekulu tehaseandmeid, samuti on kasumi maksimeerimiseks hea omada odavat oma Fordi spetsiaalset mootoriõli, mida kundedele kordades kallimalt maha saab müüa. Kannatajaks on kahjuks tarbija ja mitte ainult õli ostes vaid ka hiljem enneaegselt mootorit remontides!

Mida vedelam õli (nagu 5W-30 seda on), seda vähem pidurdab õli määritavate detailide liikumist. Viskoosus 5W-30 pole iseenesest veel midagi hullu, kuid erinevalt teistest tootjates, kes samuti kasutavad 5W-30 mootoriõlisid on Ford läinud veel sammu võrra kaugemale ja vähendanud ka õli HTHS-i. HTHS näitab õlikile püsivust kõrgel temperatuuril (150 C) ja koormuse all. HTHS näitab kõige paremini seda mis toimub reaalselt mootoris kolvide ja silindriseinte vahel. Mida suurem HTHS seda püsivam on õlikile. i -le paneb veel täpi asjaolu, et 913-õlide baasõli ei ole mitte täissünteetiline vaid odav hydrocrack-õli, mis valmistatakse toornafta rafineerimise jääkproduktist (hea odav) selle edasiselt töötlemisel. Nii võib juhtuda, et algsest 5W-30-st on juba tunduvalt enne välba lõppu saandu 5W-20, s.t. õli veelgi vedelamaks muutunud. Täissünteetiline (PAO) baasõli aga toodetakse aga toorbensiinist, on kordades kallim, kuid oma omadustelt peajagu üle, seejuures säilivad need omadused ka pika aja jooksul stabiilsetena.

Laias laastus (kui erandeid mitte arvestada) võib öelda:

1. Kõik 5W-30 või 0W-30 mootoriõlid (30-ga lõppevad) on töötemperatuuril suheliselt vedelad ning on ette nähtud väiksema kütusekulu saavutamiseks.

2. Miski ei räägi otseselt 5W-30 või 5W-30 viskoosusega mootoriõlide vastu (tavaautodes ja tavatingimustes). Et aga ka kuumades tingimustes ja (või) suurema mootori koormuse korral oleks tagatud piisav õlitus, võiks kasutada 5W-30 või 0W-30 mootoriõli, mis vastab ACEA A3/B3/B4 normile (või uuele C3-le). Just siin seisneb Fordi 913-õlide peamine puudus (vastab vaid ACEA A1-le), nagu juba kirjutatud.

3. 5W-40, 0W-40 ja 5W-50 mootoriõlid, mis vastavad ACEA A3/B3/B4 (või uuele C3-le), VW502.00 ja MB229.3 on auto mootorile (selle pikaealisust tähtsaks pidades) parimad. Seejuures tihti ka odavamad kui autotootjate poolt nõutud spetsiaalõlid. Kõige parem on muidugi kui ka baasõli on täissünteetiline. 5W-40 õlidel see enamasti nii ei ole (kuid on ka meeldivaid erandeid), kuigi õlitootja (müüja) nimetab seda sünteetiliseks või isegi täissünteetiliseks.

4. Eesti tingimustes (külmad talved) oleks patt mitte kasutada 5W (0W veel pisut parem) viskoosusega algavaid õlisid, mis on ostes küll kallimad, kuid teevad selle lisamaksumuse auto väiksema kütusekulu näol tagasi. Mootori väiksema kulumise ja muud õli paremad omadused (võrreldes näiteks laialtlevinud odavamate 10W-40) saab lisaks n.ö "tasuta kaasa".

5. Õlivahetusvälpadest tuleb kinni pidada.
Kui vahetusvälp on 10000 km või 15000 km, siis võib täissünteetilist mootoriõli kasutades pikendada seda probleemideta 5000 km võrra. Kui välbaks on 10000-15000 km, siis autotootjad reeglina ei eelda täissünteetilise õli kasutamist. Hea täissünteetiline mootoriõli võib ka peale 15000 km läbimist olla paremas "konditsioonis" kui mõnigi teine 10W-40 (mis iganes uhke ja kuulsa nimetusega) mootoriõli peale 4000 km.

6. Üle 10-15.a. vanuste autode omanikud kasutavad odavaid (kesiste omadustega) mootoriõlisid ja põhjendavad seda laustetega: "See vastab täiesti tootjapoolsetele nõudmistele" või "Miks peaks üldse midagi kallimat kasutama kui tavalise 10W-40 mingeid probleeme ei ole".
Otseselt midagi valesti polegi. Kuid saab tunduvalt paremini - tol ajal ei olnudki paremate õlide kasutamine tavaks (see polnud levinud) - tase oli selline ja see on ka põhjus miks autotootjad seda soovitasid. Aeg on aga edasi läinud ja kui tootja tooks sama 15.aasta taguse mootoriga mudeli välja täna, siis nõutakse sellele kindlasti tunduvalt karmimaid norme. Kui 10-15 aastane auto on tänaseks läbinud 200 000-300 000 km ja omanik ei plaani veel sellest autost loobuda, on odava mineraalse baasõliga 10W-40 asemel moodsam 5W-40 (ACEA A3/B3/B4, VW502.00, MB229.3) igal juhul etem.
Nii näiteks võib nimetatud 10W-40-ga ekstreemsetes tingimustes (väga madal tempratuur, kõrge temp.+koormus, tunduvalt ületatud välp, lühikesed sõidud, mootori rikked) jääda eesseisev sõit viimaseks. Moodsamal, paremal õlil aga on nendes tingimustes tunduvalt suuremad reservid.
Kuigi vanema ja suure läbisõiduga auto mootor töötab korralikult on selle resurss on oma viimase kolmandikuni jõudnud. Kasutades paremat õli on võimalik allesjäänud resurssi aga tunduvalt pikendada.


Järeldused võite ise teha. Samas peab ütlema ka Info Auto kohta paar head sõna. Nimelt hakkas jamama EGR klapp. Teeninduses pakuti seepeale kõigepealt välja selle puhastamine, mis üldjuhul likvideerib probleemi vähemalt mingiks ajaks. Seekord see ei aidanud kahjuks ja nii tuli lõpuks 6 k maksev osa ka vahetada. Aga jah, masendav on remondiks kuluv aeg igasuguse probleemi korral. Esiteks ootad järjekorras, et teada saada mis viga on. Seejärel tellimine võtab aega 2 nädalat ja mitte ühtegi osa põhimõtteliselt kohal ei ole.
Vasta
#24

Millist mootori öli peavad kasutama masinad millel on mootor ja käigukast ühise anumaga, kus öli asub?

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#25

miniest Kirjutas:Millist mootori öli peavad kasutama masinad millel on mootor ja käigukast ühise anumaga, kus öli asub?

Seesinane teave on arvatavasti ikka manuaalis kirjas... Kui Sul manuali pole, aitab ehk meie ühine sõber internet- google vms. Kõige loogikanatukesega mis minu peakeses olemas, peaks see miski mitte väga vedel mootoriõli olema, kuivõrd mootoriõli mitmetes kastides pruukida kannatab ja ette nähtud on, transmissiooniõli mootorisse aga kindlasti mitte.

loll on loll olla.
Vasta
#26

Jutt käib vist 205-e sarnase auto kohta?
Vasta
#27

Pole ju teab mis uudis, et autofirmad teenivad märgatava osa kasumist varuosade müügist. Paljudele uutele mudelitele ei ole saada B-varuosa ning garantii ajal seda ei taheta paigaldada kui alternatiiv olemas. Teeninduses saab nö lihtmehaanik tihti üllatavalt väikest palka, kui töötunnihind on 500kr kliendi jaoks siis mehaanik saab ehk 70kr (brutotunnipalk). Mitte et ma kapitalismi vastu oleks, küll aga seletab see nii mõndagi huvitavat mis tuntud autotootjate remondi köögipoolel toimub - kogenud ja andekas mehaanik kaupleb kas hea palga või leiab uue koha, teised aga ikka koolipingist tulnud või praktikandid kelle tööd alati piisavalt ei kontrollita.
Lisaks sellele on auto suure enamuse jaoks liikumisvahend, tarbeese, mille ostmise korral peamiselt emotsioonid üle pragmaatilise poole määravaks saavad. Niisamuti nagu vanatehnika huvilised eelistavad endale südamelähedast tehnikat, nii ka tavatarbija - erinevad on kontseptsioon mille järgi otsust tehakse.
Auto kuulub peaaegu et välimuse ning isiksuse juurde, nö. elutegijad peavad sõitma ka vastava autoga, vana ja odavnenud, marginaliseerunud autoga sõitmine pole sotsiaalselt aktsepteeritav paljude jaoks.
Lisaks on üha enam neid kes auto tehnilist poolt ei tunne nii hästi, kes ehk nõukogude tehnikat olude sunnil remontis, kuid kaasaaegse tehnika puhul puudub nii teave, oskus kui tahtmine. Neid kes toona hiilgasid hea tehnika tundmise ning nutikusega polnud ehk palju, oli toona nagu ka praegu soss-seppi kelle õnnestumise protsent oli nii 50-50.
Vasta
#28

Ma kahtlen, kas autofirmad ise teenivad "märgatava osa kasumist" varuosade pealt, pigem määrivad moosi paksult ikka esindused. Aga huvitav oleks mingit statistikat näha selle kohta.
Vasta
#29

Kahjuks jäänud ka esindusest selline mulje, et kõik kulunud varuosad tulevad vahetada uute vastu kuna läbisõit ja liikuri aastaarv seda kataloogis ettenäevad.
Käinud siis ka teises (väga pädevas) töökojas ja rahaline vahe oli märgatav:
12 000 = 4 000
Auto sõidab ca 1 aasta ja kõik on OK.

MB 260E W124
G3 GTI
Nissan Qash Ai-Ai
Vasta
#30

Jesper Kirjutas:Ma kahtlen, kas autofirmad ise teenivad "märgatava osa kasumist" varuosade pealt, pigem määrivad moosi paksult ikka esindused. Aga huvitav oleks mingit statistikat näha selle kohta.
Vaadake, millistes hoonetes ja seadmepargiga on tänapäeva autoteenindused-on selge, et vähemalt esimesed aastad on selline teenindamine kahjumlik tegevus. Kirvehinnad nii teenindusele kui varuosadele peavad seda kahjumlikkust vähendama. Samas ollakse sunnitud selliseid teendusi pidama/omama, kuna muidu ei saa pretendeerida marki esindama.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne