[marz]

Mäletaks justkui , et tegu on ereliukas 7-ga, endagi sõiduriist olnud, pooldumine on samuti tuttav teema, kahjuks sai keegi teine minu tahtevastaselt selle sõiduki omanikuks.

[Sillu]

Minu isend oli Ereliukas 8, kui õieti mäletan. Aga vabalt võis selle eelkäija muidugi Ereliukas 7 olla.

[zazik]

Minu isend oli Ereliukas 8, kui õieti mäletan. Aga vabalt võis selle eelkäija muidugi Ereliukas 7 olla.

Ereliukas 8 oli juba "tavalise" raamiga. Vähemalt see variant, mis mu vennal oli. Ereliukas 8 oli üldse kõige parem variant neist, kannatas kõige rohkem retsimist (mida selle ratta sihtgrupi puhul paratamatult ette tuleb). Ereliukas 9 oli natuke teise raamigeomeetriaga, ülemine pulk kippus kahvli lähedalt pooleks minema.

Kõverate torudega oli kindlasti Ereliukas 6, teiste mudelite kohta ei tea.

Muide - toodeti ka samalaadset tüdrukutevarianti, nn. naisteratta tüüpi raamiga. Tehnika oli sama, aga mudelinimetus oli mingi muu, täpsemalt ei mäleta.

[martinmannik]

Olen ka mina koos ühe vana sõbraga Ereliukase pooleks ajanud. Mina olin pakiraamil ja tema väntas - nii kui äärekivist alla saime, oli raam kahest kohast pooleks ja meie selle puntra sees nõutult istumas. Kahepeale vinnasime "poolestunud" ratta kuuri. Sõber veel nuttis, et mis nüüd saab - kui isa näeb, on kuri karjas! Aga see ratas oli juba enne õnnetust nii ära ruunatud, et polnud erilist vahet, kas ja kui pooleks ta on. Veel samal õhtul keevitas sõbra isa ratta kokku ja sõit võis jätkuda...
Mis puutub tüdrukute Ereliukasesse, siis olen seda minagi oma silmaga näinud. Nimi oli samamoodi leedupärane ja naljakas, aga ei meenu hetkel. Äkki keegi mäletab ja tuletab meelde?

[mossepower]

Mis puutub tüdrukute Ereliukasesse, siis olen seda minagi oma silmaga näinud. Nimi oli samamoodi leedupärane ja naljakas, aga ei meenu hetkel. Äkki keegi mäletab ja tuletab meelde?

Minu emal oli Deðna-2, pärit 70`natest. Retsisin selle kunagi ära. Sõidsin ilma tagarehvita niiet säedmeid lendas jne...

[oldmoped]

Tegemist vanema versiooniga, keskmine ülemine pulk koosneb kahes poolkaarest.

Ereliukas 8 oli juba "tavalise" raamiga.

[hulgus]

...Nimi oli samamoodi leedupärane ja naljakas, aga ei meenu hetkel. Äkki keegi mäletab ja tuletab meelde?

mäletan nagu "Dvirautas" olema. Oli meilgi selline. Ja mina aastast ´77
õnnelik helesinise "Ereliukase" omanik. Sai sellega sõitma õpitud, kasutasin miski 4-5 aastat. Loovutades oli kui uus, aasta pärast vanaraud.

[Edel]

Mis puutub tüdrukute Ereliukasesse, siis olen seda minagi oma silmaga näinud. Nimi oli samamoodi leedupärane ja naljakas, aga ei meenu hetkel. Äkki keegi mäletab ja tuletab meelde?

Minul oli esimeseks "suureks" rattaks just selline. Nimi oli vist minu mäletamise järgi "Kreutztute" või midagi sellist. Kes täpsustab? Minu vanemate tehtud piltidel on ka see nii mitugi korda pildile jäänud. Sai omatud seda 80-tel aastatel. Sai see kunagi 80-te lõpus laiali lammutatud ja ülejäänu on tänaseks ilmselt viimse kui jupina kõike kaduvat läinud...
Mingi aeg sain Ereliukas 8 omale. Sellest on säilinud tehniline pass,mille sai poest ratast ostes kaasa.

[rivo54]

Tootjafirma oli VAIRAS ja tüdrukute ereliukase nimi oli Kregþdutë.

[Sillu]

Kui keegi mäletab, siis Ereliukasest suurusjärgu võrra väiksem ratas oli Ðkolnik. Oli minulgi selline enne Ereliukase ajastut, sõitsin sellega ilmselt ligikaudu aastatel 1978-1980. See ratas aga ei hiilanud töökindlusega. Ka Ðkolnikust oli tüdrukuteversioon, mille täpset mudelinime ma ei mäleta.

Ereliukased/Kregþdutë`d on toodetud Leedus Ðiauliai jalgrattatehases ja kusagilt nagu olen kunagi lugenud, et tõlkes tähendavad need kaunikõlalised mudelinimed vastavalt "kotkapoeg" ja "pääsuke". Kirjad "VAIRAS" olid tõesti esikahvli mõlemal küljel ja põhimõtteliselt võib see ju tõesti olla tehase nimi.

[martinmannik]

Ka mind teenis pikka aega "vana hea" Ðkolnik - kollast värvi raami ja porilaudadega. Viimastel olid veel punased triibud peal. Kõvapoolse sadula küljes rippus vastavate aasade vahendusel "tööriistakott", milles paar võtit sümboolselt kaasa kõlises. Kui jätta tagarattarumm kõrvale, oli mu Ðkolnik ülimalt töökindel ratas. Kesk- ja esijooksu ning kahvlit ei pidanud ma aastate jooksul kordagi pingutama, mingeid lõtkusid ei tekkinud. Aga tagarummuga tekkis jah see teema, et vabajooksuajam kulus pikapeale ära ja ta ei tahtnud enam väntasid taha võtta. See probleem lõi eriti teravalt välja naabritüdruku rohelisel Ðkolnikul. Mõne aja möödudes ei saanud selle rattaga enam üldse kohalt minema. Minu rattaga läks aga nii, et kui tagajooks jupsima hakkas, hankis vanaisa aegsasti (vist) "kokuka" tagaratta koos rummuga ning pani selle asemele. Nii oligi tagaratas väiksem ja teist värvi kummiga (Ðkolnikul olid muidu punased kummid), aga see-eest teenis ratas laitmatult edasi. Naabripoisi kollane Ereliukas 8 oli loomulikult vingem masin, aga selle saatusest ma juba kirjutasin ning olgugi et ta üles putitati, jäi "ereka" eluiga kokkuvõttes lühemaks.

[41Degree]

mäletan nagu "Dvirautas" olema. Oli meilgi selline. Ja mina aastast ´77
õnnelik helesinise "Ereliukase" omanik. Sai sellega sõitma õpitud, kasutasin miski 4-5 aastat. Loovutades oli kui uus, aasta pärast vanaraud.

Täpsustan sõnade kirjapilti: seal oleks ikka võinud olla "Dviratis", mis tähendab leedu keeles jalgratast. Ja see tütarlaste mudel "Kregþdutë" (oh üllatust, kasutaja rivo54 kasutas isegi õiget e-d!) tähendab muuseas pääsukest

[pppp]

Lõin Muuseumipapa pajatuste teema kaheks, kuna Muuseumipapa pajatustest läks asi tiba kaugele juba... Kui keegi leiab, et teemal võiks mingi muu pealkiri olla, siis võiks sellest privas teada anda.
Ja kui juba pajatamiseks läks, siis... mul oli ühe pulgaga helesinine Ðkolnik, hiljem tumepruuni raami ja valgete porikatega Saljut. Rallitamist ja tuuningut said mõlemad piisvalt...
Ja veidi hiljem oli veel vanemate suurest vastuseisust hoolimata poiste Ðkolniku raamile ehitatud võrr (D5, tilgapaak, Jaffi sadul pakiraami peal, taga Desna ratas). Politseile sellega vahele ei õnnestunud jääda, aga naabreid sai küll päris parajalt ärritatud

[supp]

sai ka omatud vanaraamiga erekat, maksis 51.- rubla, hiljem sai unistatud saljudist, mis jäi suvel teenitud summa tõttu kalliks, siis sai kaubamajast ostetud saljudi raam (25.- rubla) ja erekas sellele ümber ehitatud, kuna jooksud ja rattad olid samad, esikahvilna sai kasutatud vana võrri vedrukahvilt, väga mugav pill tuli välja, porika peale sai veel küünelakkiga kirjutatud "jõusööt on karja rööm"

[igaunis]

Dviratis tähendab leedu keelemurdes jalgratast, jah, aga otsetõlkes on ta "kaksratas". Millaski sai leedulastega haugutatud, et kas kolmerattaline lasteratas on "triratis" ja auto "keturiratis" ehk maakeeli neliratas.

[Tegelane5]

Oo jaa, kunagisel sõbral oli tõsine custom- meesteka kahvel+esiratas, vana ereka raam (kuldseks värvitud (y) taga kokuka ratas. Endal mul oli punane Ereliukas8, mul jälle oli toimiv valgustus. Oli ikka tuuning scene
Kui mõtlema hakata ongi see ainsaks täitsa omaks rattaks jäänud.

[Sillu]

Arvan, et pealkiri sobib täiesti.

Minu Ðkolnik oli ka kollase raamiga ja kui nüüd hästi meenutan, siis võisid tõesti olla sellel kummid punased. Halva töökindluse all pidasingi silmas peamiselt tagaratta veomehhanismi, mis minu isendil paari aasta jooksul oma vähemalt kolmel-neljal korral lakkas oma ülesannet täitmast. Iga kord õnnestus isal asi jälle töökorda putitada ning mõnda aega võis sõit jälle jätkuda. Korra õnnestus sellel rattal ka esikahvel kõveraks sõita. Uus detail oli põhimõtteliselt olemas, aga külge läks siiski tagasi taas sirgeksaetud vana.

Peale Ðkolnikut tuli siis nii umbes-täpselt minu 10. sünnipäeva paiku sinise raamiga Ereliukas, porilauad olid sellel kroomitud (vabandan, kui valet sõna kasutan, aga loodetavasti saate aru, mida mõtlen). Ülemine pulk kahest osast koosnev, aga jään oma väite juurde, et minu mäletamist mööda ilutses raamil mudelinimi Ereliukas 8. Kuna oli parajasti 1980. ehk olümpia-aasta, siis oli minu ratas ka Moskva olümpiamängude sümboolikaga.
Kummid olid sellel rattal samuti punased. Mingil ajal õnnestus (ilmselt sõpradega kahekesi sõites -- üks sadula peal istumas ja teine ees püstiseistes väntamas) tagaratas "kaheksasse" sõita ja uus ratas, mis asemele läks, oli rohelise kummiga. Ei mäleta enam mis põhjusel loopisin lõpuks porilauad pealt minema ja sõitsin viimased paar aastat ilma nendeta.

Seejärel tulid riburada pidi juba "täismõõdulised" rattad -- muuhulgas sõitsin aeg-ajalt ema rohelise Ukrainaga, millel lõpuks raam pooleks sõita õnnestus. Mõned selle ratta jupid (porilauad, sadul, ketikaitse) elavad aga oma elu edasi Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaigas minu annetatud sinise Ukraina küljes, mille viimaks ostsin 1988. aastal ja mis jäi minu viimaseks veneaegseks rattaks, olles kasutusel kuni 2000. aasta sügiseni.

Mainimist väärib vast veel Turist (kuldpruuni vms. raamiga, tänavasõidu variant, s.t. porilaudadega, pakiraamiga ja "tavalise" juhtrauaga), mille eluiga kahjuks jäi minu käes lühikeseks -- ka sellel rattal lakkas tagaratta rummumehhanism mingil ajal ratast edasi viimast, minust sellel ajal aga selle kordategijat ei olnud ja niimoodi juba ennegi üsna äratrööbatud ratas seisma jäigi. Lõpuks sai selle ratta juppe osaliselt kasutatud teistel ratastel, tagaratas, kett ja võib-olla midagi veel aga sõbrale antud. Vaid raam ja ehk veel väiksemat pudi-padi on siiani minu valduses, aga jalgratas kui selline on oma eksistentsi lõpetanud...

[41Degree]

Millaski sai leedulastega haugutatud, et kas kolmerattaline lasteratas on "triratis"...

Ja kusjuures ongi Ja "dviratis" on otsetõlkes tõepoolest kaherattaline, kuid see on ühtlasi sisuliselt ainus sõna, mis tähistab jalgratast. Seega, sõna "dviratis" all mõeldakse siiski jalgratast (kui pole teisiti öeldud). Samamoodi on leedu keeles veoauto otse tõlkides "raske vanker", kuid nii kõnes kui kirjas on see ikkagi veoauto.
Kui on soovi leedu keele olemuse ja nüansside üle veel arutleda, siis tehkem seda edasi privas, see ei kuulu enam sellesse teemasse

Joonas, viimased 19,5 aastat ehk kogu elu rääkinud eesti keelt ja leedu keelt segamini

[Regardman]

Ðkolnik roostetas aga minul ära, sain selle kunagi tutikana (see siis juba EV aeg) ja oli ikka päris pädev sõiduvahend kuskil 2000. aastani. Maal kestis ta mul veel nii ajutiselt Desna kõrval. Kuna oli toona igav ühel päev, keerasin maal naabrimehe hoovi sisse ja võtsin kätte ning mõkerdasin punase värvi pruuniga üle Sain peapesu, kuid siis tõmbas isa selle valge spreiga üle, pärast seda oli juba nutune (rooste tegi oma töö) ja läks prügikonteinerisse.

[mossepower]

Minu ðklonik oli selline pärlmutter roheline ohtra nätsudest saadavate kleepsude tuuninguga. Selle maine teekond lõppes `98. Mingi skeem oli ,et torkisin kummid naaskliga läbi ðkolnikul, ütlesin ,et mõlemad kummid läksid sõidu ajal katki ning see visati siis minema ja sain esimese "käiguka".