Postitused: 117
Teemad: 9
Liitus: Jan 2007
Maine:
0
Vanaisa on teinud vesiratta(veski) ja nüüd ta lihtsalt seisab kuna pole generaatorit. Jõudu peaks saama sealt oja pealt 2 kW - 4 kW. Et äkki oskate soovitada kust saaks sinna generaatorit. Peaks olema alalisvoolugeneraator, aga samas oli üks mees teinud tuulveski ja voolu tootis Ikarusi generaator, mis pidi olema nõukaajal üks võimsamaid. Aga need sõidukite generaatorid ju vahelduvvoolu omad ja ei anna vist ka 220V, mida oleks vaja abihoonete valgustamiseks.
Lahendused teretulnud.
Postitused: 767
Teemad: 563
Liitus: Dec 2002
Maine:
36
18-03-2008, 22:51 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-03-2008, 22:52 PM ja muutjaks oli
valdo.)
Kui kord on selline väike autonoomne elektrijaam ehitatud, siis on mõistlik selle energia pidevalt ära kasutada, mitte aeg-ajalt ja valgustuseks. Pealegi 2-4 kW on valgustuse jaoks ilmselt VÄGA palju.
Minu arvates oleks mõistlik selle energiaga maja kütta; suvisel ajal, mil kütta pole vaja, võiks see soojendada vett (suvel ju puupliidi alla ka ytuld eriti ei tehta).
Kui kasutada hüdroenegiat tõesti kütmiseks, siis on minu arvates üks kolmest võimalusest:
- hankida kusagilt 12 või 24V sobivad kütteelemendid;
- valmistada pingemuundur 12/24V -> 220 V;
- hankida või teha 220V vastav generaator, nt miski olemasolev läbipõlenud toorik ringi mähkida (seda peab tegema keegi elektrotehnikaspetsialist).
Põhimõtteline võimalus on muidugi ka pisike jaam lülitada paralleeli suure võrguga, aga see tähendaks ÜLIKEERULISE ja ÜLIKALLI ajurploki valmistamist, mis nagunii ei ole üksikkorras ja koduseis tingimusis mõttekas...
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Postitused: 50
Teemad: 0
Liitus: Dec 2007
Maine:
0
HEA mõtte kõik voolavad veed kui neid annab kasutada tuleb ära kasutada edu! oleks omal kasutaks ka.
Postitused: 4,938
Teemad: 210
Liitus: Mar 2005
Maine:
144
Koledal ja pimedal okupatsiooniajal olid autotöökodade peal generaatorid 3 x 220 V 50 Hz tööriistade toiteks, 4,5 kW võimsusega vist. Et siis nominaalpinge 2 faasi vahelt 220 V. Nom. pöördeid ei mäleta, ilmselt 1500 kanti. Neid generaatoreid peaks olema järgi piisavalt, Kuusakoski hind hetkel vist 6,5 krooni/kg. Omalgi oleks vist üks pakkuda. Autotöökoja komplekti käis ka juhtimiskilp automaatikaga, mis hoidis elektrilisi parameetreid paigas.
Vesiratta või turbiini puhul tuleks ilmselt ajade pöörded kuidagi paika ja aretada mingi automaatika. Vahelduvvoolu puhul tuleb 50 Hz sageduse hoidmisega tukk tegu. Valgustuse toiteks sobiks vool alaldada ja kasutada akude laadimiseks, näit. 24 V süsteem või 12 V lampidega.
Põhiline efekt ja lihtsam lahendus oleks muidugi saadud roheline või sinine elekter kasutada kütteks, poleks vaja parameetreid eriti ohjeldada, ainult voolutugevust piirata vajaduse korral. Kütte puhul väga jäme reegel, et 1 kW 10 m2 põrandapinna kohta, oleneb muidugi konkreetsetest tingimustest.
Postitused: 764
Teemad: 12
Liitus: Jun 2005
Maine:
3
Kui inglise keelt oskad, siis üks hea iseehitajate leht on
SEE Eestis saad minna vaatama ka Ööbikuoru
Energiaraja objekte.
`73 Hanomag-Henschel F46KA
Postitused: 426
Teemad: 40
Liitus: Feb 2005
Maine:
4
19-03-2008, 12:51 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-03-2008, 13:35 PM ja muutjaks oli
MANKS.)
Ja kui Rõugesse trehvad, astu minu juurest ka läbi, mul on ilmselt Teile midagi pakkuda. 53806079
Pildil olev genekas peaks olema 4 KW, 3 faasi ja pärit Kaku veskist (Nursist).
Postitused: 1,378
Teemad: 7
Liitus: Jun 2007
Maine:
6
Milleks üldse vahelduvaks asja ajada? Paljud tänapäeva seadmed töötavad impullstoitekatega- mob tel laadijast alustades ja u 100% tõenäosusega lauaarvutid ka. Aga selleks vähemalt 180 V alalist vaja (umbes).
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Postitused: 1,083
Teemad: 207
Liitus: Sep 2002
Maine:
0
Talvel on ju oja külmunud ja miskit elektrit sealt ei tule. Kui oma oja siis oleks mõttekas lasta ojapõhja maaküttetorustik. Nii saaks veekogust võtta maksimaalse kasu.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Postitused: 1,083
Teemad: 207
Liitus: Sep 2002
Maine:
0
valdo Kirjutas:eberhard Kirjutas:Talvel on ju oja külmunud ja miskit elektrit sealt ei tule.
Kui oja/jõgi on pealt külmunud, siis see ei tähenda, et veevool lakkaks. Tavaolukorras, jah, jää all, kuid veski (paisu ja vesiratta/turbiini) olemasolul töötaks see igal juhul edasi, seal lihtsalt ei jäätu. Ei lakka ju üheski jões veevool ka talvel.
Jutt on ju ojast ja mitte jõest ja ka mitte oja peale tehtud paisjärvest ja turbiinidest.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Postitused: 117
Teemad: 9
Liitus: Jan 2007
Maine:
0
tegelikult olen jätnud täpsustamata, et oja on ülespaisutatud (millegi pärast on ühe km peal 3 tammi, peaaegu igal talul). Veevool katkeb enamasti suvel siis kui silmalauad tehakse kuivaga lahti.
Postitused: 1,083
Teemad: 207
Liitus: Sep 2002
Maine:
0
hillar Kirjutas:tegelikult olen jätnud täpsustamata, et oja on ülespaisutatud (millegi pärast on ühe km peal 3 tammi, peaaegu igal talul). Veevool katkeb enamasti suvel siis kui silmalauad tehakse kuivaga lahti.
Selge! Ma pole miski inspektor, lihtsalt huvipärast küsin kas kohalikud võimud ja ka üleriigilised võimud mingeid lubasid-kooskõlastusi selliseks paisutustööks võtma ei sunni. Või kulgeb oja talude maadel kuhu kontrolöridel asja pole.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Postitused: 2,994
Teemad: 68
Liitus: Sep 2002
Maine:
50
Hüdroenergiat üldjuhul ei loeta "roheliseks energiaks", vähemalt mitte ilma reservatsioonideta, sest mõju ökosüsteemile võimsusühiku kohta on päris suur.
Postitused: 426
Teemad: 40
Liitus: Feb 2005
Maine:
4
Kui tahad generaatorit Rõuges käima panna, siis läheb asjade ajamine üsna keerukaks, kuna oled looduspargis. Minul endal on Rõuge jõgi kinnistu piiril ja on olemas vana veski koht, kust saaks energia kätte, kuid olen selle mõte maha laitnud, liialt kalliks läheks see minu jaoks ja ma pole kindel, et mul luba õnnestuks saada. Mul on olemas ka üks inforaamat, kus on just hürdoenergia kohta palju materjali, alates turbiini tüüpidest, seadusandlusest ja jõgede andmetest (Rõuge kohta).
Postitused: 122
Teemad: 12
Liitus: Apr 2008
Maine:
5
Energiat saab järgmise valemi alusel:
E = m g h
Ojast voolab ehk sekundis 100 liitrit vett läbi, ehk m = 100 kg.
Langus paisu juures on meeter kuni kaks, ehk h = 1.
g = 9,81 m/s2, ehk ligikaudu g= 10.
Seega saad sa oja pealt ehk 1 KW elektrit (100 kg x 1 m x 10 m/s2), kui pidevalt voolab läbi 100 liitrit vett sekundis.
----
Sõiduauto generaator peaks andma ligi 40 amprit (sierra) kuni 100 amprit (S-klassi mercedes).
12 Voldi korral peaks 40 ampriline generaator andma 480W võimsust.
12 Voldi korral peaks 100 ampriline generaator andma 1200 W võimsust.
Isegi kui sõiduauto generaator peaks andma vahelduv-voolu, siis saab lihtsa ja odava dioodsillaga (4 dioodi) sealt kätte alalisvoolu.
Seega osta mõnest autolammutusest mingi vana ja odav fordi-opeli-lada elektrigeneraator mõnesaja eek eest ja ongi elektrigeneraatori probleem lahendatud.
Samuti saab sõiduauto elektrigeneraatoreid rihmade abil ühendades (või võllide ühendamise teel) mitmekaupa koos elektrit tootma panna.
----
Alalisvoolu saab "varuks hoida" sõiduauto akudes (kui on vaja suuremat hetkvõimsust).
Näiteks tavaline 12 Voldiline ja 55 ampriline sõiduauto aku mahutab 660 Wh elektrit (500W lamp põleks üle tunni).
Suurima hetkvõimsuse saab aku 420 Amprise käivitusvoolu korral 5 KW ehk 5040W.
---
Alalisvoolust saad vahelduvvoolu mõne vana UPSi abil - tavaliselt on neil elektoonika pool korras, kuid akud on lihtsalt läbi.
Tavaliselt on UPSi sees 12 volidseid akusid 1 või 2 tk (võimsamatel 4 tk).
Nende asemele paned sõiduauto akud (sõiduauto akud jääksid UPSi kõrvale - vaid juhtmed läheks sisse).
Nii saad odavalt ja lihtsalt oma "220V elektrijaama" tehtud.
---
Ainuke probleem on selles, et vesiratta pöörelemiskiirus on väike ja jõumoment suur (näiteks 60 p/min) - elektrigeneraatorile on aga vaja suurt pöörlemiskiirust ja väikest jõumomenti (näiteks 1200 p/min).
Seega pead sa vahele aretama mingi "käigukasti", mis tõstaks pöördeid (antud suvalise näite korral oleks vaja pöördeid tõsta 20 korda).
100W võimsuse korral kõlbaks "käigukastiks" paarsada eek maksva odava Hiina akutrelli mehaanika - trelli padruni ühendad vesirattaga ja trelli mootori asemele paned elektrigeneraatori (või kasutad trelli enda mootorit elektrigeneraatorina).
1000W ja suurema võimsuse korral ei oskagi mingit odavat lahendust pakkuda (võimsamatel elektritrellidel pole nii suurt hammasrataste ülekandesuhet kui akutrellil) ja mingit puuokste tükeldamise masinat pole mõtekas osta "käigukastiks" seadme liiga suure hinna tõttu.
Postitused: 5
Teemad: 5
Liitus: Dec 2007
Maine:
0
Aga kui lisada paar vesioinast mis vee üles pumpavad ja siis sealt ülevalt, selle vesiratta peale kukutavad see peaks juu suurendama pöördeid.
Mis asi on UPS.