[giordanobruno]

Kodarate paigaldamise kohta saab head ingliskeelset infot siit: http://www.sheldonbrown.com/wheelbuild.html Tegija seletab üksipulgi kuidas ja miks teha. Lisaks on linke teistele tegemistele.

[valdo]

Kodarate paigaldamise kohta saab head ingliskeelset infot siit: http://www.sheldonbrown.com/wheelbuild.html Tegija seletab üksipulgi kuidas ja miks teha. Lisaks on linke teistele tegemistele.

Ma olen ca 2-4 aastat tagasi foorumis selgitanud üsna põhjalikult nippe ja töövõtteid, kuidas kodaraid tagasi sisse panna ning kuidas ratast kodaratest sirgfeks reguleerida. Foorumisisene otsing abiks (ei näe vajadust seda pikka teksti taas kord siia luua).

[Rolts]

Kodarate paigaldamise kohta saab head ingliskeelset infot siit: http://www.sheldonbrown.com/wheelbuild.html Tegija seletab üksipulgi kuidas ja miks teha. Lisaks on linke teistele tegemistele.

Ma olen ca 2-4 aastat tagasi foorumis selgitanud üsna põhjalikult nippe ja töövõtteid, kuidas kodaraid tagasi sisse panna ning kuidas ratast kodaratest sirgfeks reguleerida. Foorumisisene otsing abiks (ei näe vajadust seda pikka teksti taas kord siia luua).

Mina otsisin päris tükk aega jutte kodarate lappamise kohta aga ei leidnud eriti sellist õpetavat foorumist,leitsin valdo kirjutatud kroomimise loost,kus ta lihvis kroomi maha,et nipel otsa läheks.

[valdo]

Ma olen ca 2-4 aastat tagasi foorumis selgitanud üsna põhjalikult nippe ja töövõtteid, kuidas kodaraid tagasi sisse panna ning kuidas ratast kodaratest sirgfeks reguleerida. Foorumisisene otsing abiks (ei näe vajadust seda pikka teksti taas kord siia luua).

Mina otsisin päris tükk aega jutte kodarate lappamise kohta aga ei leidnud eriti sellist õpetavat foorumist,leitsin valdo kirjutatud kroomimise loost,kus ta lihvis kroomi maha,et nipel otsa läheks.

Ju on see postitus miskil põhjusel kadunud. Eks kordan siis siin kodarate sissepaneku ja reguleerimise põhitõdesid (algaja jaoks).

1. Võta teine samatüübiline ratas (sama rummuläbimõõt, sama arv kodaraid, soovitav sama velje suurus ka) eeskujuks. Kui seda pole, tee enne lahtivõtmist rummu keskosast koos kodaratega foto, mille saad eeskujuna välja printida. Eeskuju pealt näed kodarate sissepaneku skeemi.


2. Kodarate arv rattal jagub alati neljaga, st igal rattal on neljas erinevas suunas/pidi sees olevaid kodaraid. Kui vaatad rummu ühte külge, siis asuvad kodarad seal vaheldumisi - "ühtpidi" kodar, "teistpidi" kodar jne. Kui rattal on nt kokku 36 kodarat, siis on seal 9 kodarat igast "sordist".

3. Valmista velg ette. St enne kodarate sissepanekut kontrolli ALATI ja KINDLASTI velje sirgust (nt suurel jäigal plaadil) ja vajadusel õgvenda see painutamise teel. Väiksemaid ja laugjamaid kõverusi saab vahel ka kodarate pingutamise teel veljelt välja, kuid selline kodarate liigne ja ebaühtlane koormamine on kodarate tervisele äärmiselt kahjulik.

4. Valmsta kodarad ette. Kui Sul on uued samast kohast ostetud kodarad, siis ei ole vaja neid ette valmistada. Kui Sul on vanad ning juhuslikest kohtadest kokkuotsitud/-korjatud kodarad, siis õgvenda need alasi-haamriga ja käte vahel nii palju kui võimalik. Seejärel mõõda ära kodarate pikkused ja tee kindlaks iga konkreetse kodara hälbimine lühimast (või peaaegu lühimast) pikkusest, mis arvuta ümber keermeniitidesse (nt 1 täisring pikem, 3 täisringi lühem vms. Alternatiiv sellele keerukale märgistusele on viilida kõik kodarad ühepikkuseks, kuid see nõrgestab kokkupandud ratast (mõni kodar võib jääda hoidma liiga lühikeselt); seetõttu ei ole mina seda kasutanud kunagi.

5. Kodarate sissepanekut on mõistlik alustada sellest, et eeskuju järgi paned kõigepealt sisse neli esimest kodarat, igaüks erinevast "tüübist". Tavaliselt olen mina teinud niiviisi, et võtan velje pealt vaadatuna panen sisse neli järjest olevat kodarat (neli järjestikult kodarat velgepidi on ALATI on igaüks ise tüübist). Kaks neist läheb rummul ühele küljele, kaks teisele küljele. Millistesse aukudesse nad rummul lähevad ja mispidi, seda vaata esialgu eeskuju pealt (hiljem tead neid valemeid peast). Kontrolli kodarate õiged pidisused ja asukohas rummuaukudes eeskuju pealt kindlasti hiljem üle ja võimalusel mitu korda - kui Sa selles faasis eksid, tuleb tihtipeale kõik välja võtta ja uuesti alustada.

Kodaratele nipleid otsa keerates keera nad esialgu kusagil 3-4 täisringi ulatuses otsa. NB! Keera kõiki kodaraid samapalju ja jäta see arv meelde senikaua, kui Sul kõik kodarad sees on. (Kui Sul kodarad on eri pikkusega, siis pead niplite otsakeeramisel tegema ümberarvestuse selles osas, kui palju Sul kodar standardpikkusest pikem on ja keerama sedajagu rohkem niplit otsa.)

Selle töövõtte järel on Sul neli kodarat sees, igaüks ise tüübist. Kui hoiad velge vertikaalselt sellises asendis, et need neli kodarat tulevad rummu poolt velje poole alt üles, siis ripub Sul velg nende kodarate otsas enamvähem õiges asendis, st järgmiste kodarate sissepaneku ajal ei lähe Sul kogu see asi puseriti ja Sa saad aimu, mispidi ratas hiljem kokku jääb.

6. Pane igast tüübist pooled kodarad sisse. Kui Sul üks samatüübiline kodar on juba ees, siis järgmise samatüübilise asukohani jüõudmiseks tuleb Sul rummupidi lugeda kaks kodaraauku edasi, velgepidi aga neli kodaraauku edasi. Ülejärgmise samatüübilise kodarani jõudmiseks tuleb Sul rummupidi lugeda kolm auku edasi, velgepidi aga seitse auku edasi. Kui Sul on mingi eeskuju kõrval, siis selle pealt vaadates saad lihtsalt aru, miks just sellised arvud.

Kodaraid sisse pannes arvesta ka sellega, et jalgrattal (ja paljudel 26" punnvõrridel vms) on kodarad nn "lillekese" tippude kohal sees nn "põimituse" põhimõttel, st üksteise tagant läbi, et nad sõitmisel veidi vetruks. Arvesta kodarate sissepanekul sellega, mis mille tagant läbi läheb, muidu hakkad hiljem neid uuesti lahti võtma ja teiste tagant läbi põimima. Seletada ei ole seda lihtne, eeskuju pealt saad aga kohe aru.

Lisaks arvesta ka sellega, et kodaraotsa liigutamine teiste kodarate või velje tagant läbi võib kraapida velje galvaanpinda või värvi, st seda tuleb teha ettevaatlikult.

7. Kui Sul on eeltoodud skeemi järgi pooled kodarad sees, siis ratas enam laiali (puseriti) ei lähe - ta hoiab juba õiget kuju, kuigi rumm velje suhtes veel kõvasti loksub. Nüüd võid sisse panna ülejäänud kodarad, kogu aeg jälgdes, et kõiki nipleid saab ligikaudu võrdselt otsa keerata.

Kui mingi kodar ei ulatu oma pessa, tundub seal olevat liiga pikk või "kisub" rummu velje suhtes nurgi, siis oled midagi pannud valesti (või on mingi kodar vales mõõdus, kui Sa eelnevalt üle mõõdad, siis seda viga ei saa olla). Sel juhul ei oska muud soovitada, kui kogu töö kriitiliselt üle vaadata, selgitada (eeskuju abil) välja, mis on valesti ja panna õigesti. Piisab ühe kodara panekust valesse auku, kui kõik tundub täiesi "puseriti" ja segi olevat...

Kui kõik kodarad on sees, kontrolli, kas kodarate poolt tekitatav muster ("lilleke") on sama kujuga, mis eeskujul ja kas "lillekese" tippudes lähevad kodarad üksteisest ikka sealt poolt läbi, kust peaks minema. Kui oled midagi pannud valelt poolt, on see kõige õigem koht seda parandada (saab ka hiljem, kuid see viib reguleeringu paigast).

8. Nüüd on Sul ratas koos, kuid rumm logiseb veel tugevalt velje suhtes. Järgnevalt pead nipleid peale keerama, soovitavalt jälgides, et kõiki nipleid saaks esialgu peale keeratud ühepalju, senikaua, kui ratas enam olulisel määral ei logise ja kodarad on juba mingil määral pingul. Soovitan seda tööd alustada ventiiliaugust ja liikuda velge mööda edasi (hea märk, kus lõpetada) ja korraga keerata alguses peale 2 ringi, hiljem (lõpus) võib-olla 1 ring.

9. Kui ratas on kinni (st rumm ei logise velje suhtes), siis kontrolli, äkki jäid mingid kodarad siiski VÄGA logisema, samal ajal kui teised (enamik) on kinni. Keera selliseid kodaraid peale niipalju, et nad ei logiseks.

10. Nüüd on Su ratas hädapäraselt koos ja algab kodaratest reguleerimine. Selles faasis soovitan rummule sisu sisse panna.

11. Reguleerimiseks pane ratas mingi kahvli vahele püsti ja mutritest kinni. Kui ta seal pöörlema lükkad, siis näed, kui palju ta viskab paremale vasakule ja paju üles-alla. Need viskamised pead Sa kodarate erineva pingutamise teel välja ajama. Kui velg on sirge, kodarad samas mõõdus jms, siis ta teoreetiliselt palju visata ei tohi, kui oled kõiki nipleid samapalju peale keeranud. Praktika näitab, et kui kasutada vanu asju, siis mingi määral viskab ta nagunii.

12. Hoides kätt kahvli haru küljes ja pannes sõrme velje lähedale, leia need piirkonnad, kus ratas on kõige tugevamalt "paigast" ära, st kus velg on liiga paremal, liiga vasakul liiga all või liiga üleval. Fikseeri selline piirkond ära (nt 10 kodara pikkuselt on liialt vasakul). Selle piirkonna kodaraid pead Sa kas peale pingutama või lahti laskma.

Mõned teevad eeltoodud fikseerimist kriidiga või kasutavad mitmesuguseid kellade/osutitega abivahendeid (olen näinud selliseid jalgrattatöökodades), kuid mina eelistan siin omaenda nimetissõrme, mis on palju tundlikum ning fikseerib lisaks vastukäimisele ka selle, kui palju ja kustkohast velg hälbib. Kui teljepoldid on korralikult kahvlis kinni ja käelaba korralikult kahvli peale asetatud, tunnetab sõrm (+ näeb silm) igasuguseid kõikumisi/hälbimisi väga täpselt.

Üks puudus sõrmel muidugi on - pooleldi kooruva kroomkihiga velje korral võib ta viga saada...

13. Üldreeglid kodaratest reguleerimiseks on järgmised:

13a) Mingi veljelõigu liigutamiseks "allapoole", rummu suunas pead Sa selle lõigu kodaraid kõiki peale pingutama. Tihti tuleb diametraaselt vastaspoolelt kodaraid ka lahti lasta (eriti jäiga mootorratta velje korral), jalgrattaratta korral ei ole see alati vajalik.

13b) Mingi veljelõigu liigutamiseks "ülespoole", rummu suunast kaugemale pead Sa selle lõigu kodaraid lahti laskma. Tihti tuleb diametraaselt vastaspoolelt kodaraid ka peale pingutada (eriti jäiga mootorratta velje korral), jalgrattaratta korral ei ole see alati vajalik.

13c) Mingi veljelõigu "ajamiseks" paremale või vasakule rummu suhtes pead Sa selles lõigus ühe poole kodaraid peale keerama (kuhu poole tahad velge ajada) ja teise poole kodaraid lahti laskma. Velgepidi liikudes pead seega üht kodarat peale keerama, järgmist lahti laskma, edasi peale keerama, järgmist jälle lahti laskma jne...

Kui Sa tahad mingit lõiku kodaratest kas üles, alla, paremale või vasakule "ajada", ei tohi kunagi kõiki kodaraid samapalju peale keerata/lahti lasta. Tavaliselt (tüüpiliselt) tuleb lõigu otsas asuvaid kodaraid imevähe peale keerata ja/või lahti lasta, samal ajal kui lõigu keskel olevaid pead rohkem kruttima. Soovitus - eriti algajana ära ühekorraga üldiselt üle pooleteise ringi kodaraid keera.

Selle kõige juures tuleks ka kontrollida kodarate pingust. Tihti on pooleldi reguleeritud velje viskamine tingitud sellest, et mingi konkreetne kodar on liialt pingul või ei tööta üldse kaasa - siis pead Sa seda kodarat teistest rohkem kruttima. Kuidas täpselt toimida, on tunde asi - detailseid soovitusi ei saa anda. Kui läheb untsu, reguleeri uuesti. Eeltoodud pooleteise ringi reegel on (algajale) selleks, et täitsa kapitaalselt untsu ei läheks ühe reguleerimistsükliga...

Samuti on tunde asi, kui palju kui suure viskamise korral pead kokku peale/maha keerama.

Üldiselt soovitan ratta reguleerimist alustada üles-alla kõikumiste väljaajamisest ning alles siis võtta käsile paremale-vasakule "viskamised". Nimelt võivad üles-alla kõikumiste väljareguleerimised vägagi tihti ajada paremale-vasakule sihis ratta paigast ära, samal ajal kui üles-alla enamvähem paigas, kuid "konni otsiva" (paremale-vasakule vänderdava) ratta rihtimine nii palju üles-alla rihtimisi enam paigast ära ei aja. Muidugi - kui üles-alla kõikumise reguleerimine on ratta paremale-vasakule rihtingu nii paigast liigutanud, et ratas käib juba kahvlisse kinni, tuleb seda kohta veidi ka selles sihis "aidata".

Kui Su ratas on üles-alla juba enam-vähem ja viskab ainult paremale-vasakule, siis paremale-vasakule rihtimisel peab Sa alati arvestama järgmist tõsiasja. Nimelt kui Sa mingi lõigu kodaraid vaheldumisi peale keerad või lahti lased, siis pead Sa tavaliselt vastaspoole kodarat täpselt sama palju lahti laskma, kui teise poole oma peale keerasid. Vastasel korral läheb üles-alla rihting jälle paigast ära.

14. Kui ratas on paari millimeetri täpsusega mõlemas suunas rihis, siis soovitan üle kontrollida kodarate pingsused. Täpsemalt:

14a) Hinda esmalt, kas kogu ratta kodarad tervikuna on liiga lõdvad või liiga pingul. Vajadusel keera kõiki kodaraid (ventiiliaugust ventiiliauguni) peale või maha. Mitte üle poole ringi korraga! Kui vaja, korda operatsiooni...

14b) Eelmise operatsiooni järel kontrolli üksikute kodarate pingsust. Kui leiad lõdva kodara, keera minimaalse mõistliku pingeni peale. Kui leiad ülepingutatud kodara, keera veidi tunde jägi maha (muidu see kodar Sul süidu ajal puruneb üsna pea).

Selle operatsiooni järel on Sul kodarate pingus keskeltläbi enam-vähem, kuid ratas võis veidi rihist ära minna. Seega vajalik on lõpp- ehk järelrihtimine

15) Lõplikuks ehk peenrihtimiseks kasuta eeltoodud võtteid, kuid keera peale/maha palju vähem. Viimases lõpus (kui ajad 1-2 mm suurusi viskamisi välja) tuleb Sul vahel kodaraid keerata ainult veerandi või kuuendiku ringi kaupa. Tavalisel liiklusvahendil võib siis selle töö ka lõpetada, vähemalt mina ei ole ühtki isendit veel täpsemalt teinud.

16) Kontrolli veelkord kõikide kodarate pingsusi, et selgitada väga lõdvad või ülipingul kodarad; nende ilmnemisel korda viimaseid operatsioone.

17) Vaata, kas mõne kodara ots ulatub niplist läbi. Kui ulatub, siis viili see maha nipliga tasa, see ots hävitab muidu õhukummi.

Nüüd on ratas valmis.

Kui oled esimesed 4-5 ratast kokku pannud, tekib juba mingi vilumus ja võid siin-seal minu kirjeldatust vähem või rohkem hälbida. Ehk mina panin siin kirja ühe tüüpse kokkuladumise tüüpsete võtete järjekorra, kirjeldamata peensusi/eripärasid.

Kui oled 10-20 ratast kokku ladunud, tunned end profina, kuid see tunne on petlik. Umbes 100 ratta kokkuladumise järel tead juba enamvähem kõiki keerukamaid "krutskeid", eriti veidi kõvera velje korral, kus lõppõgvendamise jätad ikkagi kodarate hooleks. Aga sellest ma siinkohal ei pajataks...

[Rolts]

Suur suur aitäh Valdole kes kirjutas selle suure teksti siia.Väga õpetlik.

[Rolts]

Tekkis selline küsimus,et miks ei ole gauja külje plekke enam?on aga leidub nii niii vähe.Kas neid toodeti siis vähem kui gaujasi?(ma mõtlen selle all seda,et kui tehasest tulid gaujad,et kas siis kohe algul polnud küljeplekke.Et kõigile ei tehtud aind osadele).

[guits112]

sama küsin, et miks ei ole lvovi mv-042 plekke??

[giordanobruno]

Valdo seletas hästi ära küll kodarate paneku aga ma lisaksin siiski alustamiseks mõne tähelepaneku. Kui panna igatpidi olevaid kodaraid korraga, siis tuleb natuke liiga palju neid üksteise tagant mööda panna. Kui aga alustada ühesuunalistega, siis seda muret pole, st. alguses need kodarad, mis on rummu avadesse pistetud väljastpoolt, pärast aga need, mis on seestpoolt pistetud. Piltidega seletus on siis mu eelpool lisatud lingil. Aga eks igaüks valib endale ise sobivaimad töövõtted...

[valdo]

Valdo seletas hästi ära küll kodarate paneku aga ma lisaksin siiski alustamiseks mõne tähelepaneku. Kui panna igatpidi olevaid kodaraid korraga, siis tuleb natuke liiga palju neid üksteise tagant mööda panna. Kui aga alustada ühesuunalistega, siis seda muret pole...

Kui jätta nn "teistpidi" kodarad algul panemata, siis võib juhtuda, et rattaskeem hakkab protsessi alguses nn "kiiva" kiskuma ning hiljem on paras jamamine see skeem taas õigeks ajada nii, et mõlematpidi kodarad saaksid ühtlaselt pingutatud (mitte nii, et osadel on kodar nipli seest pikalt väljas ja osad hoiavad vaid mõne keermeniidiga). Ehk siis rumm/velg võivad üksteise suhtes jääda väikesse nurknihkesse.

Olen mina kodaraid 24 aasta jooksul igapidi sisse pannud ja proovinud panna ja leian, et minu seletatud skeem on kõige lihtsam ja lollikindlam. Ehk see on minupoolne pikaaegsel praktikal tuginev nn "best practice".

Üksteise tagant läbiajamisest ei pääse Sa nagunii, sest erinevalt mootorratastest on jalgratastel (ja ka jalgrattalaadsetelk 26" punnvõrridel) "lillekese tipu" kohalt kodarad nagunii läbipõimitud, et tagada veidi vetruvust/elastsust.

[valdo]

Tekkis selline küsimus,et miks ei ole gauja külje plekke enam?on aga leidub nii niii vähe.Kas neid toodeti siis vähem kui gaujasi?

Kui kasutada Gaujat igapäevaliikurina, siis raam oli obligatoorne, plekid aga mitte, st ilma plekkideta sai sõita küll. Kui juhtusid plekid lommi minema või tehti masinale miskit remonti/reguleerimist ja ei viitsitud neid plekke tagasi panna, siis tekkis olukord, kus plekid jäid kuurinurka vedelema, võrr aga oli kasutuses. Ning vedelemajäänud väikesi asju visati hiljem kergesti ära, võrri ennast nii kergesti mitte.

Miks on nt Riga meesterataste ketikaitse ja esipiduri detailid palju haruldasem kui sama ratta raam? Samal põhjusel...

[giordanobruno]

Üksteise tagant läbiajamisest ei pääse Sa nagunii, sest erinevalt mootorratastest on jalgratastel (ja ka jalgrattalaadsetelk 26" punnvõrridel) "lillekese tipu" kohalt kodarad nagunii läbipõimitud, et tagada veidi vetruvust/elastsust.

Gauja originaal esirattal neid üksteise tagant läbiminekuid ei ole, vähemalt neil kahel, mis mu käes praegu on. Tagaratta puhul jään vastuse võlgu, kuna originaalratast käepärast pole. On üks uute kodaratega kokku pandud tagaratas, hetkel küll põimitud, aga tundub, et sel puhul on kodarad liiga kõverad nende suurema läbimõõdu tõttu. Kaalun ümbertegemist.
Siinkohal olekski küsimus, et kas kellelgi on Gauja tagaratast originaalkodaratega, kuidas sellel on "lillekese" otstes, kas tagant läbi põimitud kodarad või mitte?

[valdo]

... kas kellelgi on Gauja tagaratast originaalkodaratega, kuidas sellel on "lillekese" otstes, kas tagant läbi põimitud kodarad või mitte?

Homme vaatan. Lisaks Gauja ratastele (on mitmeid isendeid) veel B-901, B-902, Wandereri ja ehk veel mõne isendi pealt, millel olid 26" üsna kitsad (jalgratta-laadsed) veljed.

[krister]

Just lugesin Gauja juhendit. Seal pildid ja ka jutt kodarate paigaldamisest Gauja ratastele:
http://www.moped.ee/manual/gauja61-63.pdf

[oldmoped]

On üks uute kodaratega kokku pandud tagaratas, hetkel küll põimitud, aga tundub, et sel puhul on kodarad liiga kõverad nende suurema läbimõõdu tõttu.

Gauja tagaratas on "tavalise" peenikese (vist oli 2,3mm keermega) jalgrattakodaraga ja on ka "suure risti" kohapealt põimitud. Esimene enamusel ei ole, kuigi manuali skeem väidab seda.
Täpselt samasuguste välimustega, aga jämeda 3mm kodaraga, on esimese põlvkonna Riga-5'te rattad (kuigi nende 66a manual annab kodaramõõdu 2,3mm) ja neil on nii esi kui tagarattad ilma põimimata - välimine kodar jääb igaltpool välja ja sisemine sisse.

[giordanobruno]

Tänud kõigile kodarate pärast muretsejatele!
Leidsin ühe tagaratta veel ja veendusin, et tegelikkuses need kodarad põimitud siiski pole. Ka on kodara mõõt manuaalist erinev- 2,7mm, keerme kohalt siis ehk rohkemgi. Kuidas need andmed manuaalis nii mööda on, ei oska kommenteerida. Võibolla tehti muudatusi, aga manuaali kirja ei pandud? Ehk teab keegi kunagi seletada...

[valdo]

Gauja originaal tagaratas ON põimitud. Põimitud on ka B-901 ning B-902 tagarattad ning enamike 26" rattaid evivate 98 ccm Sachs'i mootoritega isendite tagarattad ja esirataste pikemate kodarate pool, kus rumm on peenike (minu erakogus on kaks Wandereri, 1938 ja 1940, üks Bauer ja paar tundmatut). Kievljanini tagaratas (1949) ka põimitud, samuti esiratta pikemate kodarate pool.

Usun, et valdav enamik eelnimetet rattaid minu erakogus on tehases kokkupandud, st neid pole keehgi hiljem üm,ber ladunud.

Käisin täna oma laoruumides ja vaatasin järgi.

[giordanobruno]

Tänud, Valdo! Küsimused jäävad ikka... Põimitud ja mitte, 2,3 ja jämedamad kodarad... Kas võib tegu olla siis mingite erinevate väljalasetega, uuemad-vanemad, see Internetis olev manuaal on 1961 aasta oma, võibolla uuemad on tehtud teisiti? Ma olen näinud ainult jämedamate kodaratega tagarattaid, kas need on kõik oma eksistentsi jooksul siis ümber ehitatud? Esirattad ka ümber ehitatud (et põimitud pole), kõik siis, mis minu nägemisulatusse sattunud on? Esirataste puhul on asi kahtlasem, sest need lagunevad märksa harvem, kui tagumised milledele on vedu rakendatud. Jalgratastel on ju lausa erinev kodarate arv olnud, ees vähem, taga rohkem... Kuidas on tagaratta kodarate läbimõõduga, 2,3 nagu manuaalis? Ja veel, et kas restaureerida ratas manuaali järgselt või nagu ta enne oli?

[valdo]

Kas võib tegu olla siis mingite erinevate väljalasetega, uuemad-vanemad, see Internetis olev manuaal on 1961 aasta oma, võibolla uuemad on tehtud teisiti? Ma olen näinud ainult jämedamate kodaratega tagarattaid, kas need on kõik oma eksistentsi jooksul siis ümber ehitatud? Esirattad ka ümber ehitatud (et põimitud pole), kõik siis, mis minu nägemisulatusse sattunud on?

Põhimõte lihtne - jämeda rummuääriku korral ei ole kodarad põimitud (Gaujal esirattal mõlemad pooled jämedad ju), peene rummuääriku korral (Torpedo-vabajooks jalgrattal, Gaujal, Sachs'i mootoriga isendil, mitmetel ratastel rummu peenem pool jne) ON kodarad põimitud.

Näiteks 1940.a. Wanderer-kergmootorrattal on kodarad PALJU jämedamad kui Gaujal ja kõikides kohtades, kus rumm on peenike, on kodarad põimitud.

[giordanobruno]

Tanan Valdo!
Sain nüüd asja selgemaks. Jätan tagaratta põimituks ja lähtun edaspidi ka sellest põhimõttest.

[oldmoped]

Ma olen näinud ainult jämedamate kodaratega tagarattaid, kas need on kõik oma eksistentsi jooksul siis ümber ehitatud?

Seljuhul on neile masinatele kellegi poolt tõenäoliselt alla pandud vanema Riga-5'e või näiteks lvovlaste MV-042m või MV-044 (riial ja lvovil on veljeprofiilid veidike erinevad ja on selle järgi eristatavad) rattad.
Ise kodusel teel peenele kodarale mõeldud ratta jämedale kodarale ümbertegemine on natukene liiga töömahukas ettevõtmine - vabajooksu korpuse materjal on selline, et seal olevaid kodaraauke ei ole põhimõtteliselt peaaegu võimalik jämedamale kodarale üle puurida vaid eeldab iga augu kallal päris pikka ja vaevarikast tööd teemantfreesiga.