KILLER666 Kirjutas:noh ..jh lada ...olgu ta siis 111 v6i mis iganes... see onloogiline , et nende meeste parim saavutus tuli 70a alguses ja peale seda on areng juba väga aeglane olnud... paljud asjad polegi neil loodud ju kestma/toimina...
Minu käes toimis nimetet isend uuena ostetuna ligi 400 tuh km. Ilma suuremate remontideta, kui selleks mitte pidada siduri vahetust. Mootoril pole seniajani isegi mitte plokikaant maha võetud. Loomulikult tuli ette pisiasju a la lõdvikute pingutamine, pragunenud tihendi vahelt olluse ootamatu väljaimmitsemine, isegi kütuse pisinatukene lekkimine paagi väöjaviigutoru ääriku vahelt jms, aga ma sellega harjunud.
Tegelikult töötab isend siiamaani, kuigi mootoris on veidi juba kulumise märke... pole päriselt endist jõudu ja... kuna õnnestus suure ja sihikindla tööga mõned kroonid teenida, siis sai igapäevakulgemiseks uus isend ostetud. Vana on reservis.
KILLER666 Kirjutas:jahutusvedelik...
kuhu seegi kaob?
pigem kodus ylepäeva näppides ununeb m6ni kork lahti ja siis ongi seal metsavehel aur salongis ja kaas k6ver..
see , et nyyd kodus mingi cm alla normi on ...see ei määra ka midagi...
Jahutusvedelikul on kadumiseks mustmiljon teed ja seda ka moodsate Lääne autode juures. Mul on tuttaval üks mitte eriti palju sõitnud Nissan, mis lekib siis, kui tal tuju tuleb - kusagilt veepumba ja lõdvikute vahelt/alt. Vahel kaob päevaga liiter, siis jälle järgmised kuu aega mitte kui midagi. Ja see leke on nii lolli koha peal, et ligipääsemiseks tuleb pool mootoriruumi lahti kiskuda. Arvatavaks põhjuseks mingi salapragu lõdvikus või laagritopend vms. Nii ongi lahenduseks PIDEV (igapäevane) jälgimine ning potsu kaasaskandmine pikematel sõitudel.
Mis lahtijäetud korki vm lohakusest tingitud asja puudutab, siis auto juures seda asja lihtsalt EI TOHI olla. Nagu ma mainisin, on mulle sisendatud, et autojuht (nagu ka autoremontija) on kõrgendatud ohu allikas ja lausa PEAB oma tööd ülikorralikult tegema. Ning sama peaksid kõik autokoolid sisendama KÕIKIDELE juhikandidaatidele ning lukksepakoolid KÕIKIDELE autoremontijakandidaatidele. Ja lisaks sisendama, et auto on relv, kus hooletus võib tappa inimese ja tulemuseks on vangla.
OK, tühjaksjooksnud jahutussärk kedagi ei tapa; halvemal juhul, kui Sa hetkega jaole ei saa, siis on tulemuseks kaanelihvimine (või kaanevahetus). Aga võtame näiteks olukorra, kus mingi veermiku (nt rooliotsa) mutter ei ole "viitsitud" kinni keerata ning sellepärast sööstab juhitavuse kaotanud auto linnas kõnniteele ühe või paar inimest surnuks. Sel juhul on minu arvates loomulik, et hooletu remondimees peab järgmised 5-15 aastat vangis istuma ja oma tegude järgi (tapmine ettevaatamatusest) järele mõtlema. Ja kui ei tuvastata remondimeest, istub õigusega vangis autojuht, sest tema vastutab ju lõppkokkuvõttes, millise sõidukiga ta liigub ja millist mõju ta ümbruskonnale avaldab. Seepärast ei tohiks hooletusel olla autode ja liikluse juures kohta.
KILLER666 Kirjutas:ärikohtumisest:
kui juba ärimees oled , siis on piisavalt pappi , et osta uus/korralik auto ja vahest lasta teda teenindujaamades kontrollida
Et Sa oled oma kitsa eriala tippspetsialist ning tegeled vaimse projektipõhise tööga, mis eeldab muude tegevuste hulgas aeg-ajalt kella järgi siin-seal koosolekutel käimist (ning loomulikult nende algusaegadest piinlikku kinnipidamist, mille eiramine võib Su positsiooni ning ðansid konkreetses projektis ühe hetkega põrmustada), siis sellest ei tasu järeldada, et Sa kohe oled püstirikas, et võid kohe uue autoga ringi sõitma hakata. Korralik teenimine eeldab siiski pikemaaegset ja põhjalikku sihikindlat tööd ning reeglina ka palju rutiinset tööd - niisama "jooksu pealt" ei tule "rasket pappi" mitte kellelegi. Näiteks valmisolekut lühiajalisteks perioodideks - nt nädalaks-kaheks - olla valmis töötama reþiimis 18-20 tundi tööd + 4-6 tundi und, kus mingi ülipakiline asi on vaja "nui neljaks" valmis saada...
Nii aastat 7-17 tagasi, mil ma oma erialal end "sisse sõin", oli selline elutempo ja pühendumus mul ülitavaline, nüüd olen ehk veidi rahulikumaks tõmbunud ja kompenseerin seda veidi suurema kogemusega ja teadmistepagasiga ning püüan rohkem aega oma hobidele - vanatehnika ja mõisaajalugu - pühendada. Aga siiski, selleks et ma eelmisel sügisel sain minna ja juba veidi kulunud auto asemele osta ilma suuremate sekeldusteta tuttuus Lääne auto, tuli taas kord mõned sellised mõnenädalased "töömaratonid" ette võtta, mil kindla eesmärgi nimel sai ajutiselt ohverdatud kõik muu.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.