Mis ei meeldi liikluses.

mustninja Kirjutas:Tumepunane Mazda 683AUZ (kui keegi näeb, lehvitage) kulges maanteel 80ga. Seda, et vahel mõned möödasõidetavad hakkavad parajal hetkel kiirust lisama ja niiviisi enda ja teiste liiklejate elu huvitavaks teevad, tuleb ikka ette. Konkreetne Mazdajuht oli kategooria kõrgem. Esimene möödasõidukatse läks aiataha, kuna ei olnud erilist soovi avalikul maanteel võiduajamist korraldada. Eemal oli näha ka vastutulijaid ja pealegi võttis tüüp ise mõneks ajaks kiiruse 110 piirile. No olgu peale, mõtlesin väikese vahe sisse lasta ja tema sabas edasi liikuda, kuid selle peale sai tüübil kiire läbi ja niipea kui järgmine vastutulija 100m kaugusel oli, tõmbas suht kiiresti kiiruse maha. Äkkpidurdus ka minu poolt. Sel, hetkel kui vastutulijad otsas ja üritasin uuesti mööduda, hakkas tüübil jälle kiire. Deja vu. Enne järgmist pimedat kurvi jälle kiirus 70le. Selle peale lasin pikema vahe sisse ja kolmanda katsega sain tänu paremale algkiirusele vennikesest mööda. Roolis u. 40-aastane mees, naine kõrval.
Selle asja nimi on see, et inimene ei julge ja/või ei oska sõita. Ma saan aru sellest, mida see tüüp vist tegelikult mõtles (mis ei tähenda seda, et ma selle heaks kiidan!). Esimestel pikematel otstel maanteel, mis ma tegin koos oma selleks ajaks juba endise sõiduõpetajaga (juhiluba oli värskelt taskus), harrastasin ma ka sarnast hookuspookust (enne iga kurvi ja iga vastutulijat gaas lahti), sest et oli sees algajale omane hirm. Et oi näe, tuleb teine vastu, kuidas me ära mahume, või äkki ei keera kurvi välja... Õnneks sain ma selle eest õigeaegselt kõvasti sõimata ja nüüd enam nii ei tee (tõsi, mõni kord tundmatus kohas enne pimedat kurvi ikka kuidagi kerkib parem jalg natuke üles...). Muidugi imelik on see, et roolis nagu nii mõndagi näinud inimene, ei tohiks selliseid asju karta... Aga ju siis tema ei saanud õigel ajal vastu päid ja jalgu sellise tembutamise eest ning julgeb sõita ainult siis, kui tee on tühi.

Proovisin lihtsalt välja pakkuda versiooni, miks see nii oli. Ja ei proovinud juhti õigustada ja välja vabandada, isegi kui võis selline mulje jääda.
Vasta

mustninja Kirjutas:Roolis u. 40-aastane mees, naine kõrval. Huvitav, millest nad rääkisid sel hetkel? Sellest, kui p_s ikka liiklus on Eestis?

Kusjuures ka minu ees tsirkust teinud Peugeoti roolis oli umbes 40. aastates mees koos naisega. Ma millegi pärast kahtlustan, et nad helistasid minu pärast ka sellele Lõuna-Eesti liiklusliinile. Vähemasti sellise näoga naine vaatas küll, et kohe helistab (telefon oli käes). Õnneks mul Subaru siiski vajadusel astub päris hästi ning järsu kiirendusega õnnestus mul mööda saada, misjärel sõitis ta mul 1 m pikivahega järel. Korraks tekkis küll mõte järsult pidurit vajutada, aga autost hakkas kahju. See selleks.

Tambets Kirjutas:1) Varas krutib sinu autolt velgi alt - sina pooldad teda mitte segada, kutsuda politsei, ja loodad, et jõuavad õigeaegselt.
- sina kutsud teda korrale, tema paneb plehku, sina krutid veljed alla tagasi, loodad, et ta enam ei tee
Kolmas variant on ka veel. Varas virutab sulle veljevõtmega ning kruvib ise veljed alla ning sõidab sinu taskust saadud võtme abil autoga üldse minema.

Asi on üldistes põhimõtetes. Foorumi näite juures oleks pigem sobiv just see, et teine kasutaja tuleb lööb sul ekraani sisse, aga mode ei märkagi seda rikkumist või ei karista.

Ja sellele joobes õuealal kihutajale kutsuks ma politsei. Varemgi tehtud seda.

Eluohtlik või mitte, igatahes on tegemist ju reeglite/seaduste rikkumisega.

Need ajad on möödas kui rullnokad sõitsid ainult BMW-dega. Praegu on igal teisel rullnokal Audi, kolmandal VW ja neljandal Mersu, viiendal jälle Subaru jne. Selliseid ühte marki autode mustamised on ajalugu.
Vasta

M.O.T.T (mida oligi tarvis tõestada)
Teguviisi õigeks ei kiida, sellepärast oli selle LE-s lubamise taga ka naerumärk, samas ma usun, et kodanik sai ka oma õppetunni (vähemalt ma loodan seda).
Aga fooruminäide kuidagi kohatu, kuna pole seotud ju kellegi tervise ja eluga...
Ja see joobes õueala kihutaja... Mina igastahes prooviks tema auto liikumisvõimetuks teha, ükskõik, mis moodi. Seni kuni politsei jõuab, võib olla su oma laps juba seal rataste vahel...
Ja võttes asja kokku: liikluskultuur/kultuuritus on tegelikult meie enda kätes. Igaüks tegutseb oma vahendeid kasutades, aga suund on õige ja see ongi peamine.

T.

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta

tiitv Kirjutas:Korraks tekkis küll mõte järsult pidurit vajutada, aga autost hakkas kahju. See selleks.

uuematel autodel on taga ka udutuled, mida sellised "liikluspolitseinikud" tihtipeale pidurituledeks peavad - ise olen paaril korral tagumises stanges istujatest udukate sisse/välja lülimisega lahti saanud

(Arvuti)vanaraualadu -> www.hot.ee/hqs

Vasta

tiitv Kirjutas:Liikluseeskiri:
§128. Juht ei tohi:
1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;
Vat see punkt mulle meeldib. Kas keegi oskaks mulle defineerida mõiste 'põhjendamatult aeglane sõit'? Ma saan aru, et kui mõni loll sõidab tõesti maanteel 110 alas 50-ga, siis see on tõesti põhjendamatuld aeglane. Aga alles eile sõitsin mööda Tallinna ringteed ja Tartu maanteed pagasiruumis 32 tolline lame telekas. Ei taha ju seda meie teede peal raputades ära lõhkuda. Sai siis sõidetud ringteel 90 alas 80-ga ja Tartu maanteel 110 alas ma ei tohigi 90-st kiiremini sõita, sest olen ju algaja juht. Möödasõitjaid oli palju. Kas see oli põhjendamatult aeglane sõit? Omast arust lõin ma kõikidele möödujatele ideaalsed tingimused möödumiseks sõites võimalikult tee paremas servas. Ja ka Tallinnas. Telekas oli vaja viia Lasnamäe Centrumisse. Aga Punasel tänaval nagu selgus 50-ga sõiduks asfalti lihtsalt EI OLE. Mis ei tähenda muidugi seda, et seal 50 arendada ei saaks, aga mu telekast ei oleks sellise käitumise juures arvatavasti mitte midagi alles jäänud. Kas see oli põhjendamatult aeglane?
Vasta

Ei olnud! Värske juht ja juba meelest...
Põhjendamatult aeglane sõit ei võrdu teeoludele vastava sõiduga. Kui soovid, siis lappa LE-d, seal täpne sõnastus olemas.

Tambets@kuula.hoolemini.õpetajat.ee

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta

oxygen Kirjutas:Sai siis sõidetud ringteel 90 alas 80-ga ja Tartu maanteel 110 alas ma ei tohigi 90-st kiiremini sõita, sest olen ju algaja juht. Möödasõitjaid oli palju. Kas see oli põhjendamatult aeglane sõit? Omast arust lõin ma kõikidele möödujatele ideaalsed tingimused möödumiseks sõites võimalikult tee paremas servas.

Aga on olemas:
§123. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
§136. Asulavälisel teel, kus sõidutee seisund või tihe vastassuunaliiklus ei võimalda mööda sõita sõidukist, mis ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, peab viimase juht hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid.

Seega, kui sa ei sõida suurima lubatud kiirusega, oled sa kohustatud tagant tulijatele teed andma. Kõik 110 km/h piiranguga teed on eranditult 4 või enama realised. Seega paremasse ritta hoides on kõik korras. Ja kuna sa oled algaja juht, siis 90 km/h ei ole põhjendamatult aeglane, vaid suurim lubatud kiirus sinule.
Vasta

Nonii. Et siis peab kohandama oma kiiruse vastavalt igasugustele asjadele. Aga mina ütlen nüüd, et siit tulevadki linnalegendid sellest, et keegi loll sõidab 50 alas 30-ga ja tolkneb asjatult jalus. Äkki tal oli autos 50 osaline hiina portselanist serviis? Mida ma tahan öelda on see, et mina ei ruttaks aeglasemini sõitjaid niivõrd aktiivselt kritiseerima. Muidugi mõned eespool toodud näited ihkavad tõesti teivast, aga lõppude lõpuks tähendab ümmargune valgel põhjal musta numbriga märk millel punane rõngas ümber suurimat lubatud kiirust heades tee- ja ilmastikuoludes.
Vasta

A siis kui teise möödasõitu takistada vaja oli, muutus serviis äkki plekk-kruusideks võluväel? Üldiselt mingil tõsiseltvõetavalt põhjusel ukerdajad tunneb hästi ära selle ärgi, et nad ei laia oma õigusega nagu tee oleks nende oma.
Vasta

41Degree Kirjutas:... Aga ju siis tema ei saanud õigel ajal vastu päid ja jalgu sellise tembutamise eest ning julgeb sõita ainult siis, kui tee on tühi.

Jah kõik võib olla. Samas hoo mahavõtt käis siiski piduripedaali abil ning gaasipedaali leidis üles just sel hetkel, kui kaasliikleja möödasõitu üritas...
Igatahes oli tegemist endale ja teistele ohtliku käitumisega
Vasta

Muide see suunatule kangi ära sikutamine ei ole mitte nii välja mõeldud midagi. Seda tegi üks tuttav, kes tööjuurest pärast displa kaela sai, kuna nii palju hiljem julges kangitu suu lahti teha.

See põhjendamatult aeglane on nii suhteline.
kui mina oma masinaga vaikselt aukude vahel laveerin lootuses, midagi mitte ära kaotada ja siis mingi tüüp oma maasturiga vilgutab tulesi ja signaalitab, et mis ma jobu uimerdan, aga tõesti äkki jään summutist ilma.
Näitena tähesõidul sõitsin kitsal teel oma masina ja oskuste jaoks oludele vastavalt, sappa haakis landcruiser, kes keeras robaki teelt välja põlla pääle ja minust mööda lendas nagu postist.
Tema seisukohalt(või pigem sõidukohalt) olin ma põhjendamatult aeglane, minu seisukohalt tema kiire. Samas ei ületanud piirkiirust keegi.

Ja pean tõdema, et sõidan ka bmw-ga aga liht paraku tihti olen sunnitud väsinuna sõitma (mida tegelt teha ei tohiks) ja seega ennetan probleemi ja sõidan nagu vanamutt jättes omale hulganisti reageerimisruumi.
Kütuse koha pealt ka kasutan säästupoliitikat.
Vasta

Liikluseeskirjas on väga täpselt ära öeldud, et koorem peab olema kinnitatud. Üleüldiselt on igasugused lahtised asjad autos ülimalt ohtlikud. Mythbusters tegi kunagi testi, kus erinevad asjad olid lahtiselt käru peal ning imiteeriti deformatsioonita kokkupõrget. Isegi salvrätiku pakk omandas sellise kiiruse, et purustas vineeritahvli (oli vist). Igatahes pärast seda hoian ma kõiki asju autos kindlalt kinnitatuna. Ei ole vaja kokkupõrkel mingeid selja tagant lendavaid esemeid (vihmavari mütsiriiulil näiteks on kindel pea maha lõikaja).
Ka hiina portselanist serviisi on võimalik korralikult pakkides väga edukalt transportida kiiremini kui 80 km/h (proovitud). Ega see kodutehnika ka nüüd nii õrn, ei ole, et vajab mingit sulgkohtlemist. Logistikakeskustes ning muidu ladudes visatakse ikkagi päri korralikult kõike. Märge "kergelt purunev" tähendab pigem seda, et kõige ülemiselt riiulilt alla võtmiseks kasutatakse tõstukit, mitte ei lükata alla. Kui ise näinud ei oleks, siis ei usuks ka, mida kõike võib juhtuda kauba transportimisel. See selleks.

Asja mõte on lihtsalt selles, et kui keegi tahab mööda sõita, siis ei tohi teda mingil juhul takistada, vaid tuleb võimaldada seda. Iseasi, palju (kui üldse) möödasõitja omakorda liikluseeskirja rikub.
Vasta

Kruusateede hööveldamatus on hetke märksõna. Kuna ilmselt enamus neist valdade omandis, siis hööveldamist peaaegu ei toimu.
Viimane ebameeldiv kogemus oli Vidrike-Kooraste kruusatee. Sellist treppi nagu seal, pole aastaid üleelada tulnud.
Vasta

Oleneb ilmselt kohast. Meil (Lääne-)Saaremaal on kruusateed täitsa talutava siledusega, ühekorra vaatasin isegi, et ohoo, millal see asfalt siia pandud on. Pärast osutus siiski jätkuvalt kruusateeks.
Vasta

via Kirjutas:Kruusateede hööveldamatus on hetke märksõna. Kuna ilmselt enamus neist valdade omandis, siis hööveldamist peaaegu ei toimu.
Viimane ebameeldiv kogemus oli Vidrike-Kooraste kruusatee. Sellist treppi nagu seal, pole aastaid üleelada tulnud.

Kruusateed ei kuulu kõik teps mitte valdadele. Enamasti on siiski ka vallad korraldanud oma teede hoolde, mitte ei vaadata lakke ning ei tellita juhuslikult töid.

Kruusateedele mõjub laastavalt selline ilm nagu praegu on: tugevad sajud vahelduvad pikemate kuivaperioodidega. Kuiva ilmaga hööveldamine ei aita, sest see keerutab ainult tolmu juurde. Vihmaga ei saa jällegi hööveldada, kuna siis hakkab kruus höövli ees rulluma. Kui on tee jõutud optimaalse niiskuse lähedasel ajal hööveldada, siis püsib see ka üsnagi hästi sile. Kahjuks kõigile teedele ei jõuta sellel õigel ajal.
Vasta

tiitv Kirjutas:
via Kirjutas:Kruusateede hööveldamatus on hetke märksõna. Kuna ilmselt enamus neist valdade omandis, siis hööveldamist peaaegu ei toimu.
Viimane ebameeldiv kogemus oli Vidrike-Kooraste kruusatee. Sellist treppi nagu seal, pole aastaid üleelada tulnud.

Kruusateed ei kuulu kõik teps mitte valdadele. Enamasti on siiski ka vallad korraldanud oma teede hoolde, mitte ei vaadata lakke ning ei tellita juhuslikult töid.

Kruusateedele mõjub laastavalt selline ilm nagu praegu on: tugevad sajud vahelduvad pikemate kuivaperioodidega. Kuiva ilmaga hööveldamine ei aita, sest see keerutab ainult tolmu juurde. Vihmaga ei saa jällegi hööveldada, kuna siis hakkab kruus höövli ees rulluma. Kui on tee jõutud optimaalse niiskuse lähedasel ajal hööveldada, siis püsib see ka üsnagi hästi sile. Kahjuks kõigile teedele ei jõuta sellel õigel ajal.

Huvitav, et nõukaajal ilm sedavõrd hööveldamist ei seganud. Pole siin mõtet ka liikluskoormusest rääkida, sest veneajal liikus rasketehnikat maateedel hulganisti rohkem ringi kui praegu...
Esimese vabariigi aegu, kui liiklus suisa hõre oli, käinud teehöövel suurematel kruusateedel igal öösel toimetamas...
Vasta

via Kirjutas:Huvitav, et nõukaajal ilm sedavõrd hööveldamist ei seganud. Pole siin mõtet ka liikluskoormusest rääkida, sest veneajal liikus rasketehnikat maateedel hulganisti rohkem ringi kui praegu...
Esimese vabariigi aegu, kui liiklus suisa hõre oli, käinud teehöövel suurematel kruusateedel igal öösel toimetamas...

Nõukogude aegne rasketehnika on üldjuhul kergem kui praegune teedel liikuv tehnika. Kiirused olid rasketehnikal oluliselt teised. MAZ kallur koos haagisega (see teelusikas taga) liikus 30..40 km/h. Praegu liigub näiteks kruusaveok (poolhaage) umbes 60...70 km/h. Seda siis Lõuna-Eesti teedel. Sirgetel on loomulikult kiirused praegu 80..85 ringis.
Täiendavalt liikluskoormust tekitavad sõiduautosid liikus varem oluliselt vähem.
Ja see esimese vabariigi aegu jutt on paras hülgemöla. Siis hooldati teid kui enam liikuda ei saanud. Kui teel liiklus hõre on, siis tõesti võib ükskõik millise ilmaga tiiru höövliga üle käia. 2-3 autot ööpäevas ei suuda seda ära lõhkuda ega tekita tolmu.
Vasta

Mulle on Läti liiklus alati meeldinud. Polnud seal probleeme. Sai seal sappa võetud ühele Eesti numbritega autole, kes sõitis 120-130ga. Pikivahe oli 100m+. Sai niimoodi sõidetud üle 100km ja tema sõidustiil tundus olevat kindel.
Kui olime jõudnud Eesti piirile, siis oli rekkate kolonn, kellest tegime ükshaaval möödasõitu. Kui tema oli andnud parema suuna, et reastub eessõitva rekka ette, siis läksin mina kui ta oli olnud eessõitva rekka taga olnud pea 3 sekundit. See oleks pidanud tagama ka koha mulle vura ette reastumisel. Kuid parem suund sees tõmbas ta vastassuunda tagasi, olles minu ees ja pidurdades hoo maha 70-80le. Tagasi ka reastuda ei saanud, sest minu endise koha oli hõivanud tagasõitev auto. Asja hirmutavam külg oli see, et see lõi kõik möödasõidu plaanid sassi, sest kui endise kiirusega oleks väga vabalt ka minu järel sõitev auto jõudnud mööda ja veelgi keegi, siis nüüd oli asi nutusem. Kõrvalsõitja lasi signaali ja väikese viivitusega tõmbas eessõitev auto oma ritta ja väikese vahega jõudsin ka mina rekka ette ning möödasõitev rekka vuhises väga napilt mööda. Pöörata poleks olnud kellelgi kuhugi. Palus siis ohutuledega vabandust. Tuli välja, et ta oli hakanud kartma piirivalvurit, pidades teda vist politseinikuks. Kuid kuidas Sa vabandad seda, et sead ohtu teisi ja ennast ?
Peale seda sai lastud ta eest ära. Muidu on hea kellegi teisega koos kiiremini sõita, kuid sellised pangepanemised. No ma ei tea.

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta

Täna sõitsin mööda Tallinna ringteed Jürist Lagedi poole,ees autoderivi,mis olid üksteisel sõna otseses mõttes stangedes üksteisel kinni,kõige ees liikujal kiirus 80 juures. Mina ajasin pikivahe parasjagu nii suureks,et piduripedaali polnud vaja puutuda,kui kolonni kiirus vähenes,seevastu teistel seal kolonnis sõites aeg ajalt pidurituled vilkusid,eriti see,kes minu ees sõitis (üks must Volkswagen Golf),oli eesõitjal eriti "p....ses kinni" ja ma ei jõudnud sellel isegi üle lugeda piduritulede vilkumiste kordasid alates Jürist kuni Lagedile Suur-Sõjamäe tee ristmikuni. Ma ei saa aru,miks kurat on vaja eesõitjal ilmtingimatta stanges kinni rippuda? Kas ei teadnud,et selline kiirendamine-pidurdamine kulutab kütust rohkem ja sõit on palju muud kui sujuv või ongi tegemist sellise pohhuistiga? Mina saadaks sellised pohhuistid südamerahus täiendõppele(just sellistele on täiendõpet vaja,mitte "vahtralehega" juhtidele!)!

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta

Üldse ei meeldi liikluses osalevad Belarus traktorid,milledele on sappa haagitud laiad kärud ja tänu sellele pole neil ülevaadet taga toimuvast kuna peeglid ei näita muud kui ainult käru esiotsa.Uskuge mind,neid masinaid tuleks karta kui tuld,sest iial ei või teada,millal nad mingi imemanöövri teevad ja ongi pauk käes.Räägin seda sellepärast,et endal paari päevatagune kogemus olemas,mis lõppes teelt väljasõiduga!Õnneks oli teeperv lauge ja autoks maastur ja ei juhtunud peale ehmatuse midagi hullemat.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne