Kuigi praegu eriti aega selle riistapuuga tegeleda ei ole, sai täna õhtul siiski proovitud asi käima ajada. Ja õnnestuski!
Masina autor ütles et tema seda viimati peale pihustiotste vahetust enam käima ei saanud. Olingi vaimult valmis pumba ja pihustid maha võtma ja mõne spetsi juurde viima aga ennäe, mootor käivitus omal jõul juba teisel katsel. Algul tossas vähe aga siis hakkas väga kenasti tiksuma.
Sõiduauto diisel ikkagi. Hilisemad käivitused tulid juba poolest pöördest.
Mingi jama nende pihustitega siiski on, sest mootori töötamise ajal on pihustite ümber tihe kütusepilv ja aur, nagu pritsiks kuskilt vahelt välja. Jõudu ka nagu mootoril ei ole. Peab mõnipäev lähemalt uurima seda asja.
Kui esimene ehmatus üle oli läinud traktori käivitumisest, proovisin ka veidi "tööd teha". Esilaadur töötab väga ilusti, tagumine rippsüsteem samuti. Jagajal kolm otsa veel vaba, seega aretamisruumi jätkub.....
Lootsin et laaduriga saab tõsta ikka 500-600 kg raskusi aga tundub et päris niipalju ikka ei jõua. Silinder on küll tummine, pump pidi ka mingi võimas olema, ei tea neist veel eriti palju. Silindri nurk on aga veidi kehv, peab veidi teooriat uurima nende asjade kohta.
See 220V süsteem plokisoojendus ikka ei ole, pärineb hoopis vanemast ajast ja tundub ikkagi olevat mõeldud käivitamiseks vooluvõrgust, peaks täitsa proovima seda nalja.
Küsimustele vastuseks niipalju et mootor on jah paigaldatud vaheplaadiga.
Hüdropumba kohta ei oska praegu midagi tarka öelda aga arvan et on seal kus originaalgi- käigukasti vasakul küljel umbes.
Pilte ka rohkem infot saab millalgi hiljem kui aega masinaga lähemalt tutvust teha.
võta pihustid veel kord lahti ja pane uute tihenditega tagasi. jääb lekkimine edaspidi ära. ja kui diislid võõrad on, siis mõistagi ära unusta õhku välja lasta.
(13-05-2010, 09:31 AM)diesel Kirjutas: võta pihustid veel kord lahti ja pane uute tihenditega tagasi. jääb lekkimine edaspidi ära. ja kui diislid võõrad on, siis mõistagi ära unusta õhku välja lasta.
Kust neid tihendeid küsima peaks? Tavalisest autovaruosade poest või mõnest erikohast?
(Seda postitust muudeti viimati: 14-05-2010, 09:33 AM ja muutjaks oli diesel.)
well, minu väide muidugi põhineb ainult sellistel diislitel, mida ise näppinud olen. võimalik, et lahendusi on mitmeid. aga vähemasti isiklikult olen näinud ainult selliseid pihusteid, kus tihendiks vaskseib. kas kõlbab suvaline õigete mõõtudega või on nn. originaalosa kuidagi parem, seda ma öelda ei mõista. ise olen ostnud diisli töökodadest, üldjuhul nii umbes 10 krooni tükk.
edit: ehk võta vähemasti üks pihusti maha ja vaata, mis seal tihendiks on ja soeta siis sarnased uued asemele.
(Seda postitust muudeti viimati: 03-06-2010, 22:52 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
Valts, ära solva head saksa masinat, võta see tõstukimonstrum sealt maha. Tolle tegijal on küll rasket rauda käes olnud kuid... Pildi järgi noolt veidi allapoole lastes kaob jõuõlg ja tõstevõime ju 0. Kui elegantset originaal t-150 ei leia peale, võta ideed Valtra tõstukist. Parelelogramm- hoovastiku võid ära jätta. Sel juhul tuleb kergem , kuid tööorgan (kihvad, kopp) ei säilita kogu tõste ulatuses sama asendit. PS.Esimeseks hoovaks on Valtral kallutussilinder, see peab jääma.
Jagan natuke omapoolset infot.
Sai mõni aeg tagasi otsitud pihustite alla kuumatõkke seibe - sain tuttava käest identsed, pidid olema fordi sõiduauto diiselmootorilt, kuid ka VW omad olevat samad.
Muretsesin ka uue starteri. Vaatasin nii ebay-d kui ka starterite tootjaid. Internetis oleva info põhjal sobivad traktorile Multicar M22 ja M24 starterid, mida aga saada samuti pole. Saada on aga Multicar M25 startereid Magnetoni tootevalikus. Valik langeski "Magneton-i" toodangu peale ja sai läbi nende esindaja, Türil asuva Agromarketi, tellitud starter tootekoodiga 9142 600. Paigaldamiseks tuli traktoril tikkpoldid asendada ca 10 mm pikemate vastu ja starteril keere välja puurida (kinnitub originaalis poltidega läbi sidurikoja). Starter on 2,7kW võimas ja toimib hetkel hästi (ca 3 korda kasutanud). Hinnaks koos käibemaksuga umbes 2,2 kEEK-i. Võimalus oli tellida ka suurema maksumusega ilma reduktorita 2,9kW starter.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-06-2010, 10:54 AM ja muutjaks oli Aspelund.)
Isiklikust kogemusest: reduktoriga starter teeb klassikalisele hoolimata võimsusvahest käivitamisel iga hetk ära.
Avastaks aga keegi varuosakoodi uuele starterile, mis sobiks DT20'le...
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Eks 20-ne starteritega on jama jah. Mähiste-ankrutega just ilmselt. Pendiksitega ei tohiks küll probleeme olla, treipingi ja keevitusega läbikäivatel isikutel vähemalt mitte. Gaz- 51 vanatüübi pendikseid (sirge nuudiga) liigub ju ikka.
Tuleb rohkem uurida ja pärida, sest ka originaal startereid RS-ile näiteks, vedeleb veel siin ja seal kuuride peal. Vanu traktoriste tuleb lihtsalt otsida Neil ikka tavaliselt varusid on.
RS-le sobib Zil 157 starter, tõsi küll see on mehhaanilise lülitiga. Ise kasutasin aastaid volga starterit 157 hammasrattaga. mootori ja starteri vahele vaja teha 10mm flants, vastavalt ka pikemad poldid.
Kui jutt juba starterite peale läks,siis mul on olemas kaks RS i pendiksit.Huvitav on see,et üks on kindla peale traktori oma. Teine sinder on täpselt sama süsteemiga ja sama välimusega,kuid võlli otsa ei istu. Hammasratas on ka veidi väiksem. Ei oskagi kuhugi panna. Mõlemad uued.Kas kellegil on selline brobleem olnud?
Täna möödasõites nägin Võrus kuusakoski platsil "sakslast" vanarauaks tooduna. Mootorit arvatavasti peal ei olnud aga esituled olid küljes ja tuleklaasidki vist terved. VB saab keegi sealt veel miskit vajalikku? Paa
Märkasin, et minul riiulis olev 68a. raamat annab 4KVD8SVL klapivaheks külmal mootoril 0,15mm, samas on mul osaline skaneering seitsmekümnendate raamatust, mis lk86 annab kas 4KVD8SVL või 4VD8/8-2SVL vaheks 0,5mm. Kumb õige on?
Surveastmeks annab vanem raamat neljasilindrilisel 20. Ise mõõtsin mõni aeg tagasi silindris surveks 24-27 kg/cm2 ja peal on originaalrõngaste asemel GAZ51 omad.
Kui tahate kindlalt klappe põletada siis pange ikka võimalikult väike vahe.Kui remonti teha ei viitsi siis 0,5 pole paha,sisselaskele pisut vähem.Eriti hea on see siis , kui just on klappe remonditud ja lihvitud. Las see mootor klõbiseb,hullu ei juhtu midagi.Parem olgu ikka vahe suurem.Kellel seda klappide reguleerimist ikka nii tihedalt aega teha on.
(10-07-2010, 23:20 PM)hajameelne Kirjutas: Märkasin, et minul riiulis olev 68a. raamat annab 4KVD8SVL klapivaheks külmal mootoril 0,15mm, samas on mul osaline skaneering seitsmekümnendate raamatust, mis lk86 annab kas 4KVD8SVL või 4VD8/8-2SVL vaheks 0,5mm. Kumb õige on?
60/ndatel oli heaks kombeks trükivigade loend raamatu lõpus või lisalehel, seda eriti poliitilise kirjanduse puhul. See 0,5 kipub sinnakanti.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-07-2010, 10:40 AM ja muutjaks oli tiit.)
(10-07-2010, 23:20 PM)hajameelne Kirjutas: Märkasin, et minul riiulis olev 68a. raamat annab 4KVD8SVL klapivaheks külmal mootoril 0,15mm, samas on mul osaline skaneering seitsmekümnendate raamatust, mis lk86 annab kas 4KVD8SVL või 4VD8/8-2SVL vaheks 0,5mm. Kumb õige on?
Surveastmeks annab vanem raamat neljasilindrilisel 20. Ise mõõtsin mõni aeg tagasi silindris surveks 24-27 kg/cm2 ja peal on originaalrõngaste asemel GAZ51 omad.
Mõisted sassis jälle. Surveaste ja rõhk silindris ei ole sama asi. Surveaste vanemal 4sel on 1:20, uuemal 1:21. Reguleeritakse silindri all asetsevate peilidega.
Klapivahe 1971 aasta raamatus on tabeli järgi ikkagi 0,15. Tekstis viga.
![[Pilt: T%C3%B5stuk%20Valtra%60le.JPG]](http://lh4.ggpht.com/_I2KOLdRDwlU/TAf9n1iRqNI/AAAAAAAAAFM/BIL2nFPJXOI/T%C3%B5stuk%20Valtra%60le.JPG)
Neil ikka tavaliselt varusid on.
