Käigukast.
#1

Eelmise teema jätkuks (tagasild.) esitan kohe uue küsimuse. Kas
käigukast ja vahekast hakkavad korralikult tööle, kui nad pöörlevad
teistpidi? Ja kas keegi oskab infot anda mootori UMZ -5 kohta.
Ei leia selle kohta kusagilt mingit infi.
Vasta
#2

Kui kastides kaldhammastega hammasrattad, siis võibolla tõesti muutub lülitus raskemaks, või hakkab rohkem kulutama. Aga ega täpselt ei tea ka ...
Vasta
#3

Tcumen, kas sa kirjeldaksid täpselt seda, kuidas hammastataste kuju mõjutab lülituse täpsust? Mul on väga karvane tunne, et sa ei tea käigukasti ehitusest just eriti midagi...

Minu pakkumine oleks, et pöörlemise suund ei mõjuta midagi. Proovinud muidugi pole, aga ma ei suuda välja mõelda ühtki komponenti, mis seal suunatundlik oleks.
Vasta
#4

Jesper Kirjutas:Minu pakkumine oleks, et pöörlemise suund ei mõjuta midagi. Proovinud muidugi pole, aga ma ei suuda välja mõelda ühtki komponenti, mis seal suunatundlik oleks.
Ma väga hea kolmemõõtmelise geomeetria ettekujutusvõimega ei ole, aga millegipärast tundub, et pöörlemissuuna muutusel hakkab kaldhammastega hammasratas vastu "teist" serva toetama. Kui see nii on, siis mingid tugilaagrid-seibid võivad osutuda vales kohas olevaiks.
Vasta
#5

Ma nats kahtlen, sest muidu oleks ju mootoriga pidurdamine kastile kahjulik. Täpselt muidugi jälle ei tea, pole ühtki kasti selle pilguga vaadanud. Vastu teist serva muidu toetab küll jah.
Vasta
#6

Siksi kasti kohta kindlalt väita ei tea,aga veokate (GAZ-51/53 ja Uaz)kastid ei tee sellest küll numbrit. Millist infot sa selle mootori kohta leida tahad? Selle mootori vanema "venna" ZID-4,5e kasutus/hooldusjuhendi leiaks kindlasti.
Aga kas sa pole mõelnud hoopis mootorit teist pidi peale panna? Siis jääks kogu see jõuõlekande "pööramine" ära...
Vasta
#7

Mootori kohta tahaks teada näiteks tehnilisi andmeid,õlimarki,mis
käib karterisse,kas õhupuhastisse käib õli jms... Millist otsingusõna
peaks kasutama,et leida selle mootori kohta infi? Mootorit ei saa
teistpidi pöörata, sest kõik ülejäänud jupid on enamvähem valmis ja
just käigukastipoolse otsa jaoks tehtud. Ja kuhu üldse teise otsa
ülekanne paigutada.See läheb kole keeruliseks,sest hooratast
on ju tihti vaja maha võtta kontaktide puhastamiseks.
Vasta
#8

Jesper Kirjutas:Ma nats kahtlen, sest muidu oleks ju mootoriga pidurdamine kastile kahjulik. Täpselt muidugi jälle ei tea, pole ühtki kasti selle pilguga vaadanud. Vastu teist serva muidu toetab küll jah.

Mnjah, ma ei tahaks muidugi Jesperi pahameelt jälle ära teenida, aga mootoriga pidurdades töötab mootor ja k.kast ikkagi samas suunas. Võta või jäta, Isiklikult olen nõus esimesele vennale kodukootud nobeli preemia andma, kes tõestab ära, et lülides sisse madalama käigu, muutub kas mootoris väntvõlli või k.kastis vedava võlli pöörlemise suund võrreldes suundadega, mida eelpool mainitud võllid teevad kõrgema käigu sisselülimisel.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#9

Peeterpaulile: Mitte, et ma sellest käigukastindusest suurt teaks, aga võttes aluseks füüsika seadused, siis käiguga pidurdades muutub ju hammasrataste kiirendus negatiivseks, st teist pidiseks. Pmst avaldab survet nendele kohtadele, kuhu kiirendades ei avalda survet...
Need siis minu algteadmised füüsikast =)

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#10

Tambets Kirjutas:Peeterpaulile: Mitte, et ma sellest käigukastindusest suurt teaks, aga võttes aluseks füüsika seadused, siis käiguga pidurdades muutub ju hammasrataste kiirendus negatiivseks, st teist pidiseks. Pmst avaldab survet nendele kohtadele, kuhu kiirendades ei avalda survet...
Need siis minu algteadmised füüsikast =)

Tambets - ma olen tipis teor.meh. kursuse läbinud. K.kasti konstrueerijad on sellised asjad arvesse võtnud, vastasel juhul lendaksid kastid laiali ning laulaksid veel jubedamalt kui lada nukklülimisega kastid, millel on sirghambad ja kodusel eestimaal tehtud termiline töötlus.
Hammasrataste kokkupuutepinnad on samuti hoolika arvutuse ja seadistuse tulemus - seega ei põhimõtteliselt ega põhimõttelagedalt ei avalda nad survet käiguga pidurdades (ega järsult kiirendades) kusagile, kuhu nad muidu ei avaldaks. Kui sinu definitsioonis avaldavad hambad survet mingitele äärtele, on tegemist kulunud k.kastiga ja teoreetilisse arutellu see ei puutu.
Ja ma jään ikkagi enda juurde - käiguga pidurdades võllide suund ei muutu.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#11

peeterpaul Kirjutas:
Jesper Kirjutas:Ma nats kahtlen, sest muidu oleks ju mootoriga pidurdamine kastile kahjulik. Täpselt muidugi jälle ei tea, pole ühtki kasti selle pilguga vaadanud. Vastu teist serva muidu toetab küll jah.

Mnjah, ma ei tahaks muidugi Jesperi pahameelt jälle ära teenida, aga mootoriga pidurdades töötab mootor ja k.kast ikkagi samas suunas. Võta või jäta, Isiklikult olen nõus esimesele vennale kodukootud nobeli preemia andma, kes tõestab ära, et lülides sisse madalama käigu, muutub kas mootoris väntvõlli või k.kastis vedava võlli pöörlemise suund võrreldes suundadega, mida eelpool mainitud võllid teevad kõrgema käigu sisselülimisel.
Kuigi Tambets juba proovis, siis ma proovin ka. Võtame näitlikult ühe suure karbi ja paneme sinna sisse teise, väiksema karbi. Olgu öeldud, et hõõrdejõud tuleb heaga kohe ära unustada. Kui sa väiksemast karbist hakkad seda süsteemi enda poole sikutama (mootor veab), siis toetub väike karp vastu suure karbi sinupoolset äärt ning veab suuremat karpi kaasa. Nüüd sa tahad suuremat karpi pidurdada, kuid liigutada saad ainult väikest karpi (mootori veojõudu vähendada). Suur karp liigub sinu poole edasi, samuti sa liigutad väiksemat karpi enda poole edasi, kuid aeglasemalt, kuni ta puutub vastu suurema karbi tagumist äärt ning pidurdab suurema karbi hoo maha. Kui karpide asemele panna hammasrattad, saame suhteliselt sarnase tulemuse.

EDIT: peeterpaul jõudis ette, seega seletus oli mõttetu. Aga minu meelest võlli pöörlemise suuna muutusest polegi keegi midagi maininud, ainult käigukastis olevate jõududes suunast?
Vasta
#12

peeterpaul Kirjutas:
Jesper Kirjutas:Ma nats kahtlen, sest muidu oleks ju mootoriga pidurdamine kastile kahjulik. Täpselt muidugi jälle ei tea, pole ühtki kasti selle pilguga vaadanud. Vastu teist serva muidu toetab küll jah.

Mnjah, ma ei tahaks muidugi Jesperi pahameelt jälle ära teenida, aga mootoriga pidurdades töötab mootor ja k.kast ikkagi samas suunas. Võta või jäta, Isiklikult olen nõus esimesele vennale kodukootud nobeli preemia andma, kes tõestab ära, et lülides sisse madalama käigu, muutub kas mootoris väntvõlli või k.kastis vedava võlli pöörlemise suund võrreldes suundadega, mida eelpool mainitud võllid teevad kõrgema käigu sisselülimisel.

No minu väide oli, et kast ei ole suunatundlik. Olevtoom juhtis tähelepanu sellele, et hüpoidhammasrataste (on ikka õige sõna? helical gear) kaudu jõu üle kandmisel tekivad teljesuunalised jõud, mis on tagurpidi käitamisel teistpidi ning seega võivad laagrid olla paigutatud sellega mitte arvestades. Mina jällegi kritseldasin natuke paberile ning jõudsin järeldusele, et need tagurpidised jõud tekivad ka mootoriga pidurdamisel.

Millise punkti eest eelnevas jutus sa täpselt oma preemiat anda tahad?
Vasta
#13

Võlli liikumise suund muidugi ei muutu. Muutuvad jõudude suurused.
Edit: ja jõudude suunad.

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#14

Hea küll,jätame nüüd selle vaidluse ja läheme konkreetsemaks.Kas oskab keegi infi anda UMZ-5 kohta.
Vasta
#15

Jesper Kirjutas:Tcumen, kas sa kirjeldaksid täpselt seda, kuidas hammastataste kuju mõjutab lülituse täpsust? Mul on väga karvane tunne, et sa ei tea käigukasti ehitusest just eriti midagi...
Tegelikult, ... ega Su tunne ei petagi Sind eriti.Neid käigukaste, mida ma seespoolt vaadanud olen, on üksikuid, ja tööpõhimõttega ma end ülearu sidunud pole.
Lihtsalt mul tekkis selline mõtteuid, mis mingile tõele ammugi ei pretendeeri. Aga näe, millise poleemika vallandas!Toungue
Vasta
#16

urulooki Kirjutas:Mootori kohta tahaks teada näiteks tehnilisi andmeid,õlimarki,mis
käib karterisse,kas õhupuhastisse käib õli jms... Millist otsingusõna
peaks kasutama,et leida selle mootori kohta infi? Mootorit ei saa
teistpidi pöörata, sest kõik ülejäänud jupid on enamvähem valmis ja
just käigukastipoolse otsa jaoks tehtud. Ja kuhu üldse teise otsa
ülekanne paigutada.See läheb kole keeruliseks,sest hooratast
on ju tihti vaja maha võtta kontaktide puhastamiseks.
Ei õnnestunud endalgi leida midagi asjalikku UMZi kohta. Kui huvi vanema variandi (ZID-4,5) kasutusjuhendi jms vastu,võin saata mailile. Sealt peaks mõnele küsimusele ikka vastuse saama...
Mootori teistpidi pööramine annab efekti küll,kui kasutad ketivedu mootori reduktorilt sidurile. Kui paned siduri otse väljundvõlli otsa,siis küll ei saa...
Pöörates mootori reduktori otsaga ettepoole (praegu on sul vast tahapoole) ja tuues sealt ketiga ülekanne kas mootori alla või kõrvale toodud käigukastile (või sinnamaale toodud sidurit vedavale võllile) siis pöörlebki käigukast juba õigetpidi...
Vasta
#17

Kui vähegi viitsimist on,saada mailile.Mootori pööramisest niipalju,et raam on kah juba valmis ja selle ümbertegemine
on juba suurem töö.St. et tuleb jälle nullist alustada.
Vasta
#18

Tänapäevased kastid sõiduautodel ja ka paljudel muudel liikuritel on müra vähendamiseks kaldhammastega, vaid tagurpidikäik on sirghammastega ja sünkroniseerimata ning seda on ilmselt paljud märganud, et ka undab seetõttu.
Kaldhammaste puhul tekib telgjõud, mille suund sõltub pöörlemissuunast. Kast on konstrueeritud kindlasuunalisi telgjõude arvestades. Mootoriga pidurdamine on lühiajaline protsess, vaevalt, et keegi mootoriga pidurdades Tartust Tallinasse sõita suudabWink. Seetõttu ei pruugi vastassunalistele telgjõududele kastis piisavat ressurssi olla...
Vasta
#19

via Kirjutas:Tänapäevased kastid sõiduautodel ja ka paljudel muudel liikuritel on müra vähendamiseks kaldhammastega, vaid tagurpidikäik on sirghammastega ja sünkroniseerimata ning seda on ilmselt paljud märganud, et ka undab seetõttu.
Kaldhammaste puhul tekib telgjõud, mille suund sõltub pöörlemissuunast. Kast on konstrueeritud kindlasuunalisi telgjõude arvestades. Mootoriga pidurdamine on lühiajaline protsess, vaevalt, et keegi mootoriga pidurdades Tartust Tallinasse sõita suudabWink. Seetõttu ei pruugi vastassunalistele telgjõududele kastis piisavat ressurssi olla...
On ikka. Täiesti tavaliste kastidega sõidetakse ka võistlusi (kross, sprint jne), kus käiguga pidurdatakse pea sama palju kui kiirendatakse. Ei juhtu taga midagi. Pealegi on see nii väike mootor, et koormus käigukastile jääb ikka päris niru võrreldes sellega mis talle ette nähtud
Vasta
#20

Ei pea ju kasutama kõige uuemat kasti, pealegi on uuemad masinad juba esisilla veoga ja selle kasti peale "tavapärase" traktori tegemine on paras keemia, kui aga teha 4x4 keskelt pööratav "kiirovets", siis on paras kasutada juba esiveolise mootorit koos kastiga, mis aga ei ole antud teemas määrav. Hetkel on kõige mõtekam kasutada mõnda "vene" kasti a'la 69/51 ja sellele kastile ei mõjuta tagurpidi ringikäimine suurt midagi, õlipumpa tal ju pole ja madalatel pööretel ei vea tihendite vahelt ka suurt midagi välja. Ma pead ei anna, aga osadel simmeritel olid "õlivindid" sees ja seega ainuke häda, et teistpidi ekspluatatsioonis veab õli kastist välja mitte sisse.

Dad.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne