Kadunud tehnika
#21

http://www.album.ee/node/15896097/50116348
lisan temaatilise pildi.komentaaridega olen kitsi.
vaid niipalju et kõik osad on maasees olnud mingi aeg.ja osa neist on ostetud välja vanametallikoormastest......niiet edu otsimisel.midagi huvitavat tuleb kindlasti välja.
Vasta
#22

Kes otsib, see leiab, nagu vanasõnagi ütleb. Ise pole maaseest midagi otsinud ja ei tea ka tankide arvu, mis siin võiks olla. Seda tean küll, et kui Vene väed siit ära viidi, siis venelased vedasid paaniliselt Paldiskisse betooni. Mitte üks auto, vaid ööd-päevad läbi.
Räägitakse ,et olla ju allveelaevade baas pae sisse lõhutud.millele sai ligi ainult meritsi. Arvestades venelaste sõjaväeobjektide ehitusmahtu, ei tundugi see eriti võimatu.
See peaks ka reaalne olema, et Eestisse rajati relvapunkreid, juhul kui peaks aeg pöörduma ja vaja kiiresti laskemoona jms varustust. Kogu relvastust ei suudetudki ära viia, seda kuulsin ise ühelt polkovnikult, ainult strateegilised ja muud relvasüsteemid, mis sisaldavad ülisalajast infot ( nt Paldiski tuumaallveelaevade maketid, õppereaktorid jne).Midagi jäi ka siia, mida olla Rootsi viidud (Estonia vandenõu teooria) ja mis kohe ka hirmsas ahnuses ja juppideks lõigati ja Emex´isse viidi.
Nii-et maapind võib sisaldada midagi muudki ja mujal kui ainult soos.

Sõidame suurtega...
Vasta
#23

Tartu Postimehes siuke lugu:

Tartu maapõu peidab Vene tanki
04.08.2008
Sõjaajaloo klubi Otsing juht Igor Sedunov tegi Tartu Veski territooriumil kindlaks maasse kaevatud võimsa Vene tanki, mida omal ajal kasutati õhitud elevaatori püstiajamisel.
Tartu elevaatorit kasutas Teise maailmasõja ajal Saksa sõjavägi, kes tolle alussambad 1944. aasta augustis õhkis, kuid raudbetoonist viljasilod ei purunenud, vaid jäid kaldu, kirjutab SL Õhtuleht.
1947. aastal aeti elevaator püsti hüdrauliliste tungraudadega ja sõjaajaloo klubi Otsing juhi Igor Sedunovi sõnul kasutati ankruteks toona nelja Vene tanki, mis kaevati maasse.
Kolm neist kaevati hiljem välja, üks jäi maasse ning Sedunov loodab ühe hoone all oleva tanki väljakaevata, selleks on tal olemas ka kokkulepe Tartu Veski omanikega.

pilt väljasikutatud suurtükist

http://tartu.postimees.ee/040808/tartu_p...vene-tanki

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=289848

...
Vasta
#24

Nuuh..tüüpiline SLOleht..võetakse üks kild loost ja puhutakse sellest kokku ei tea mis.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#25

Järjekordne tank soos jutt, kuid eile ühe mehega rääkides rääkis ta, et ca 15 aastat tagasi olla ta Järvselja soos mingi tanki peal seisnud, kuid enam sisse sinna ei saanud. Hiljem ta pole seal käinud, et kas midagi võib sellest enam näha olla. Seega asi mu arvates reaalsem kui enamasti, kus ainult väidetav olemasolu kuskil soos.
Vasta
#26

Kui viitsimist on siis ju v6ib asja uurida Wink. Ega midagi mööda külge nüüd maha ei jookse.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#27

Ikka leitakse http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=289848

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#28

Metallidetektorid ei mõõdeta nende "kõvaduse" järgi. Metallidetektori alumine osa ( ringikujuline) on elektripool. Pooli suurus on sõltuvuses objekti suurusest ning sügavusest. Suurem pool suudab avastada suuremaid ning sügavamaid objekte. Seega metallidetektor võib olla universaalne, kuid pool on erinev. Sõber ehitas ise metallidetektori ning jagas minuga lahkelt kõike õpitut. Varsti läheme metsa ühte sõjapeidupaika läbi otsima. Teise maailmasõja ning ilmselt varemgi asus seal peidupaik koos laudaga. Seda on kinnitanud külaelanikud ning koha peal on ka kivist trepp alles. Räägiti, et sinna on maetud ka relvi.... eks näis.
Vasta
#29

Kuna legende on hea rääkida siis lisan ühe.
Kodanikud ajasid ühe nn iseliikuva suurtüki jälgi ja jõudsid nagu ikka peateelt kõrvale kaldudes sohu.
Mingil hetkel hakkas metalliotsija vaikselt aga järjekindlalt hulluks minema. Paar kaevet ja enamus jubinaid olid sõltuvalt oma raskusest erinevatel sügavustel. kõik jubinad olid masina osad aga plahvatusega deformeerunud. siis sama ringi pidi otsides mindi kohale kus vanad arvasid et aparaat on katki. kogu aeg signaal. ja seda nii 3kord 7m maalapi peal. kuna tegu on soise ja märja pinnasega siis kaevama ei hakatud. prooviti lüüa pikki vardaid maasse. Umbes 6m sügavuselt on midagi kõva vastas. ja ikka nii umbes vaid 3kord 7 m peal. Kuna keegi omale märga hauda kaevama ei hakanud siis läksid kodanikud vaikimist eeldavaid kokkuleppeid tehes minema. aasta oli2008. Siiani on teada et sama kohta pole veel lahti kaevatud. Aga info eest küsis kodanik 100 000.- Viib soovija koha peale ja näitab täpselt ära mis ja kus.
Kuid kuna ma olen vaikiva vande andnud siis edu kõigile!

Legend elab siis edasi. on midagi pinna all aga mis seal on ja mis masinaga tegu seda ei tea. Legendi toiteks võib nii palju öelda et sealt kõrvalt tuli wermachti sõdurinodi natuke välja ja roomikute osi. Russide asju seal polnud.

Samas on aru saada et mitte keegi kes sellise avastuse teeks ei annaks seda infot tasuta ära. Need kes teavad ja otsivad teavad ka reaalselt mis selline asi maksab....

http://www.motoristiklubi.eu  : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#30

Kas Muinsuskaitseamet juba teab sellest? Toungue
Vasta
#31

kas siis 100k küsija garanteerib ka millegi väärtusliku leidmise või maksab pärast 100k + kaevamiskulud tagasi, kui ei, siis võib ju iga mätta näitamise eest sada tonni küsida.
Vasta
#32

Härrad, arusaadavatel põhjustel on asi nimtatud siin Legendiks. Ja jutt 100K on tõepõhjaga sest on mõned hullud eestimaal kes on võimalised selle info eest seda raha maksma, paraku aga õigel hullul lõi korgi välja see nn masu ja ta ei julge midagi liigutada. Teisalt vaata mu varasemat posti ja sealt pildi linki. seal olevatest asjadest on vaid üks metallikoormast, ülejäänud jupid on maapõuest ja samast kohast millest on jutt. Samas muinsuskaitse jaoks on mul alati teema et mina pole ise käinud ega näinud ja ma kuulsin vaid Legendi..... lihtne
Samas on ka vennad kes on asu näinud samuti 100K info peale hakanud vaid tilka näppima ja see näitab esmajoones et neid poleks asja ajajaid ega info eest tasujaid. Lihtne!
Seniks aga istub legendi rääkija staabis ja tegeleb muude asjadega kuniks talle satub fanaatikute ridadest õige inimene ette kelle tausta ta ka teab ja kes poleks muinsuse ja muude ametitega seotud.

http://www.motoristiklubi.eu  : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#33

Soine maa, mis suvisel ajal neelaks juba ükskõik millise masina või räätsadeta jalakäija, on külma talve korral sama kandev kui korralik maantee. Ja see on fakt. Olen osalenud soosse torustiku ehitamisel, ka kõige raskem tehnika püsib probleemideta külmunud pinnal. Seega võib üle soo sõita talvisel ajal üsna raske tehnikaga ja ilmselt on seda teekonna lühendamiseks ka aeg-ajalt kasutatud. Sattudes aga soo-/rabajärve peale, võib tehnika tõesti läbi vee peal oleva jää vajuda. Stsenaarium juhuslikult soojärve sattunud rasketehnikast on seega üsnagi tõenäoline.

Do'nt panic
Vasta
#34

Soodes rabades tehakse metsa ka ainult korralikel külmadel talvedel.Algul sõidab kergem trakats tee sisse ja tallab mõned päevad ja siis veetakse juba 150ga materjali välja.Talv oleks parim aeg sellisteks töödeks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne