Metsatehnika

See , et linttraktor lohub meeletult on ma ei tea kust tekkinud myyt , Tootades pikemat aega Tyri Metsakombinaadis kes oli viimane kes Eestis pikatyve tehnikat kasutas ( aastani 2001 ) voib oelda , et meil olnud yhtegi probleemi metskondadega selleparast et pinnas oleks lohutud , tuleb ikka valida oige tehnoloogia ja tihend sangade taha .
71x47 R25 Dneproshina rehvidega on olukord jh probleemne kuna tehas lopetas mingi aeg nende tootmise . Ciedra pakub momendil mingeid Taiwani rehve aga nende hind oli paris ulme. Mul kodus on kaks uut rehvi yks 6 kihiline, teine 10 kihiline kellegil huvi on voib yhendust votta
Vasta

Vaadates seda, kuidas tänapäeval ratastel palke välja veetakse, on lint oma olemuselt ikka suhteline tagasihoidlikkuse prototüüp. Ma olen näinud korduvalt lagendikku, kus olles ühel pool ja kõrged säärikud jalas, vahid igatsevalt teisele poole, nagu kusagil sõjatandril, üle ei saa, pole lihtsalt võimalik. Igasugune lint oleks sinna ammu ära uppunud, koos juhiga.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(03-01-2014, 16:43 PM)mlsluik Kirjutas:  Siinkohal on mõistlik külma oodata kuid tähtaeg tiksub ja kevadel tuleb raiekeeld peale.


On päris ime, et seda kevadist keeluaja sedust ei ole veel lõpetatud. Vaadates looduskaitse ja kodanike suutmatust mr-x'le selgeks teha selle metsade varastamist ja lõhkumist. Jah varastamist. Olen oma silmaga näinud mitmeid metsamajanduskavasid mis antud välja pärijatele ja nagu võluväel muutunud metsafirmade omandisse sattudes lageraideks. Kui vaja siis maatükk pooleks mööta ja saab ikka lagedaks.
Ja lõhkumisest niipalju, et kuna seadus ei käse ega keela siis naaber tellligu koletismasin või muretsegu endale samasugune, et enda metsale sealtkaudu ligi pääseda. Kuna pole sedaust mis käseks maa läbitav hoida. (Nujah läbitavus on ka suhteline. Kui sul on T16 või mingi röögatu kolakas.) Firmad ainult irvitavad sulle näkku kuna seadus on nii. Meie ajal said sellised lapsed vitsa ja hirmutati miilitsaga.
Vasta

(04-01-2014, 00:41 AM)umm Kirjutas:  
(03-01-2014, 16:43 PM)mlsluik Kirjutas:  Siinkohal on mõistlik külma oodata kuid tähtaeg tiksub ja kevadel tuleb raiekeeld peale.


On päris ime, et seda kevadist keeluaja sedust ei ole veel lõpetatud. Vaadates looduskaitse ja kodanike suutmatust mr-x'le selgeks teha selle metsade varastamist ja lõhkumist. Jah varastamist. Olen oma silmaga näinud mitmeid metsamajanduskavasid mis antud välja pärijatele ja nagu võluväel muutunud metsafirmade omandisse sattudes lageraideks. Kui vaja siis maatükk pooleks mööta ja saab ikka lagedaks.
Ja lõhkumisest niipalju, et kuna seadus ei käse ega keela siis naaber tellligu koletismasin või muretsegu endale samasugune, et enda metsale sealtkaudu ligi pääseda. Kuna pole sedaust mis käseks maa läbitav hoida. (Nujah läbitavus on ka suhteline. Kui sul on T16 või mingi röögatu kolakas.) Firmad ainult irvitavad sulle näkku kuna seadus on nii. Meie ajal said sellised lapsed vitsa ja hirmutati miilitsaga.

Ära rohkem peale võta...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(03-01-2014, 22:02 PM)velts1 Kirjutas:  See , et linttraktor lohub meeletult on ma ei tea kust tekkinud myyt , Tootades pikemat aega Tyri Metsakombinaadis kes oli viimane kes Eestis pikatyve tehnikat kasutas ( aastani 2001 ) voib oelda , et meil olnud yhtegi probleemi metskondadega selleparast et pinnas oleks lohutud , tuleb ikka valida oige tehnoloogia ja tihend sangade taha .
...

Kordan oma varasemat lauset: kabiinis paiknev tihend määrab, kas realiseeruvad tehnika eelised või puudused...Toungue

(04-01-2014, 01:18 AM)umm Kirjutas:  Mille peale? Kahjuks on see paljude maainimeste mure, et on ehitatud ringkaitse, seadustes. Teatud kontingendi kasuks.

Ole hea mees ja selgita kuidas saan metsast puu kätte kui eelnev maatükk on rinnuni rööbastes ja maaomanik ei ole kohustatud seda siluma esialgsesse seisu. Kuna ajalooline metsatee on möödetud maade sisse ja Eesti vabariigis on omand nii püha, et keegi ei saa nõuda sealt, naabritele, talutavat läbipääsu.

Mingi värd ostab isegi väikseid maatükke kokku saaremaal, et põllumehi n.ssida heinamaadele ligipääsuga. Kuna järgnevale maatükile ainuke ligipääsu tee on tema maasse möödetud.

Puhtalt KOV tegematajätmine ja meie oma inimeste ahnus. Tasub koha peal rääkida, Tallinnast määratud seadused siin ei aita.

Seadusi on meil mitmeid. Näiteks peab lageraie järel olema lank määratud ajal uuenenud ja läbitav. Vanas seaduses oli 3 aastat, nüüdsest numbrit ei leidnud...

Muide, enamus metsas toiemtavatest inimestest samuti meie kaasmaalsedToungue Ning langi olukorra määrab mitte omanik, vaid seal toimetav mees/naine.
Aga süüa tahame kõik...Sad
Vasta

(04-01-2014, 09:22 AM)v6sa Kirjutas:  
(04-01-2014, 01:18 AM)umm Kirjutas:  Mille peale? Kahjuks on see paljude maainimeste mure, et on ehitatud ringkaitse, seadustes. Teatud kontingendi kasuks.

Ole hea mees ja selgita kuidas saan metsast puu kätte kui eelnev maatükk on rinnuni rööbastes ja maaomanik ei ole kohustatud seda siluma esialgsesse seisu. Kuna ajalooline metsatee on möödetud maade sisse ja Eesti vabariigis on omand nii püha, et keegi ei saa nõuda sealt, naabritele, talutavat läbipääsu.

Mingi värd ostab isegi väikseid maatükke kokku saaremaal, et põllumehi n.ssida heinamaadele ligipääsuga. Kuna järgnevale maatükile ainuke ligipääsu tee on tema maasse möödetud.

Puhtalt KOV tegematajätmine ja meie oma inimeste ahnus. Tasub koha peal rääkida, Tallinnast määratud seadused siin ei aita.

Seadusi on meil mitmeid. Näiteks peab lageraie järel olema lank määratud ajal uuenenud ja läbitav. Vanas seaduses oli 3 aastat, nüüdsest numbrit ei leidnud...

Muide, enamus metsas toiemtavatest inimestest samuti meie kaasmaalsedToungue Ning langi olukorra määrab mitte omanik, vaid seal toimetav mees/naine.
Aga süüa tahame kõik...Sad

1. Süüa tahavad jah kõik. Kui madalale siis piiri tõmbaksid? Kas naabri aiatagant võetud raudpulga - vedelasse olekusse laskmine (Metallivargus) on juba teiselpool piiri? Minusilmis on mõlemad teod, nii metsas kui metallis, koledad ja samalpool kujuteldavat moraalipiiri. Kuid elada tahab ka see kes ei viitsigi muud kui virutada. Ühtviisi "ülesõit kaasmaalastest" neil mõlemil.

2. Langi olukorra määrab siiski omanik. Kes peaks olema kursis mis tema maal toimub.

3. Hea uudis et kov saab nõuda 3 aasta jooksul metsa korrastamist. Seda kohustust, minu koduvald ei tunnistanud. (Kuigi jah 3 aastat küttepuu tegemata jätta, ei ole just kuidagi hea väjavaade.)

Kuna siin teadjamad inimesed siis ka uus küsimus.
4. Kuidas on reguleeritud masinaga üle eelneva maakinnistu sõit. Pääsemaks enda kinnistule. Kas on ainult maaomaniku nõusolek või ka mingi seadus et ta sellest keelduda saa?
Vasta

(04-01-2014, 15:16 PM)umm Kirjutas:  4. Kuidas on reguleeritud masinaga üle eelneva maakinnistu sõit. Pääsemaks enda kinnistule. Kas on ainult maaomaniku nõusolek või ka mingi seadus et ta sellest keelduda saa?

Ainus vast, millest keelduda ei saa, on kui servituut määratud. Kui seda pole, siis aitab ainult kokkuleppele jõuda. Tõsi naaberkinnistule servituudi seadmist saab ka kohtu kaudu taodelda, nood veskimehed jahavatavad aga teadupärast aeglaselt ja peenemini sellele, kel rohkemb pappi.

*****Asjaõigusseaduse §156 annab juurdepääsu vajava maatüki omanikule õiguse nõuda juurdepääsu avaliku teeni üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Juurdepääsu kokkuleppimisel on oluline aluseks võtta juba kehtestatud planeering, kui kinnistud asuvad planeerimiskohustusega alal. Riigikohtu otsuste kohaselt ei anna samas detailplaneering veel õigust võõrast maad juurdepääsuna kasutada, vaid üksnes tugeva nõudeõiguse omaniku vastu teeservituudi seadmiseks. Kokkulepe maaomanikuga võib seisneda ka vaikimisi senise väljakujunenud tava järgimises, kuid võib olla ka suuline, kirjalik või ka notariaalset tõestatud kokkulepe. Sõltumata vormist tuleb kokkulepet mõlemal poolel täita. Notariaalselt sõlmitud kokkulepe koos plaaniga tuleks kanda ka kinnistusraamatusse teeservituudina ja sel juhul on tagatud kokkulepitud tingimustel juurdepääsu kasutamine ka järgmiste omanike poolt viimaste vahetumisel. Kui aga maaomanikuga kokkuleppele ei saa, siis tuleb pöörduda maakohtu poole, kes juurdepääsu tingimused määrab ja kinnistusraamatusse ka vastava kande teeb. Ühelgi teisel asutusel pädevust tee asukohta ühepoolselt paika panna ei ole. Kui kohtumõistmisega kaasnevad ülejõukäivad advokaadikulud, siis Riigi õigusabi seaduse alusel saab nõuda ka riigi kulul juristi palkamist.******

loll on loll olla.
Vasta

(04-01-2014, 15:16 PM)umm Kirjutas:  1. Süüa tahavad jah kõik. Kui madalale siis piiri tõmbaksid? Kas naabri aiatagant võetud raudpulga - vedelasse olekusse laskmine (Metallivargus) on juba teiselpool piiri? Minusilmis on mõlemad teod, nii metsas kui metallis, koledad ja samalpool kujuteldavat moraalipiiri. Kuid elada tahab ka see kes ei viitsigi muud kui virutada. Ühtviisi "ülesõit kaasmaalastest" neil mõlemil.

Sa ometi ei võrdsusta rööpassesõidetud lanki traktorivraki vargusega?
(04-01-2014, 15:16 PM)umm Kirjutas:  2. Langi olukorra määrab siiski omanik. Kes peaks olema kursis mis tema maal toimub.

Langil toimuva üle on omanikul vaid tagantjärelekontroll. Keskmine "metsaomanik" oskab heal juhul nutta tekkinud rööbaste üle. Tal puudub oskus hinnata pruugitava tehnika pädevust või juhi oskusi...
Aga oma põhiseaduslikke õigusi ta tunneb hästi...

Rööpad sõidab aga sisse konkreetse masina juht. Teeb ta seda oskamatusest, firmajuhi nõudmisel või lihtsalt pohhuismist, kuna kõigil on savi, polegi oluline. Oluline on, et ainult masina rooli taga on võimalus võimalikult vähe kahju tekitada antud tingimustes... Aga lihtsam on lihtsalt pressida, kuni läheb.

Kusjuures tegelikult metsale pole rööpad katastroof. Inimesele aga küll - kole vaadata.
(04-01-2014, 15:16 PM)umm Kirjutas:  3. Hea uudis et kov saab nõuda 3 aasta jooksul metsa korrastamist. Seda kohustust, minu koduvald ei tunnistanud. (Kuigi jah 3 aastat küttepuu tegemata jätta, ei ole just kuidagi hea väjavaade.)
Mitte KOV, vaid keskonnainimesed. Toimetavad keskkonnagentuuri all...
(04-01-2014, 15:16 PM)umm Kirjutas:  4. Kuidas on reguleeritud masinaga üle eelneva maakinnistu sõit. Pääsemaks enda kinnistule. Kas on ainult maaomaniku nõusolek või ka mingi seadus et ta sellest keelduda saa?
Põhiseadus on, mille alusel saab nõuda. Paraku kipub nõudva kõneviisi kasutamisel üsna hõlpsasti viimanegi koostöötahe kaduma...
Vasta

(04-01-2014, 20:59 PM)v6sa Kirjutas:  
(04-01-2014, 15:16 PM)umm Kirjutas:  1. Süüa tahavad jah kõik. Kui madalale siis piiri tõmbaksid? Kas naabri aiatagant võetud raudpulga - vedelasse olekusse laskmine (Metallivargus) on juba teiselpool piiri? Minusilmis on mõlemad teod, nii metsas kui metallis, koledad ja samalpool kujuteldavat moraalipiiri. Kuid elada tahab ka see kes ei viitsigi muud kui virutada. Ühtviisi "ülesõit kaasmaalastest" neil mõlemil.

Sa ometi ei võrdsusta rööpassesõidetud lanki traktorivraki vargusega?
(04-01-2014, 15:16 PM)umm Kirjutas:  2. Langi olukorra määrab siiski omanik. Kes peaks olema kursis mis tema maal toimub.

Langil toimuva üle on omanikul vaid tagantjärelekontroll. Keskmine "metsaomanik" oskab heal juhul nutta tekkinud rööbaste üle. Tal puudub oskus hinnata pruugitava tehnika pädevust või juhi oskusi...
Aga oma põhiseaduslikke õigusi ta tunneb hästi...

Rööpad sõidab aga sisse konkreetse masina juht. Teeb ta seda oskamatusest, firmajuhi nõudmisel või lihtsalt pohhuismist, kuna kõigil on savi, polegi oluline. Oluline on, et ainult masina rooli taga on võimalus võimalikult vähe kahju tekitada antud tingimustes... Aga lihtsam on lihtsalt pressida, kuni läheb.

Kusjuures tegelikult metsale pole rööpad katastroof. Inimesele aga küll - kole vaadata.
(04-01-2014, 15:16 PM)umm Kirjutas:  3. Hea uudis et kov saab nõuda 3 aasta jooksul metsa korrastamist. Seda kohustust, minu koduvald ei tunnistanud. (Kuigi jah 3 aastat küttepuu tegemata jätta, ei ole just kuidagi hea väjavaade.)
Mitte KOV, vaid keskonnainimesed. Toimetavad keskkonnagentuuri all...
(04-01-2014, 15:16 PM)umm Kirjutas:  4. Kuidas on reguleeritud masinaga üle eelneva maakinnistu sõit. Pääsemaks enda kinnistule. Kas on ainult maaomaniku nõusolek või ka mingi seadus et ta sellest keelduda saa?
Põhiseadus on, mille alusel saab nõuda. Paraku kipub nõudva kõneviisi kasutamisel üsna hõlpsasti viimanegi koostöötahe kaduma...


Tõmbasin moraalipiiri metalli ja Rööpasse jäetud ja tühjaks varastatud metsa kohale. Mõlemad on teistest inimestest "ülesõit".

Võetakse, rööpaid tehes, oma puud ja kaotakse seitsme tuule poole. Huvitumata kas naabrid saavad oma metsadesse oma väikse tehnikaga või mitte.

2. mis keelab omanikul pidevkontrolli teha langil? Töö toimumis ajal pisteliseltki. Kui tal mingigi taip ja plaan on siis on laga välditav. Tihti müüakse firmadele ja siis on juba omanik ja töötaja samas isikus. Sealt tulevadki pohuistlikud langijäänused. Kontrollimatult raiutud rööbastikud.

Jah Rööpad, kui sellised, ei tundiu olema ümbritsevale loodusele kahjulikud.

Neid palgalisi pohuiste seal kabiinides olen ka pikalt imestanud. Kui ikka kellelgi "kaane maha viskab" siis on tema ju esimene kes tina saab.

3. Kas see instants on keskkonna inspektsioon. Sel kohal lubage naerda.

4.Võibolla põhiseadusega saab metsast läbisõidu õiguse kuid sel kohal jääb rahakott õhukeseks, et võita need vaidlused. Ja pealegi kui loa saab siis kohale ikka ei jõua oma kerge tehnikaga.

Jutt läheb tehnikastteemast juba kaugele ja ei taha olla kahtlusalune kui esimesel kaasmaalasel kaane ära peaks viskama. Minupoolest võib arutluse lõpetada.
Vasta

Metsavargusega peaks võimalikult kiiresti politsei poole pöörduma, ebaseaduslikust raietegevusest tasub ka metsdameestele teada anda.
Kui tegu on aga siiski raieõiguse või metsamaa müügiga, siis pole ju vargust. Igaüks ise teab, millise hinnaga oma vara ära annab, müüb või kingib.

Metsas toimuva üle teostab järelvalvet Keskkonnaagentuur (KAUR). Kellele paraku on üsna vähe sõnaõigust jäetud... Aga üldiselt püüavad nad selgete seaduserikkumiste korral siiski tegutseda. Paraku aasta-aastalt väheneb seal erialaspetside arv, asendudes avaliku halduse magistritega...Sad

Mis puudutab juurdepääsu oma lahustükile, siis siin on seadusest vähe kasu. Aitab vaid omavaheliste suhete klaarimine.
Kes oma jäärapäisuses laseb asja kohtuni minna, peab selle tee siis ka lõpuni käima!

Tekib muidugi küsimus, miks peaks üleüldse oma elu juurdepääsuta lahustükkidega huvitavaks tegema...Rolleyes

Siinkohal on taas paslik meelde tuletada õigluse sõltuvust seisukohast:
eestlase õiglustunnet ei riiva miski rohkem, kui veekogu keelualasse püstitet naabri saun, mille katus varjab tema enda vetteulatuva saunaterrasi pealt avaneva vaate päikeseloojangule...Big Grin

Tegelikult loeks meelsasti ka meie metsamehe arvamust rööbaste tekkest ja nende kahjulikkusest...Cool
Vasta

(05-01-2014, 16:37 PM)v6sa Kirjutas:  Tegelikult loeks meelsasti ka meie metsamehe arvamust rööbaste tekkest ja nende kahjulikkusest...Cool
Sel teemal rääkides peaks metsamasina juht või omanik kirjanik välja tooma ka oma valuläve masina seisundi ja kestvuse osas.
Päris palju Valtra- valmeti metsakaid tuleb mul aegajalt hooldada-remontida.
Üks mees sõidab aastaid metsas praktiliselt ilma põhjakaitsetetta(heal juhul mõnele madalamale hüdrotorule või filtrile ise mingi vinkli või plekitüki ette sättinud), masin aga nagu prillikivi- ei mingeid mõlke ega metsas tekkinud purustusi, teine suudab Jake tehasepõhjad(uuema malli omad on ikka tõsiselt tugevad) enne esimest hooldust nii kõveraks sõita, et alla tagasi saab ainult mitme tungrauaga...
Vasta

http://www.youtube.com/watch?v=qxuOx_jhx94
Ei liigu need lintidega masinad ka väga

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

(05-01-2014, 22:54 PM)Jaanus9112 Kirjutas:  http://www.youtube.com/watch?v=qxuOx_jhx94
Ei liigu need lintidega masinad ka väga

Juht lihtsalt laseb lindid ringi ja ootab et äkki ronib
Vasta

TT-4 ongi halvema labivusega , kui TDT -55A . Vene ajal oild moned katsetada, 55 ga ei andnud vorrelda , esiteks on ta kuradi raske
Vasta

(05-01-2014, 22:54 PM)Jaanus9112 Kirjutas:  http://www.youtube.com/watch?v=qxuOx_jhx94
Ei liigu need lintidega masinad ka väga

http://www.youtube.com/watch?v=Gh_ny89t-zQ Kas on soovi ratasmasinaga järele teha?
Enamuses on asi ikkagi juhis kinni ja roomikmasin on parema läbivusega pehmel pinnasel.
Vasta

(06-01-2014, 00:54 AM)2715 Kirjutas:  http://www.youtube.com/watch?v=Gh_ny89t-zQ Kas on soovi ratasmasinaga järele teha?
Enamuses on asi ikkagi juhis kinni ja roomikmasin on parema läbivusega pehmel pinnasel.

Kuniks pind ei rebene. Silmini mudas pole eriti vahet enam, loevad enam konkreetse pinnase omadused, veesisaldus ja juhi oskused.

Metallroomikutega masinad on reeglina raskemad oma ratasvendadest (või õdedest?). Rehvide vedeliktäite ja Korralike Kettide kasutamisel vahe kaob.
Vasta

Iga asi omal alal hea, vaidlus kisub juba taoliseks nagu youtubes näha fendt vs videod, seni kui fendt endast pisema või samasuure mehaanilise kastiga isendi ära tõmbab on "fendt power jee!" http://www.youtube.com/watch?v=R-Pg_wpYwPc
Kui tuleb sama klassi astmevaba kastiga claas ja tõmbab fendti ära on claas paar hp võimsam ja kaal suurem, igavene pask ja fendtil olid rehvid ka raudselt kulunumad... Big Grin http://www.youtube.com/watch?v=dZMck5TLaoE
iga l kiidab oma p
Mingis kohas roomik ja kuskil ratas parem. Oksavaalus roigaste vahel lintidega pole just hea toimetada kui mõni paberipuu juhtub roomikuvahele kippuma...
Vasta

(06-01-2014, 00:54 AM)2715 Kirjutas:  http://www.youtube.com/watch?v=Gh_ny89t-zQ Kas on soovi ratasmasinaga järele teha?
Enamuses on asi ikkagi juhis kinni ja roomikmasin on parema läbivusega pehmel pinnasel.

GGG. Ei, mitte ans. GGG vaid Gõht Gergelt Gannab. Tahtsin sellega öelda - ujuvasend ehk uppumatu.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Metsatehnika Sagadi metsamuuseumist.
   
   
   
Vasta

http://www.youtube.com/watch?v=LYJwnBiKpR8
http://www.youtube.com/watch?v=j8NDN3F7To4

http://www.youtube.com/watch?v=29Y8-d-lPV4 Tõsine koorem Big Grin

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne